2-07-24664/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-24664 Tsiviilasi P S hagi P S vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx küla xx xxxxxx vald xxxxx xxxxx maakond). Kostja: P S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx x-xx xxxxxxxxx alevik xxxxxx vald xxxxx xxxxx maakond). Kohtuistungi toimumise aeg 24.juuli 2007 RESOLUTSIOON Välja mõista P Slt P S kasuks alates hagi esitamisest, s.o

1. juulist 2007 igakuuliselt 833.- krooni elatusraha poeg R S (isikukood xxxxxxxxxxx), 833.- krooni poeg A S (isikukood xxxxxxxxxxx) ja 834.- krooni poeg G S (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus P S (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda jäävad riigilõiv 1500 krooni ja hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostjalt riigilõivu väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse maakohtu Tallinna Ringkonnakohtule Rapla kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada 2 kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooltel on abielust sündinud kolm poega- xx.xxxxxxxxx xxxx R S, xx. xxxxxxxxx xxxx A S ja xx.xxxxxxxx xxxx G S. Alates 2006.a. augustikuust elavad pooled lahus, abielu on lahutatud 13.novembril
2. Lapsed elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja on laste ülalpidamisest osa võtnud ebaregulaarselt ega ole pidanud kinni kokkulepetest. Pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab 2500 krooni kuus, k.a. aprilli ja juunikuus ei ole kostja aga midagi tasunud, mai ja juulikuus on tasunud 1500 krooni. Seepärast palub hageja kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatise 2500 krooni kuus. Kostja seisukoht Kostja ei esita hagile sisulisi vastuväiteid, kuid palub elatise summa määramisel arvestada, et ta maksab tagasi
3. aastal ühiselt korteri remondiks võetud
4. aastal avastati kostjal suhkruhaigus, mistõttu peab ta pidevalt tegema kulutusi ravimite ostmiseks, k.a. maikuus viibis kostja ka haiglas; seni on ta püüdnud maksta elatist vastavalt võimalustele, selleks on tal pangaga tehtud otsekorraldusleping; varem maksis ta kuus 2500 krooni, kui aga pidi hakkama pangalaenu tagasi maksma, siis vähendas elatise summat 1500 kroonile. Üks poegadest on xxxxxx Erikoolis, kaks poega on vahel käinud ka kostja juures. Kostja on nõus elatist maksma, kuid tahab olla kindel, et see raha kuluks lastele. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist kolme lapse jaoks 2500 krooni, mistõttu elatiseks ühe lapse kohta jääb oluliselt alla PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammäära, milleks alates 01.jaanuarist 2007.a. on 1800.- krooni kuus. Seepärast ei ole antud juhul vajalik tõendada ka laste jaoks vajalikke kulusid. Kostja netotöötasu on tema seletuste ja tööandja tõendi kohaselt keskmiselt 8000- 10000 krooni kuus; laenu tagastamine lõpeb k.a. septembrikuus. Hageja töötasu on tema seletuste ja pangakonto väljavõtte kohaselt 5500-7500 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt soovitud summa ei ole kostja jaoks ülemäära koormav ja kostja poolt soovitud 1500 krooni kolme lapse kohta oleks ilmselgelt ebapiisav. Asjaolu, et üks lastest viibib erikoolis, ei tähenda, et hageja ei peaks tegema tema jaoks kulutusi; hageja on esitanud tõendid, et ta on
5. aastal hüvitanud kannatanutele poja poolt tekitatud kahjud, nende eest on vastutav ka kostja. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o antud juhul 22 500 krooni, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1500.- krooni. Indrek Saar Kohtunik