← Eesti

2-06-30460/3

Tsiviilasi nr.2-06-30460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiv

§76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning Ts

MS §162, §173, §175, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi T. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. L. liitumislepingute järgne võlgnevus summas üks tuhat üheksasada üheksateist (1 919) krooni 24 senti ja viivis summas kaheksakümmend

(80)krooni 76 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend
(250)krooni ja esindajakulu summas seitsesada
(700)krooni; AS X kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.11.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 24.01.2002.a. ja 08.05.2002.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale saadud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 1 919.24 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest seisuga 31.07.2006.a. summas 80.76 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 900 krooni. Menetluse käik 27.10.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.21-23/. Kuigi kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 31.10.2006.a. /tl.24/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6-7,8/ on tõendatud, et 24.01.2002.a. ja 08.05.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.16/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.10-12/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud.

§101

lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.10-12/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 31.12.2002.a. tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 1 919.24 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13. /tl.17/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades seisuga 31.07.2006.a. viivise suuruseks 80.76 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.

§101

lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste ja kauba eest võlguolev summa 1 919.24 krooni ja viivis summas 80.76 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.5/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel /tl.4/) summas 900 krooni, väljamõistmist. TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendamatult kõrge ega vasta asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule; samuti peab kohus ebamõistlikuks nõuda nn. „masshagides“ esindajakulu määras, mis on ligikaudu 1/2 hagihinnast. Kuigi Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr.306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §1 lg.1 kohaselt on esindajakulu piirmääraks kuni 5 000 tsiviilasja hinna puhul 2 500 krooni ning hageja poolt taotletav esindajakulu jääb selle piirmäära piiresse (kuigi määrusejärgse hagihinna ja esindajakulu proportsionaalsust arvestades on esindajakulu esitatud maksimummääras), lähtub kohus siiski eeskätt kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Antud juhul on esindaja poolt teostatud funktsioonid piirdunud vaid nn. „trafaretse“ hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamisega; asi lahendatakse eelmenetluses kohtuistungit pidamata, mistõttu ei kaasne esindajal ka sõidu- jt. esindusfunktsioonide täitmisega seotud eelduslikke kulusid. Siit johtuvalt peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluva esindajakulu suuruseks 700 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 700 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 28.11.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.