kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja poolt esitatud väidet, et kostja on vabatahtlikult tasunud elatist tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus, kuid seda ka mitte regulaarselt, ei ole kostja ümber lükanud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Lapse ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, koolitarvetele, transpordile, eluasemele ja huvitegevusele. 2 Kohus leiab, et hageja poolt 18.12.2006 esitatud ühes kuus lapsele vajalike kulutuste summa 9 572 krooni on ülemäära suur, küll aga peab kohus lähtuvalt poolte varalisest seisundist mõistlikuks kulutuseks kuus 6 310 krooni. Nimetatud suuruses kulutusi pidas mõistlikuks ka HT 2003 aastal, kui ta esitas hagi MT vastu tütre ülalpidamiseks elatise nõudes. Hageja töötasu on 10 000 krooni kuus. Kostja keskmine sissetulek (netopalk) moodustab vastavalt esitatud tõendile 5 100 krooni. Hageja sissetulek on hetkel poole võrra suurem kui kostjal, kuid arvestades, et kostja omandis on mitmed kinnistud, siis on hagejal võimalik lapse ülalpidamiskulude katteks panustada rahalisi vahendeid suuremas summas kui seadusega ettenähtud miinimum elatusraha. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt elatise väljamõistmiseks summas 3 150 krooni. Hageja nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ei pea kohus põhjendatuks. Kostja HT maksis elatist lapse ülalpidamiseks küll ebaregulaarselt, kuid kuni augusti kuuni 2006 maksis ta 800 krooni kuus. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiskohustust selles ulatuses mida ta pidas vajalikuks. Kui hageja elatusraha suurusega ei nõustunud, siis oleks tulnud esitada vastav hagi koheselt. Seega kuulub elatis välja mõistmisele tuginedes
VÕS § 1027 kohaselt, peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi riigi poolt kostjale makstud lapsetoetust. Kostja ei ole lapsetoetust saanud hagejalt vaid riigilt. Hageja poolt viidatud VÕS § 1035 aga käsitleb saaja vastutust üleandja ees, mis ei seondu kuidagi hageja nõudega. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.