Obsah (5)

§ 173§ 272§ 190§ 206§ 188

Tsiviilasi nr.2-05-14196/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 20.juuni 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS hagi AS vastu 695 000 krooni väl

) § 272 lg. 1 järgi annab laenulepingu järgi laenutaja raha laenusaaja omandusse ja laenaja kohustub laenutajale raha tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist (§ 272 lg. 2). Vaidlust ei ole selles, et 6.oktoobri 1999 lepingus märgitud laen on laenajale üle antud osaliselt lepingu kirjalikul vormistamisel ja osaliselt 12.novembril

1. 1.novembri 1999 lepingus märgitud laen on laenajale osaliselt üle antud lepingu kirjalikul vormistamisel ja osaliselt 15.novembril
2. Kolmas isik kinnitas laenajana kohtus, et on lepingutes märgitud laenud kätte saanud; kolmanda isiku väide on kooskõlas raha üleandmist kajastavate dokumentidega. Kostja poolt tõstatatud kahtlus 6.oktoobri 1999 lepingus üleantud laenusumma valuutas ei kummuta eelmärgitud tõendeid. Kostja ei ole esitanud laenulepingu osalist rahatust kinnitavaid tõendeid. Arvestades eeltoodut loeb kohus laenulepingute sõlmimise ning laenude üleandmise kolmandale isikule tõendatuks. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudeõigusele ei ole põhjendatud. Hageja on 6.oktoobri ja 1.novembri 1999 lepingutest tulenevate laenutajate nõuete omandamise tõendanud 24.aprilli 2003 ja 8.aprilli 2004 nõude loovutamise lepingutega, mille ehtsust tuleb eeldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 järgi on võlausaldajal õigus oma nõue loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust; nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi loetakse juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude 4 loovutanud uuele võlausaldajale, loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlausaldajad, K A , T N ja OÜ on võlgnikule nõude loovutusest teatanud 24.aprilli 2003 ja 12.aprilli 2004 kirjadega. Sellega tuleb lugeda nõude loovutus võlgniku suhtes toimunuks. Nõude loovutamise tasuga seonduv puudutab nõude loovutaja ja omandaja vastastikuseid õigusi ja kohustusi ega mõjuta võlgniku õigusruumi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja on tõendanud temal laenulepingutest tuleneva nõudeõiguse olemasolu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja omandas 28.aprilli 2003 müügilepinguga vaidlusaluse võlakohustuse või mitte. Hageja väidab, et müügilepingu alusel toimus osaühingule Hipodroomi Toitlustus kuulunud ettevõtte üleminek; kostja väidab, et soetas üksnes lepingu lisas märgitud vallasvara. Kolmas isik peab põhjendatuks hageja seisukohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti. Äriseadustiku (ÄS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg. 2 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 180 lg. 1 järgi võib ettevõtet omav isik võtta endale lepinguga ettevõtte üleandmise kohustuse. Kohus leiab, et õige on hageja väide selles, et 28.aprilli 2003 lepingu sisuks on OÜ kuulunud ettevõtte üleminek AS. TsÜS § 75 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud müügilepingu ja kostja avalduse tervisekaitseinspektsioonile. 28.aprilli 2003 lepingu p. 1.1 järgi kohustus kolmas isik müüma kostjale kogu XXX asuva vallasvara. Lepingu järgi asus vara XXXX peahoone restoranis, kohvikus, baaris ja köögikompleksis. Vara on kogumis sihtotstarbelise iseloomuga ning vajalik toitlustusettevõtte tegevuseks. Kolmas isik on vara üleandjana kinnitanud, et tahe 28.aprilli 2003 lepingu sõlmimisel oli suunatud ettevõtte üleandmisele. Kolmanda isiku väide on kooskõlas äriühingu tegevusaruande ja juhatuse 30.juuni 2004 deklaratsiooniga. Ka kostja on tervisekaitseinspektsioonile esitatud avalduses kinnitanud, et omandas 28.aprilli 2003 lepinguga osaühingult XXX toidukäitlemisettevõtte asukohaga Paldiski mnt. 50; samuti, et omandatud ettevõte jätkab oma tegevust sisuliste muudatusteta samadel põhimõtetel ja samadel tegevusaladel ning vahetunud on üksnes toitlustusasutuse omanik. Seega on ka kostja pärast vaidlusaluse tehingu sõlmimist väljendanud üheselt, et 28.aprilli 2003 leping oli suunatud ettevõtte üleminekule. Kostja ei ole kummutanud hageja väidet selles, et on jätkanud ettevõtte tegevus sama ärinime all. Hinnates uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väited XXX asuva ettevõtte üleminekust kolmandalt isikult kostjale. Kostja seisukoha õigsust ei saa järeldada ettevõtte üleandja võla osalisest tasumisest võlausaldajatele. Kommertspandi pidajatena vara müügile nõusoleku andmine ei välista 5 ettevõtte tervikuna üleandmist. VÕS § 182 lg. 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused; lg. 3 järgi ei kehti eelnevast kõrvalekalduv kokkulepe kolmandate isikute suhtes. Seega ei oma õiguslikku tähendust kostja seisukoht, et kohustuste üleminekus pole kokkulepet sõlmitud. Kohustuste üleminek toimub ettevõtte üleminekul seaduse alusel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on toitlustusettevõtte koosseisus omandanud ka laenulepingutest tuleneva kohustuse hageja ees ning on õigustatud kostjalt kohustuse täitmist nõudma.

§ 173

järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi ei ole kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Kostja ei vaidlustanud nõutava põhivõla suurust. Hageja nõue laenatud raha tagastamises on kooskõlas lepinguga ning tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus intressi nõude põhjendatuses. Kostja väidab, et hagejal puudub õigus nõuda intressi selle perioodi eest, kui raha ei olnud veel üle antud. Kohus leiab, et kostja vastuväited intressi nõudele ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud intressi nõude raha kasutamise eest ajavahemikus 5.maist 2003 kuni 30.oktoobrini 2003. Kostja väited on suunatud intressi nõudeõiguse vaidlustamisele perioodil, kus laenuleping oli vormistatud, kuid raha veel üle andmata. Laenulepingu pooled on intressi osas 15.juulil 2000 lepinguid muutnud ning vormistanud seni tasumata intresside võlad laenuna, mis on kooskõlas seadusega.

§ 272lg.

3 järgi võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Pooled on tasumata intresside võla laenuks ümber vormistanud ning kaalutlused intressi arvestamise alguse aja üle (lepingu sõlmimisel) asjasse ei puutu; vaidluse lahendamisel juhinduda laenusuhet reguleerivatest sätetest.

§ 190lg.

1 järgi võivad pooled lepingu täitmise tagada leppetrahviga; leppetrahvi kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Pooled on laenulepingus kokku leppinud leppetrahvi (viivise) kohaldamises. Kostja on kohustuse täitmisel viivituses; Hageja nõuab viivist mõistlikus ulatuses; kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue võla, intressi ja viivise väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et kostja väited käenduse kehtivusest ei oma nõude põhjendatuse hindamisel tähendust.

§ 206

järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama teise isiku kreeditori ees selle eest, et teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt; § 207 järgi vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisti.

§ 188lg.

1 järgi on kreeditoril solidaarse kohustuse korral õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi, nii võlga täies ulatuses kui ka osaliselt.

§ 188lg.

4 järgi vabastab solidaarse kohustuse osaline või täielik täitmine ühe võlgniku poolt ülejäänud võlgnikud kreeditorile täitmise kohustusest. Hageja on esitanud nõude laenaja vastu ning kinnitas kohtus, et ei soovi esitada nõudeid käendaja vastu. Hageja väidab, et käendus on lõppenud; käendaja kohustust täitnud ei ole. Kostja ei ole hageja väiteid tõenditega kummutanud. Kohustuse täitmisest vabanemiseks pidanuks kostja tõendama, et käendaja on osaliselt või täielikult võlgniku kohustust täitnud. Käenduse andmine ei vabasta võlgnikku täitmise kohustusest. 6 Kohus leiab, et laenulepingutest tuleneva võla kajastamine kolmanda isiku majandustegevuse aruannetes, ei anna nõude tagasilükkamiseks alust. VÕS § 183 järgi vastutavad ettevõtte ülemineku ajaks ja viie aasta jooksul pärast üleminekut sissenõutavaks muutuvate kohustuste eest üleandja ja omandaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on kohustuse jätkuv kajastamine ettevõtte üleandja raamatupidamises õiguspärane ega välista kostja vastutust ülevõetud kohustuse täitmise eest. Kohus leiab, et kostja väited vahekohtu menetlusest ei oma vaidluses tähendust. Kooskõlas kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) §-ga 149 lg. 2 p.6 tagastab kohus avalduse juhul, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Tsiviilasjas esitatud laenulepingutes puudub vahekohtu kokkulepe. Seega tuleb vaidlus läbi vaadata ja lahendada tsiviilkohtumenetluses korras. kohtukulud Hageja on 30.juuni 2005 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 34 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel. Hageja on tasunud advokaadibüroo MM arve alusel õigusabi eest 23 069 (5 015+18 054) krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel. Kostja on tasunud AB arve alusel õigusabi eest 35 400 krooni, mis tuleb jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS I §-st 58 lg. 1; TsÜS §-st 66; 75,

§-st 173, 174, 188 lg. 1 ja 4, 190 lg. 1 ja 191; 206 ja 272 lg. 1 - 3; VÕS §-st 164, 170 180 lg. 1 ja 2; 182 lg. 2 ja 3; 183 ning ÄS §-st 5 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja AS AS kasuks 752 069.00 (seitsesada viiskümmend kaks tuhat kuuskümmend üheksa) krooni, s.h. 695 000 krooni kohustise täitmiseks ja 57 069 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik