ja 183 kohus määras: Jätta Tartu kohtutäituri Oleg Sirotini ettepanek OÜ X ja juhatuse liikme A. T. trahvimise nõudes rahuldamata. Edasikaebe kord ja tähtajad Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Menetluse käik 17.03.2006.a. on Tartu Kohtutäituri Oleg Sirotin’i poolt esitatud Tartu Maakohtule ettepanek OÜ X’i ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks
1 ja 2 alusel. 22.03.2006.a. on Valga kohtumaja võtnud asja oma menetlusse. Avaldaja nõue Ettepaneku esitaja kohtutäitur O.Sirotin teeb kohtule ettepaneku sissenõudja E. M. kolme avalduse alusel ja vastavalt Täitemenetluse seadustiku ( edaspidi
) § 183 lg. 1 alusel OÜ X’ile ja juhatuse liikmele A. T. määrata rahatrahv vastavalt
Ettepaneku esitaja jääb kohtuistungil oma ettepaneku juurde ja palub see rahuldada. Samas kinnitab ta, et peale
183 lg 2 sätestatud korras isiku trahvimise eelduseks on tema eelnev hoiatamine (
Antud juhul on kohtutäituri poolt 17.02.2006.a. saadetud trahvihoiatus OÜ-le X. A. T. ei ole ühtegi trahvihoiatust esitatud. Seega puudub seadusest tulenev alus A. T. trahvi määramiseks. OÜ-le X 17.02.2006.a. esitatud trahvihoiatuses on märgitud, et kohtutäiturile on laekunud avaldus E. M. kuuluvale kinnistule juurdepääsu rikkumise kohta ning hoiatatud, et rikkumise kordumisel tehakse kohtule ettepanek trahvi määramiseks. Kostja leiab, et kohtutäituri trahvihoiatusest ei ole võimalik aru saada, millise kohustuse rikkumisest hoidumist on täituri poolt trahvihoiatusel palutud. Hoiatuses puudub igasugune viide konkreetsele täitemenetlusele, täitemenetluses pandud kohustustele, kirjas puudub väidetava rikkumise kirjeldus, samuti asjaolud ja muu asjakohane informatsioon trahvihoiatuse tegemise kohta. Seega ei ole trahvihoiatus OÜ-le X olnud arusaadav. Olen seisukohal, et paljasõnaline hoiatuse tegemine ilma, et hoiatuse tegemisel oleks seda seostatud konkreetsete faktiliste asjaoludega, on oma sisult defektne ning seda ei saa lugeda
183 lg 2 tähenduses kohaseks trahvihoiatuseks.
lg 3 alusel kostjat hoiatanud, et rikkumise kordumisel peab ta tegema kohtule ettepaneku kostja trahvimiseks. Kostja on trahvihoiatuse kätte saanud 20.02.06. ja ei ole pöördunud hoiatuse selgitamiseks või täpsustamiseks kohtutäituri poole. Trahvihoiatust ei ole ka vaidlustatud. Asjassepuutuvate dokumentidega tutvumise järgselt on tavapärases majandus ja õiguskäibes mõistlikule isikule arusaadav, et kostjat on hoiatatud juurdepääsu tagamise kohustuse rikkumise eest, mitte tee kui rajatise füüsilise rikkumise eest, nagu tõlgendab hoiatust kostja oma vastuses. Kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid ja tema poolt esitatud ettepanek kinnitab ja tõendab nimetatud fakti, samuti lugeda hageja avaldustes esitatud asjaolud tõendatuks kohtutäituri kui ametiisiku poolt oma avalik-õiguslike ametiülesannete täitmisel tuvastatud asjaoludena. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud ettepaneku ja selles toodud taotlusega ning lisatud materjalidega, samuti ära kuulanud menetlusosaliste, avaldaja Tartu Kohtutäituri Oleg Sirotin’i ja asjast puudutatud isikute ning nende esindajate seisukohad, leiab, et ettepanek ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilasjas 2-06-168 on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja andnud välja hagi tagamise määruse 06.01.2006.a. / tl. 2 /, millega keelati OÜ-l X kõik toimingud, mis takistavad hageja E. M. juurdepääsu mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule „K. “. 17.02.2006.a. on kohtutäitur täiteasjas nr. 187/2006/37 väljastanud OÜ-le X trahvihoiatuse / tl. 6 , kätte saadud 20.02.2006.a. /, mille kohaselt Tartumaa Kohtutäitur Oleg Sirotin hoiatab
3 alusel, et rikkumise kordumisel peab ta tegema
1 alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks
2 sätestatud korras. Trahvihoiatuse kohaselt on kohtutäiturile laekunud E. M. avalus temale kuuluvale kinnistule K. talu, juurdepääsu rikkumise kohta. 02.03.2006.a. on Tartu Ringkonnakohus jätnud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määruse muutmata, kuid on täpsustanud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise viisi ja mitte lugeda keelatud toiminguks U. kinnistut läbiva tee sulgemist tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. 15.03.2006.a. on sissenõudja E. M. esitanud kohtutäiturile kolm avaldust rikkumiste kohta 08.03, 10.03, 14.03 / tl. 7-9 /, mille alusel on 17.03.2006.a. valga kohtumajale saabunud kohtutäituri ettepanek / tl. 1 / OÜ Xi ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks.
1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks.
3 kohaselt enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Antud juhul oli kuni 02.03.2006.a. toiminguks, millest tuli võlgnikul, s.o. OÜ-l X hoiduda, toimingute tegemine, mis takistavad hageja E. M. juurdepääsu mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule „K. “ Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. hagi tagamise määruse alusel. Seega on rikkumine antud määruse kohaselt igasugune OÜ Xi poolt sooritatud toiming/tegevus, mille tulemusena E. M. ei pääse mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule „K. “. Järelikult on määrusega kohustatud isikuks üksnes OÜ X, keda saab rikkumiste toimepanemise korral trahvida ja rikkumise enda peab toime panema kohustatud isik, s.o. OÜ X ning s.h. ka osaühingu juhatuse liikmed, töötajad.
lg-st 1 ja 3 tuleneb, et seadusandja on pidanud piisavaks, et kohtutäitur teeb kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks sissenõudja avalduse alusel, enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus ja see ka kätte toimetada /
3 II lause /. Kohus ei nõustu siinkohal võlgniku esindaja tõlgendusega, et rikkumise fikseerimise juures viibiks obligatoorselt ka kohtutäitur või politseiametnik. Kui kohtutäitur kohtule vastava ettepaneku teeb, on võlgnikul võimalik sellele vastu vaielda ning vaidluse korral tuleb juba Tsiviilkohtumenetluse seadustikus § 229 jj fikseeritud korra kohaselt tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Antud juhul on tegemist hagita asjaga
MS § 475 lg. 2 kohaselt. Kohus kuulas kohtuistungil ära kohtutäituri, asjast puudutatud isikud ja nende esindajad ning andis menetlusosalistele korduvalt võimalusi täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Menetlusosalised aga leidsid, et asja arutamise võib lõpetada. Kuigi on tegemist hagita asjaga ja kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, ei loe kohus tõendiks E. M. avaldusi kohtutäiturile, mis on küll aluseks kohtutäiturile trahvi ettepaneku esitamiseks kohtule, kuid mitte tõendiks TsMS § 229 mõttes kohtule. Sissenõudja avaldustes on loetletud hulgaliselt isikuid, kes väidetavalt on viibinud rikkumiste juures, kuid menetlusosaline ega tema esindaja ei soovinud/taotlenud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil. Samuti E.Mõttus palub oma vastuses kohtule lugeda hageja avaldustes esitatud asjaolud tõendatuks kohtutäituri kui ametiisiku poolt oma avalik-õiguslike ametiülesannete täitmisel tuvastatud asjaoludena, kuna kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid ja tema poolt esitatud ettepanek kinnitab ja tõendab nimetatud fakti / tl. 31 /. Kohtule jääb nimetatud palve arusaamatuks, kuna kohtule pole esitatud ei kohtutäituri ega sissenõudja E. M. poolt tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid. Asjaolu, et kohtutäitur on esitanud kohtule ettepaneku isiku trahvimiseks, ei tõenda ega kinnita mingil viisil, et rikkumised on tõepoolest aset leidnud. Kohtutäitur kinnitas koguni kohtuistungil, et ta pärast 10. jaanuari 2006.a. pole nimetatud kinnistutel kordagi enam käinud. Samuti pole kohtule esitatud ka muid võimalikke tõendeid, mis tõendaksid sissenõudja avaldustes toodut. Seega on jäänud sissenõudja E. M. väited võimalikest rikkumistest paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. 02.03.2006.a. tegi Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-06-168 määruse, millega on jätnud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määruse muutmata, kuid on täpsustanud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise viisi ja mitte lugenud keelatud toiminguks U. kinnistut läbiva tee sulgemist tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. Seega muutus alates 02.03.2006.a. õiguslik olukord – keelatud toiminguks polnud enam U. kinnistut läbiva tee sulgemine tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. Seega pidi kohustatud isik tagama määruse täitmise kahel viisil – andma tasuta üle tõkkepuu avamist tagava puldi või muul tasuta viisil, mis kahtlemata peab olema mõistlikult saavutav, võimaldama tõkkepuu avamist E. M. ja tema perekonna pääsemiseks oma kinnistule K. . Siit tulenevalt asub kohus seisukohale, et juhul kui OÜ X pärast 02.03.2006.a. rikkus Tartu Ringkonnakohtu poolt täpsustatud hagi tagamise korda, tulnuks kohtutäituril vajadusel uuesti alustada menetlust trahvi määramiseks - koostada ja kätte toimetada trahvihoiatus, sest õiguslikult oli olukord muutunud. Seda pole aga tehtud. Asjas on kogunisti leidnud kinnitust asjaolu, et kohtutäiturit pole eelkõige sissenõudja ( aga ka võlgnik ) muutunud olukorrast, s.o. Tartu Ringkonnakohtu määrusest teavitanud. Samas on 15.03.2006.a. E. M. esitanud kolm avaldust kohtutäiturile, kus rikkumiseks on olnud tee tõkkepuuga sulgemine 08.03, 10.03 ja 14.03.2006, milline iseenesest alates 02.03.2006.a. pole enam keelatud toiming. Eeltoodud põhjenduste alusel leiab kohus, et kohtutäituri ettepanek OÜ X ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks on põhjendamatu ning tõendamata, mistõttu tuleb kohtutäituri ettepanek jätta rahuldamata. Annemarie Gerassimov kohtunik 29.06.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.