) § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX on tekkinud poolte abielu ajal koduks olnud elukoha baasil, ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara.
lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. § 17 lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.
lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.
lg 5 kehtestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.
lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ja punkt 3 kohaselt, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Seda sätet tulebki kohtu arvates käesoleval juhul kohaldada. Hageja on saanud korteriomandi aadressil XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) omanikuks toimunud erastamisega. Kostja lahkus Eestist , mistõttu ei ole kostja osalenud oma sissetuleku ega tööga ühisvara omandamisel. Samuti on hageja esitanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi, mis näitab, et formaalselt abikaasade ühisvaraks olev korteriomand aadressil XXX on erastatud üksnes hagejale kuulunud EVP-de eest. Kostja side oma Eestisse jäänud perekonnaga on täielikult katkenud. Tuleb pidada õiglaseks, et ühisvaraks olev korter jääb hageja omandiks ning tema ja poolte ühise alaealise tütre elukohaks. Seejuures arvestab kohus, et kostja ei ole avaldanud soovi ühisvarast osa 3
MS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. 09.03.2007.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hageja ei taotle ühegi kohtukulu jätmist kostja kanda, kogu tsiviilasja nr 2-06-24026 menetluskulu jääb hageja enda kanda. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda osas, milles ta ei olnud vabastatud nende tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr.2-06-24026 20.06.2007 osaliselt tühistatud. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.