Obsah (4)

§ 208§ 76§ 82§ 142

2-06-14104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 4.juuli 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-06-14104 Tsiviilasi OÜ

§ 208

lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele.

76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole S Jne teinud.

1. jaanuaril 2006.a. saatis hageja kostjatele võlgnevuse kirjaliku meeldetuletuse, milles palus tekkinud võlgnevus likvideerida hiljemalt
2. jaanuariks 2006.a. Kahjuks kostjad seda ei teinud. Järelmaksuga müügilepingust nr.2150518071 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid OÜ Koduliising ja I K kirjaliku käenduslepingu, mille p. 1.
3. kohaselt juhul kui ostja ei suuda täita endale lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt. Käendaja kohustub vastuvaidlemata täitma kõiki lepingu punkte.

§ 142

lg l kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 145 lg l järgi, kohustuse rikkumise korral, vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg 2 kohaselt, käendaja vastutab käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lepingu üldtingimuste p. 5.3. kohaselt, lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivisemäär tulenevalt

Rks §-st 14 ja

§-st 94 lg 1 ja 113 lg 1 9,25% aastas e. 0,025% päevas. Seisuga 02. juuni 2006.a. on viivis 3.- krooni. Seega kokku on hageja nõue 02.06.2006.a. seisuga on 357.krooni, millest võlgnevus tasumata osamaksete eest on 354.-krooni ja viivis 3.-krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 76 lg l ja 3; 82 lg 2; 94; 113 lg l; 142 lg l; 145 lg l-2; 208 lg l ja TsMS §-st 363 palub hageja:

1. Välja mõista S Jne'lt ja I K'ilt solidaarselt võlgnevus 354.-krooni tasumata kauba eest ja viivis 3.-krooni - kokku 357.-krooni osaühing Koduliising kasuks.
2. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostjad ei ole kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). 2 2-06-14104 Kostja S Jnele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 19.10.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 6.novembriks 2006 /t.l 32-33/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 21.10.2006.a. /t.l. 34/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja S.Jne poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt maakohtu 11.04.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostja I Kile avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so OÜ KODULIISING hagiavaldus S Jne ja I K vastu võlgnevuse 354 kr tasumata kauba eest ja viivise 3 krooni nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 46-47/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 11.04.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 10.05.2007.a. /t.l. 49, 50/. Kostja I.K ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja I.K poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 3