) § 116 tähenduses, kuna OÜ oli äriregistrist kustutatud. 30.04.2005.a sõlmisid OÜ(pankrotis) ja OÜ kokkuleppe kohtuvaidluse lõpetamiseks, mille kohaselt kohustus OÜ tasuma OÜ (pankrotis) 1 500 000 krooni. 04.04.2005.a määrusega kinnitas kohus kokkuleppe ja lõpetas menetluse. Kuna hageja täitis eriõigusjärglusest tingituna OÜ vastu suunatava nõude summas 1 500 000 krooni, on hageja omandanud nõude OÜ (pankrotis) vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 järgi, mida saab
Eeltoodu alusel palus hageja tunnustada nõuet summas 1 500 000 krooni OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Kui kohus ei tunnusta hageja nõuet
lg 1 p 2 sätestatud järgus, siis tunnustada nõuet
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejale nõuet OÜ (pankrotis) vastu loovutanud. Nõue OÜ (pankrotis) vastu ei ole hagejale üle läinud ka seaduse alusel, kuna selleks puuduvad VÕS § 173 sätestatud asjaolud. Nõude üleminekul võiks nõue üle minna üksnes täidetud osas. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks OÜ (pankrotis) pankrotiotsuse väljakuulutamise ajaks midagi tasunud. Lisaks eeltoodule on hageja muutnud oma nõude alust. Kohtu põhjendused OÜ (pankrotis) äriregistri registrikaardilt nähtuvalt lõpetati Tallinna Linnakohtu 24.08.2004.a määrusega OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ kustutati registrist XXX. Tallinna Linnakohtu 29.07.2005.a otsusest ilmneb, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.03.2005.a määrusega Tallinna Linnakohtu 24.08.2004.a määruse. Tallinna Linnakohtu 29.07.2005.a otsusega kuulutati välja OÜ pankrot. OÜ (pankrotis) taastati äriregistrisse 05.08.2005.a. Hageja on esitanud OÜ (pankrotis) pankrotihalduri avalduse nõude summas 9 000 000 krooni tunnustamiseks pandiga tagamata nõudena. Võlanõuete kaitsmise koosoleku protokollist ilmneb, et hageja nõudele on vaielnud vastu kostja. 2 Asja materjalidest nähtuvalt on 28.09.2004.a OÜ(pankrotis) esitanud kohtule hagi OÜ , kui OÜ eriõigusjärglase, vastu 06.02.2004.a OÜ(likvideerimisel) ja OÜ vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega OÜ Fort Oil (likvideerimisel) müüs OÜ-le XXX asuva kinnistu ja vallas XXX asuva kinnistu, kehtetuks tunnistamise nõudes, kinnistu asukohaga XXX OÜ(pankrotis) pankrotivarasse väljamõistmise nõudes ja 3 000 000 krooni hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2/109 – 8252/04). OÜ(pankrotis) hagiavaldusest nähtuvalt müüs OÜ XXX ja XXX vallas XXX asuvad kinnistud OÜ-le . OÜ hagiavalduse kohaselt muutis OÜ(pankrotis) 03.01.2005.a oma 28.09.2004.a esitatud hagiavaldust ning palus lõpliku nõudena tunnistada kehtetuks 06.02.2004.a OÜ(likvideerimisel) ja OÜ vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning mõista OÜ-lt OÜ(pankrotis) kasuks välja 9 000 000 krooni tagasivõidetava tehingu alusel saadu hüvitamiseks. Tsiviilasjas nr 2/109-8252/04 sõlmisid OÜ(pankrotis) ja OÜ kokkuleppe, mille Tallinna Linnakohus kinnitas 04.04.2005.a määrusega. Kinnitatud kokkuleppe kohaselt tasub OÜ OÜ (pankrotis) maksegraafiku alusel 1 500 000 krooni. Esimene osamakse summas 304 000 krooni tasutakse 4. aprilliks 2005.a. Ülejäänud summa 1 196 000 krooni tasutakse igakuiste osamaksetena summas 52 000 krooni nii, et esimene osamakse tasutakse hiljemalt 28.04.2005.a ja viimane osamakse hiljemalt 28.02.2007.a. Hageja on leidnud, et OÜ (pankrotis) on VÕS § 173 ning
Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 173 lg 3 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole VÕS § 173 lg 3 p 1 – 3 rakendatavad. Kohus märgib, et OÜ(pankrotis) suunas tsiviilasjas nr 2/109 – 8252/04 nõude OÜ vastu, mitte OÜ vastu. Ekslik on hageja väide, et hagiavalduse esitamise ajal oli OÜ registrist kustutatud. OÜ kustutati registrist 23.11.2004.a. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rakendatav ka
.
lg 4 sätestab, et kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lg 1 kohaselt.
lg 5 kohaselt, kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuetega. Nimetatud sätetes peetakse võlgniku puhul silmas tagasivõitmise nõude esitanud võlgniku, kelleks tsiviilasjas nr 2/109-8252/04 oli OÜ(pankrotis). Need sätted ei saa olla käesoleval juhul aluseks OÜ nõudele OÜ (pankrotis) vastu. Vaidlust ei ole selles, et OÜ(pankrotis) ja OÜ ei ole sõlminud kokkulepet, millega OÜ(pankrotis) oleks loovutanud nõudeid OÜ (pankrotis) vastu OÜ-le . 3 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on muutnud nõude alust.
sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja on nii pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses kui ka kohtusse esitatud hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kuna ta on kohustunud tasuma OÜ (pankrotis) eriõigusjärglasena OÜ (pankrotis) 1 500 000 krooni, siis on OÜ(pankrotis) nõue OÜ (pankrotis) vastu läinud üle OÜ-le . Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.