MS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS-i hagi A. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. L. krediidilepingu järgi seisuga 30.08.2006.a. võlguolev summa kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend neli (28 754) krooni 30 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni, X AS kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.12.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 17.02.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidi leping nr.xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 15 000 krooni, intressimääraga 25,03% krediidisummast aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena - alates 10.03.2006.a., lõpliku tagastamistähtajaga 10.03.2016.a.. Lepingu sõlmimisel peeti krediidisummast koheselt kinni lepingu sõlmimise tasu summas 300 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja märgib, et on pöördunud kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust tasunud ei ole. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjat hoiatanud. Hageja palub välja mõista kostjalt krediidilepingu järgi võlguolev summa 28 754.30 krooni, sealhulgas: krediidivõlgnevus summas 15 000 krooni, intressivõlgnevus summas 1807.58 krooni, viivis summas 546.74 krooni, leppetrahv summas 3000 krooni ning kahjuna võla sissenõudmisel hageja poolt kantud kulutused (postikulud jms.) summas 900 krooni ja hagejal kostja poolt lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu (lepingujärgne intress) summas 7500 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 13.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-24/. Kostjale edastatud kohtudokumendid on 05.10.2006.a. vastu võtnud kostja ema /tl.32/ ning kohus loeb TsMS §322 lg.1 kohaselt kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 17.02.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidi leping nr.xxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 15 000 krooni, intressimääraga 25,03% krediidisummast aastas /tl.7-13/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 17.03.2006.a., lõpliku tagastamistähtajaga 10.03.2016.a. /tl.9-11/. Asja materjalidega /tl.14-16/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intressi ja osamakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.17/ ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.14-17/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 15 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma krediidi tagastamist.
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (25,03% krediidisummast aastas, tasumisega igakuuliselt koos krediidisumma osamaksega /tl.7/), saades intressivõla suuruseks 1807.58 krooni /tl.17/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga („Üldtingimused“ punkt 5.1. /tl.12/) on krediidilepingu kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud määra.
ja §113 lg.1 sätestatust tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siit johtuvalt kujuneb viivise määraks lepingujärgne intressimäär – 25,03% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 546.74 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
Lepingu punkt 8 /tl.8/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 5.3. /tl.12/ fikseerivad leppetrahvi määraks 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 3000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist.
lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.18/ on tõendatud, et hageja on kostjatelt võla sissenõudmisel kohtueelses menetluses kandnud kulutusi (posti- ja asjaajamiskulud) summas 900 krooni. Kostja pidanuks lepingu kehtivuse korral tasuma hagejale intressi 25,03% krediidisummast aastas /tl.9-11/, s.o. kogumahus 37 791.44 krooni, kuid kostja intressimakseid nõuetekohaselt teostanud ei ole. Lepingu ülesütlemisel moodustas hageja intressinõue 1807.58 krooni ja leppetrahv. Siit johtuvalt oleks hageja õigustatud lepingu kostja poolt kohase täitmise korral saama lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest intressi 32 983.68 (37 791.44-1807.58-3000) krooni, mida hageja vähendab 7500 kroonini. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist.
lg.1 pp.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 28 754.30 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 000 krooni /tl.20/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Hele Ilisson Kohtunik 28.12.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.