) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust 2 rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjades nr. 3-2-1-57-04 ja 3-2-1-7-05, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-8877/01 on kohus mõistnud VM’lt välja elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar M , sündinud XXX. ülalpidamiseks, elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar A , sündinud XXX ja elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni igakuiselt tütar E , sündinud XXX. ülalpidamiseks alates 09.12.2003.a. kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras J a M kasuks. Sama kohtuotsusega on antud J M tagasi tema abielueelne perekonnanimi „S “. Hageja esitas elatise suurendamise nõude laste ülalpidamiseks seoses laste kasvamise ja nende vajaduste suurenemisega laste normaalseks toitmiseks, intellektuaalseks ja füüsiliseks arenemiseks ja eduka õppimise tagamiseks. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista iga lapse ülalpidamiseks elatis 3500 krooni kuus. Hageja töötab kaks päeva nädalas ning tema sissetulek on 3000 krooni kuus. Hagejat aitavad tema vanemad. Kostja tegeleb kostja ettevõtlusega, tal on kallis sõiduauto ja tema nimele on registreeritud XXX korteriomandit XXX asuvas majas. Seega leiab hageja, et kostja parem materiaalne olukord võimaldab tal kanda laste ülalpidamiskulutusi suuremas osas kui hagejal. Kostja tunnistab hagi osaliselt. vaidleb Kuna kolm aastat tagasi määras kohus elatise suuruseks igale lapsele 2000 krooni, on kostja valmis lisama sellele summale kõigi nende aastate kohta inflatsioonimäärast lähtuvalt 7% ning on nõus maksma igale lapsele elatist 2450 krooni kuus. Kostja töötasu on 12 000 krooni kuus, teisi tuluallikaid tal ei ole. Korteriomandid on XXX on soetatud laenu arvelt, mille intresse kostja tasub. Kostja on esitanud kohtule materjale nii temale kuuluvate kui temaga seotud äriühingu kinnisvara tehingute kohta. Vastavalt vararegistri andmetele kuulub kostjale XXX puiesteel asuvas majas korteriomand reaalosaga 306 m 2 ja lisaks aadressil teised kinnisvara objektid. Kostja kogu kinnisvara koormav hüpoteek on täies ulatuses kustutatud 2007.a. mais. Äriregistri andmetel kostja tegeleb ka ettevõtlusega ja tal on käesoleval ajal üks äriühing likvideerimisel, kus ta ise on likvideerijaks, kuid samas on kostja asutanud ka uue ärihingu mitmes valdkonnas tegevuse arendamiseks ja selle 2006.a. septembris äriregistrisse kandnud ning omab täielikku kontrolli selle äriühingu tegevuse üle. Esitatud asjaolud näitavad, et kostja on paremas majanduslikus seisus kui hageja. Kostja on esitanud kohtule ka 12.02.2007.a. kuupäevaga OÜ tõendi, mille kohaselt kostja terviliku seisundi tõttu ei ole soovitatud füüsiline ja vaimne pingutus. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks elatusraha suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja nõustus sel puhul vähendama tema nõutavat elatusraha suurust 3000 kroonini iga lapse kohta, kuid kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud summaga, vaid jäi kindlaks varem vastuväites esitatud summale; s.o. 2450 krooni iga lapse kohta, kuna kostja majanduslik olukord ja tervislik seisund on halvenenud.
4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmeneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel.
2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus, tuginedes kostja esitatud tõenditele ja registrites kajastatud andmetele kostja vara kohta, leiab, et kostja varaline seisund on oluliselt parem kui hagejal. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis 3 suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem. Pooled ei vaidle selle üle, hageja ülalpidamisel on kolm last ja tema sissetulek on 3000 krooni.
lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Eeltoodu alusel ja hinnates esitatud tõendeid ning registrites kajastatud andmeid kogumis, kohus jõuab järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Osaliselt. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tütar MM (sünd. XXX.) ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni MM täisealiseks saamiseni, tütar AM (sünd XXX.) ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni AM täisealiseks saamiseni ja tütre EM (sünd. XXX ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni EM täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna tulumaksuseaduse §-de 12 lg. 1p.7 ja 19 lg. 1 järgi tasub elatiselt tulumaksu isik, kelle kasuks see on kohtuotsusega välja mõistetud, mitte aga elatise maksja, siis tuleb kohtuotsuse tegemisel ja ka selle täitmisel arvestada sellega, et väljamõistetava elatise summa märgitakse otsusesse selles suuruses, nagu seda peab tasuma kostja, kuna kostjal puudub kohustus elatiselt tulumaksu maksta.. Seega saab hageja sisuliselt kasutada 3000 kroonise elatise korral lapse ülalpidamiseks 2334 krooni (3000 krooni – 22% tulumaks).
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates.Elatise suurendamise hagi esitati 05.10.2006.a. Riigilõivuseadus (RLS) §22 lg. 2 sätestatu kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagi läbivaatamisel. TsMS § 164 kohaselt jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.