2-06-29101/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29101 Tsiviilasi KM’i hagi IM’i vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IM (isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 18.05.2007 Istungil osalenud isikud Hageja KM Kostja IM RESOLUTSIOON Rahuldada KM’i hagi IM’i vastu elatise suurendamiseks osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu 12.11.1999.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/4/28-3834/99 IM’ilt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista IM’ilt KM’i kasuks alates 12.10.2006.a. igakuine elatusraha 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni poeg EM’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni EM’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud ja menetluse käik KM esitas kohtule hagi IM’i vastu elatusraha suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielus poeg EM. Tallinna Linnakohtu 12.11.1999.a. kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks poeg EM’i ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus. Kuni 2006.a. maikuuni maksis kostja poolte omavahelise suulise kokkuleppe alusel lapsele elatusraha 1300 krooni kuus. Lapsele kulub kuus keskmiselt 6980 krooni. Hageja enda sissetulek on 6500 krooni (bruto) kuus. Kuna elukallidus on tõusnud palub hageja kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada 3500 kroonini kuus ja mõista kostjalt välja elatusraha 3500 krooni kuus poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta ees enne elatishagi esitamist. Kostja kirjalik seisukoht: Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et elatis, mis ta maksab poja EM’i ülalpidamiseks on piisav. Vastavalt Tallinna Linnakohtu kohtuotsusele 12.11.1999 mõisteti kostjalt poja ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus. Poolte omavahelisele kokkuleppe maksis kostja 1300 krooni kuus ning võttis enda kana elatiselt makstava tulumaksu. Kostja nõustub, et seitsme aastaga on elukallidus tõusnud, kuid ei nõustu sellega, et poja vajaduste katmiseks kulub 7000 krooni kuus. Sotsiaalministeeriumi poolt avaldatud tabelitest selgub, et terve 7-13 aastase linnalapse vajadused on 2200-2400 krooni kuus. Samuti ei tegele poeg tippspordiga ega ei ole erivajadustega laps, seega jääb kostjale arusaamatuks, et poja ülalpidamiseks kulub 7000 krooni kuus. Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud arvestustega. Kostja leiab, et pojale ei ole vaja osta kaheksa paari aluspükse aastas, kuna leiab, et pojal on piisavalt aluspükse, samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks on vaja pojale soetada aastas kolm paari sooja pesu, kaks paari ujumispükse, kakas salli talveks ja kaks salli sügiseks. Pojale on kõik need esemed osetud või antud ning paljud riideesemed on ostnud E kostja ema. Kostja leiab, et Erikule on kõik spordivahendid, mis hageja on toonud oma arvetsuses, olemas. Kostja andis 2006.a. suvel pojale rula ning ostsis jalgratta. Samuti ei nõustu kostja sellega, et koolitarvetele kulub 2000 krooni kuus, kuna kostja ostsis pojale kõik vajaminevad koolitarbed 300 krooniga. Kostjale tekitab ka hämmastust miks vajab laps kahte koolikotti aastas. Huvialaringide kohta on hageja kostja väitel esitanud valesid fakte. Poeg E käib ainult rahvatantsus ja selle eest tasub kostja, teistes huvialaringides poeg ei käi. Kostjale jääb veel arusaamatuks sünnpäeva kinkidele, voodipesue ja söögile kulutatav raha. Kostja käib pojaga reisimas, mille eest tema tasub, samuti maksab kostja poja telefoniarved ning on tasunud hambaravile tehtud kulutused. Kostja on avanud arve Hanspangas, kuhu kogub raha poja hariduse omandamiseks. Kostja leiab, et hagi ei ole piisavalt põhjendatud ning on nõus maksma elatist miinimumsummas. Hageja leiab, et elatise suurendamine on igati õigustatud ja põhjendatud ning kuna kostja sissetulek on 17 095 krooni kuus, siis on ta suuteline maksma suuremat elatist, kui 1300 krooni kuus. Kostja jääb seiuskohale, et on nõus maksma elatist miinimumsummas ehk 1800 krooni kuus ning on nõus katma edaspidigi poja trennikulutusi. Kostja leiab, et palganumbrite vahe ei saa olla aluseks elatise suurendamisele. Samuti ei nõustu kostja elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt, kuna on elatist maksnud korrektselt. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude jurude ning kostja oma kirjalike vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused EM’i sünnitunnistusega on tõendatud, et EM on sündinud XXX ning tema vanemateks on KM ja IM. Tallinna Linnakohtu 12.11.1999.a kohtuotsusest tsiviilasjast nr 2/4/28-3834/99 nähtub, et 2 kohus on mõistnud IM’ilt välja elatise poeg EM’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni kuus alates 01.11.1999.a kuni poja täisealiseks saamiseni KM’i kasuks. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatusraha suurust ning mõista kostjalt igakuiselt välja elatis EM’i ülalpidamiseks summas 3500 krooni tagasiulatuvalt alates 2005 aasta
2. oktoobrist. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas ehk 1800 krooni kuus, kuna poeg veedab osa aega kostja juures ning lisaks elatise maksmisele, maksab kostja poja trenniga seotud kulutused, poja telefoniarved ning ostab pojale riideid. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas lapse ülalpidamiseks elatise suurendamise nõude lähtudes lapse vajaduste suurenemisega. Hageja palus kostjalt välja mõista tema kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 3500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 2005 aasta
3. oktoobrist. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas ehk 1800 krooni kuus ja ei nõustu nõudega mõista elatis välja tagasiulatuvalt, kuna on maksnud elatist korrektselt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kostja osaleb poja kasvatamises ja veedab pojaga piisavalt aega koos leiab kohus, et elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks poja EM’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks elatis 2200 krooni (orienteeruvalt: miinimumsumma ehk 1800 krooni + tulumaks 22%) kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise välja mõista aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et elatusraha suuruse muutmise hagi puhul ei saa elatist välja mõista aasta tagasiulatuvalt ning leiab, et elatusraha suuruse muutmise hagi puhul muudetakse elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse 12.10.2006.a. Riigilõivuseadus (RLS) §22 lg. 2 sätestatu kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagi läbivaatamisel. TsMS § 164 kohaselt jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3