Obsah (7)
§ 11§ 34§ 15§ 20§ 47§ 93§ 92KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1106 Hald
) § 11 lg 31 p 2 alusel, kuna sama nõue on jäetud rahuldamata Tallinna Halduskohtu 18.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-292, mis on jõustunud. Tallinna Halduskohtu 28.09.2006 määrusega eraldati käesolevast haldusasjast Pärnu Vanglale ettekirjutuse tegemise nõue võimaldamaks kaebajal osaleda infotehnoloogia alastel kursustel ja tagastati kaebus selles osas (haldusasi nr 3-06-1907)
§ 11
lg 31 p 2 alusel, kuna sama nõue on jäetud rahuldamata Tallinna Halduskohtu 18.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06292, mis on jõustunud. Tallinna Halduskohtu 02.10.2006 määrusega võeti menetlusse S. Issajevi kaebus Pärnu Vangla tegevuse peale seoses tema paigutamisega teise kambrisse ja talle magnetofoni müümisest keeldumisega 25.05.2006, vastavate ettekirjutuste tegemise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes 5 000 krooni ulatuses.
- S. Issajevi kaebuses paluti teha Pärnu Vanglale ettekirjutus tema tagasi paigutamiseks kambrisse, kus sektsioonis ei ole suitsetajaid ja talle vangla kauplusest magnetofoni müümiseks. Kaebaja taotles õigusvastase tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist 5 000 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja ebaseaduslikult üle kambrisse, kus oli vaja terve päev koristada. Selles sektsioonis on isik, kes suitsetab ja see kahjustab tervist. Kambris ja sektsiooni koridoris pole õhuluuki. Ventilaator töötab, kuid õhk ei liigu, sest torud on umbes.
- Pärnu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata ning märkis, et vangistuse kandmise ajal koristavad kinnipeetavad oma kambreid ja lokaaltsooni ise. See nõue kehtib ka kinnipeetava ühest kambrist teise üleviimisel. Nii kaebaja kui ka kinnipeetav, kelle kambrisse kaebaja ümber paigutati, olid kohustatud enne üleviimist oma kambrid korda tegema ja vanglaametnikud vaatasid need üle. „Kambri korda tegemise all“ mõistetakse kambri korrastamist üldist puhtuse taset silmas pidades - maas ei tohi olla prügi ja tualett peab olema piisavalt koristatud. Kuna kaebajal on tema kambris varem viibinud kinnipeetavast erinevad arusaamad puhtusest, ei saa välistada, et sobiva taseme saavutamiseks pidi kaebaja täiendavalt koristama. Sellises olukorras ei saa aga näha vangla tegevuse õigusvastasust. Tallinna Halduskohtu 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-06-292 tunnustati Pärnu Vangla II elukorpuse kambri nr 17 ventilatsioonisüsteemi nõuetekohasust. Vangla elukorpus renoveeriti 1998 suvel, kambrites ja sektsioonides ehitati – sh kambris nr 10, kuhu kaebaja 25.05.2006 üle viidi – välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Kuigi kambri valikul püütakse võimaluse korral arvestada kinnipeetava soovidega, ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust viibida kambris või lokaaltsoonis kaaskinnipeetavatega, kes ei suitseta. Vangistusest tulenevate piirangute tõttu peab kinnipeetav paratamatult taluma kaaskinnipeetavate suitsetamisest tingitud ebameeldivusi. 25.05.2006 kirjaga nr 5-24/80 keelduti helikassettmagnetofoni lubamisest ja märgiti, et kaebajal lubati 12.05.2006 kasutada kambris raadiot, mida ta oli järjekindlalt soovinud. Vaba 2
(6)3-06-1106 aja veetmise vahendit puudutav kaalutlusõigus hõlmab direktori õigust otsustada, millist vaba aja veetmise vahendit lubatakse ja direktor on seisukohal, et magnetofoni ei saa lubada. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud isikliku õiguse rikkumisega ta endale moraalse kahju tekkimist seostab. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks talle mittevaralise kahju tekkimist.
- Tallinna Halduskohtu 09.11.2006 otsusega jäeti S. Issajevi kaebus rahuldamata. Vangistusseaduse § 45 lg 1 alusel peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Seal peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 näeb ette kambri sisustuse hulka kuuluvate esemete loetelu. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks paigutatud vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjades nimetatud tingimustele mitte vastavasse kambrisse. Kaebaja väitis, et pidi koristama kambrit terve päeva, kuid ei selgitanud täpsemalt koristamisega seonduvat. Kohus märkis, et erinevate isikute arusaamised korrashoiust ei pruugi olla ühesugused, ja leidis, et vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks võiks olla alus ainult juhul, kui kinnipeetav paigutatakse kambrisse, mis on olnud pikema perioodi vältel koristamata ja tingimuste mittevastavus oleks täiesti ilmselge. Muudel juhtudel tuleb arvestada vangistusseaduse § 45 lgs 2 sätestatut, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust ise korras hoidma ning puhastama. Ka ventilatsiooni- ja suitsetamise osas nõustus kohus vastustaja seisukohtadega. Kambris, kuhu kaebaja paigutati, on nõuetekohane ventilatsioonisüsteem ja kaebajal tuleb taluda teiste kinnipeetavate suitsetamisest tingitud ebameeldivusi. Vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 2 sätestab loetelu isiklikest asjadest, mis võib kinnipeetaval olla vangla direktori loal. Personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofon või musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese võib olla lubatav kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Sama paragrahvi lg 21 järgi otsustab vangla direktor loa andmise avalduse esitamisest kuu aja jooksul. Seega on taotluse rahuldamine vangla direktori otsustada. Kohus saab kontrollida, kas kaalutlused on õiguspärased, kuid otsustus jääb vangla direktori pädevusse ja kohus ei saa etteulatuvat ettekirjutust teha. Vangla vastusest (otsustusest) nähtub, et vahetult enne taotluse esitamist oli vangla direktori 12.05.2006 resolutsiooniga lubatud kaebajal kambris raadiot kasutada ja seetõttu ei peetud magnetofoni lubamist sel ajal piisavalt põhjendatuks. Kohus märkis, et vastustaja ei välista helikassettmagnetofoni edaspidist lubamist, kui kaebaja esitab uue taotluse ja seda põhjendab. Asjas ei esitatud tõendeid ja selgitusi, millest nähtuks, et helikassettmagnetofoni kui ühe võimaliku vaba aja veetmise vahendi võimaldamata jätmine oleks saanud kaebaja huve vastava otsustuse vastuvõtmise hetkel oluliselt riivata ning kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata. Kuna vaidlustatud toimingud ei olnud õigusvastased, jäävad rahuldamata kohustamisnõuded ja ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Olenemata toimingu võimalikust õigusvastasusest eeldab mittevaralise kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel ka vastustaja tegevuse süülisust, mida antud asjas samuti ei nähtu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- S. Issajevi apellatsioonkaebuses ja selle täienduses paluti teha Pärnu Vanglale ettekirjutus tühistada järgmised vangla õigusvastased vastused ja käskkirjad: 25.05.2006 vastus nr 5-24/78; 25.05.2006 vastus nr 5-24/79; 25.05.2006 vastus nr 5-24/80; 07.04.2006 käskkiri nr 39; 19.09.2005 käskkiri nr 5-12/113; 30.03.2006 vastus nr 5-24/37-1; 06.10.2005 vastus nr 7-1/23; 24.10.05 vastus nr 5-19/236; 06.10.20055 vastus nr 7-1/23 ja 28.09.2005 vastus nr 5-19/1999; välja mõista hüvitus moraalse kahju tekitamise eest 5 000 krooni ulatuses, aasta jooksul kaebaja 3
(6)3-06-1106 õiguste, moraali- ja eetikanormide rikkumise, ülemääraste ja stressiga tekitatud kahju tema tervisele peavalude näol ja ebamugavuste eest, mis tekitati lahendamata taotlustega seoses. Kaebaja palus mõista välja 150 krooni riigilõivu ja koopiate tegemiseks kulunud 12,80 krooni. Apellatsioonkaebuse väitel esitas kaebaja 02.11.2006 kohtuistungil kaebuse teise eksemplari, mis anti tõlgi kätte, kes tõlkis seda sekretäri jaoks. Kohtunik katkestas tõlkimise. Kaebaja selgitas, et kaebuse tõlkisid kaasvangid, kes ei tõlkinud kõiki üksikasju, mida ta soovib protokolli kanda. Kohtunik keeldus, öeldes, et pärast istungit võib kaebaja koos tõlgi ja sekretäriga teha parandusi protokolli. Pärast kohtuistungit kaebaja parandas protokolli vigu, tõlk aga ütles, et istungil ta seda ei rääkinud ja rääkis just nii, nagu on protokolli kantud. Kohtunik keeldus tunnistamast kaebaja parandusi ja ütles, et kõik peab olema kaebuses kirjas. Kohus võttis vastu avalduse palvega võtta vastu avaldus vene keeles ja saata üksikkambrisse venekeelsed materjalid, kuid ei võtnud asja juurde vangla täiendavaid vastuseid. Kaebaja kaebuste ja palvete läbivaatamise käigus ei ole kaebaja saanud ühtegi määrust vene keeles vaatamata sellele, et PS § 21 seda ette näeb. Kohtuistungil keelduti kaebajale tasuta õigusabi andmisest, venekeelse otsuse ja määruse saatmisest kambrisse, rikkudes PS §
- Keelduti ka protokolli kandmast kaebaja poolt istungil ette kantud kaebust. Kohtuotsuses on valesti märgitud, et kaebajale toodi 12.05.2006 otsus, millega lubati omada raadiot või CD mängijat.
- Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtuistungi protokollis on märgitud kohtulahendi vene keelde tõlkimise taotlus. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistatakse otsus eesti keeles. Kaebaja võib lasta ise kohtuotsuse tõlkida. Juhul, kui kohus leiab, et kaebajal puuduvad reaalsed võimalused kohtuotsuse tõlkimiseks, tõlgib kohus selle. TsMS § 50 järgi ei ole tervet kaebust vaja protokollida, kuna see on kohtule varem kirjalikult esitatud. Kaebajal oli pärast istungit võimalus tutvuda protokolliga ja esitada taotlusi protokolli parandamiseks. Kaebaja kasutas kohtuistungil tõlgi abi.
- S. Issajev märkis täiendavalt, et ta ei saanud aasta jooksul osta vanglast raadiot, samuti keeduti talle müümast magnetofoni. 25.05.2006 viidi ta tuulutusaknata kambrisse. Tema suitsetajast naabril ei olnud ka tuulutusakent. Tahtlikult leiti must inimene, kes ei hoolinud oma kambrist. Kaebaja paigutati sihilikult väiksesse räpasesse kambrisse, kus ta hakkas koristama ja hingas sisse tubakasuitsu. Kaebaja taotles ventilaatorit kambrisse, kuna ilma tuulutusaknata oli võimatu olla. Kaebajal oli oht saada sügelised, ta hingas sisse suitsu, ohustades nii oma tervist. Kaebaja palus Justiitsministeeriumilt sisse nõuda 32 krooni koopiate tegemise eest ja tagastada käesolevas asjas tasutud riigilõiv 150 krooni, kuna halduskohus ei suutnud midagi otsustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
§ 34
lg 2 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna halduskohus tagastas osa kaebaja esitatud nõudeid eelmenetluses ning võttis käesolevas haldusasjas menetlusse ja vaatas läbi kaebuse Pärnu Vangla tegevuse peale seoses kaebaja paigutamisega teise kambrisse ja kaebajale magnetofoni müümisest keeldumisega 25.05.2006, vastavate ettekirjutuste tegemise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5 000 krooni ulatuses, siis saab ringkonnakohus kontrollida vaid nende kaebaja nõuete lahendamise seaduslikkust ja põhjendatust. Muid apellatsioonkaebuses esitatud nõuded ei ole halduskohus kaevatava kohtuotsusega lahendanud ja seetõttu väljuvad need käesoleva haldusasja piiridest ning tuleb tagastada läbivaatamatult. 4
(6)3-06-1106 9. Apellatsioonkaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja soovis esitada kohtuistungil nii halduskohtu poolt eelmenetluses 27.09.2006 ja 28.06.2006 määrustega tagastatud nõuete aluseks olnud dokumente kui ka muid, menetlusse võetud nõuetega mitteseotud dokumente. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebaja ei olnud nõus osa kaebuse nõuete ja nende nõuete aluseks olnud dokumentide tagastamisega, oli tal õigus vaidlustada halduskohtu 27.09.2006 ja 28.06.2006 määrused ringkonnakohtus 10 päeva jooksul vastava määruse kättesaamisest. Kui aga kaebaja soovis esitada halduskohtule uusi, seni esitamata nõudeid ja neid põhjendavaid dokumente, tuli nõuded vormistada kaebusena vastavalt
§-s 10 sätestatud nõuetele. Halduskohus peab kaebuse saamisel kontrollima muuhulgas kaebuse esitamise tähtaegsust ja ka seda, kas kaebaja samasisuline nõue ei ole juba varem esitatud kaebuse alusel lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Seega on kohtunik õigesti keeldunud kohtuistungil käesoleva haldusasjaga mitteseotud dokumentide asja juurde võtmisest ja tagastanud need kaebajale. 10. Kaebajal on
§ 15
lg 1 alusel muuhulgas õigus anda kohtuistungil seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, samuti vaielda vastu teiste menetlusosaliste põhjendustele ja kaalutlustele, esitada küsimusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kaebaja saanud oma neid õigusi kohtuistungil kasutada. 11.
§ 20kohaselt kohtuistung protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. Ts
Ms § 50 lg 1 alusel peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 p-le 8 märgitakse protokolli menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega ei ole protokollis vaja kajastada seda, mis on kaebuses ja kohtule esitatud kirjalikes dokumentides juba kirjas. TsMS § 50 lg 2 näeb ette, et menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht. Kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ilmselt ei ole asjas tähtsust. Kaebaja poolt ringkonnakohtule kahel korral esitatud vene keelsest seletusest seitsmel lehel ei nähtu, et kohtuistungi protokolli oleks jäänud kandmata või protokollis parandamata käesoleva kaebuse lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid või kaebaja seisukohti. Küll aga sisaldab see seletus selgitusi halduskohtu poolt eelmenetluses 27.09.2006 ja 28.06.2006 määrustega tagastatud nõuete asjaolude kohta ja muude Pärnu Vangla väidetavate minetuste kohta, mis ei seostu käesoleva kaebuse esemega. Seetõttu ei saa halduskohtu poolt täiendava kirjaliku materjali asja juurde võtmata jätmist pidada ebaõigeks.
- Kaebaja on avalduses kohtuotsuse vene keelse tõlke saamiseks küll märkinud, et tal ei ole vahendeid tõlgi ja advokaadi jaoks, kuid haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Kui kaebaja oleks esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, oleks ta pidanud lisama taotlusele enda allkirjastatud teatis enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisukorra kohta ning muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kohtu toimikus vastav teatis puudub.
- TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtu töökeeleks eesti keel. Kohus tõlgib lahendeid võimaluse korral menetlusosalise taotluse alusel, eriti kui vastasel korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud isiku kaebeõigus. Käesoleval juhul ei ole kohtuotsuse tõlke saatmata jätmine piiranud kaebaja kaebeõigust ega takistanud tal apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist.
- Halduskohus jättis kaevatava kohtuotsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega Pärnu Vanglale vangla kauplusest kaebajale magnetofoni müümiseks ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamata jätmise osas ega pea
§ 47lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. 5
(6)3-06-1106
- Seoses kaebaja taotlusega teha Pärnu Vanglale ettekirjutus tema tagasi paigutamiseks kambrisse, kus sektsioonis ei ole suitsetajaid, leiab ringkonnakohus järgmist.
- Kaebaja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile põhjendusi, miks ta leiab, et vangla otsis tahtlikult puhtusest mittehooliva inimese ja paigutas kaebaja sihilikust tema kambrisse. Seetõttu on kaebaja väited põhjendamatud ja paljasõnalised.
- Samas on halduskohtu ja vastustaja seisukoht selles, et kaebajal tuleb taluda teiste kinnipeetavate suitsetamisest tingitud ebameeldivusi, vastuolus tubakaseaduse sätetega. Passiivse suitsetamise kahjulik mõju inimese tervisele on üldteada. Pärnu Vangla oli kohustatud eraldama suitsetavatest kinnipeetavatest mittesuitsetavad kinnipeetavad, kes seda taotlesid. Pärnu Vangla oli riigiasutusena kohustatud järgima tubakaseadusega suitsetamisele kehtestatud keelde ja piiranguid, mis on ette nähtud 05.06.2005 jõustunud tubakaseaduse §-des 29-
- Suitsetamisele olid kehtestatud keelud ja piirangud ka kuni 04.06.2005 kehtinud tubakaseaduse §-des 18-
- Passiivsele suitsetamisele sundimine rikub inimväärikust ja õigust tervisele.
- Pärnu Vangla likvideerimise tõttu ei ole enam kaebuse osalise rahuldamise korral võimalik teha Pärnu Vanglale ettekirjutust kaebaja tagasi paigutamiseks kambrisse, kus sektsioonis ei ole suitsetajaid, küll aga on võimalik hüvitada kaebajale mittevaraline kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks välja kaebaja kasuks 750 krooni.
- Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab kaevatava kohtuotsuse osas, millega jäeti rahuldamata Stanislav Issajevi teise kambrisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ning teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja kaebaja kasuks 750 krooni.
- Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (
§ 93lg 4).
Kaebaja taotles esimese astme kohtus 150 krooni 26.05.2006 tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses esimese astme kohtus tasutud 150 krooni riigilõivu väljamõistmist ja koopiate tegemiseks kulunud 32 krooni väljamõistmist, esitamata tõendeid kulutuste kohta koopiate tegemiseks.
§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Arvestades kaebuse osalist rahuldamist ja seda, et kaebaja ei esitanud tõendeid kulutuste kohta koopiate tegemiseks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 22,50 krooni. Muus osas jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 6
(6)