2. Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale ja KMA-le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord KOHUS LEIAB: 02.05.2007 saabus Tallinna Halduskohtule A.S.i kaebus KMA 15.03.2006 otsuse nr 20061066 tühistamiseks. Kaebus oli kohtule esitatud tähtaja rikkumise tunnustega ning kaebaja esitas koos kaebusega kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt esitas kaebaja 05.05.2006 halduskohtule kaebuse KMA otsusele ja taotluse õigusabi saamiseks ning arvas kuni 02.05.2007, et kaebus on lahendamisel halduskohtus. Tegelikkuses aga oli lahendatud vaid õigusabi saamise taotlus. Kaebaja ei oska eesti keelt, mistõttu ei ole ta tajunud adekvaatselt menetlusnorme. Neil põhjustel taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. Vastustaja asus kohtule esitatud arvamuses kaebetähtaja ennistamise taotluse osas seisukohale, et see ei ole põhjendatud ning palus asjas menetluse lõpetada. Vaidlus puudub küsimuses, et kaebus on kohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Tähtaja ennistamiseks ei ole aga kaebaja esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust. Kaebetähtaja möödalaskmine ei ole toimunud kaebaja tahtest sõltumatult. Kaebaja on eelnevalt võtnud iseseivalt osa haldusmenetlusest ning olnud võimeline oma õiguste eest seisma. Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt on kaebaja mõistnud eelnenud haldusmenetlust, osalenud vaidemenetluses ja kohtumenetluses. Seega ei saa eesti keele 1 mitteoskamist lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja on ebamõistlikult kaua venitanud kaebuse esitamisega halduskohtule. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kaebus on kohtule esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega Välismaalaste seaduse § 136 kohaselt on elamisloa pikendamata jätmise otsuse peale õigus esitada halduskohtule kaebus 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Asja materjalidest nähtuvalt esitas A.S. KMA 15.03.2006 keelduva otsuse peale KMA-le vaide, mis KMA 18.04.2006 vaideotsusega jäeti rahuldamata. Selle otsuse kättesaamisest arvates oli kaebajal 30 päeva aega esitada KMA 15.03.2006 otsuse vaidlustamiseks kaebus halduskohtule vastavalt
Haldusasja nr 3-06-848 materjalidest nähtub, et hiljemalt 05.05.2006, mil on kaebaja poolt allkirjastatud riigi õigusabi saamise taotlus halduskohtule, oli kaebajal käes KMA 18.04.2006 vaideotsus, kuna see oli taotlusele lisatud. Koos riigi õigusabi taotlusega ei esitatud halduskohtule kaebust ei KMA 15.03.2006 otsuse ega 18.04.2006 vaideotsuse peale. Seega pidanuks kaebus halduskohtule olema laekunud hiljemalt 05.06.2006. Kaebus on kohtule laekunud aga alles 02.05.2007, seega pea 11-kuuse hilinemisega. Järgnevalt peab kohus analüüsima, kas esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (
Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.07.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3801). Antud juhul ei leia kohus, et selliseid mõjuvaid asjaolusid esineks. Riigikohus on 19.01.2000 määruses nr 3-3-1-59-00 asunud järgmisele seisukohale: “Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.“ Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ei saanud kaebust kohtule tähtaegselt esitada, kuna arvas ekslikult, et kaebus juba on halduskohtu menetluses ning et eesti keele mittevaldamine on takistanud tal menetlusnorme adekvaatselt mõista. Haldusasja nr 3-06-848 toimikust nähtuvalt esitati kohtule 05.05.2006 üksnes kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks KMA 18.04.2006 või 15.03.2006 otsuste vaidlustamiseks. Taotlusega koos kaebust ei esitatud. Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määrusega jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja maksejõuetus ei olnud tõendatud ning kaebaja on olnud suuteline oma õigusi kaitsma vaidemenetluse korras. Kohus leidis, arvestades haldusasja vähest keerukust, et kaebajal on võimalik pöörduda ise oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 06.06.2006 ning esitas sellele määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu 22.06.2006 määrusega jäeti määruskaebus käiguta. 04.07.2006 saabus kohtule parandatud määruskaebus ja 05.07.2006 määrusega edastas halduskohus selle lahendamiseks Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2006 määrusega muudeti halduskohtu 31.05.2006 määruse põhjendusi, kuid jäeti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Toimikust nähtuvalt sai kaebaja selle kohtumääruse kätte 18.07.2006. 2 Eelnevast saab järeldada, et miski ei ole andnud kaebajale alust arvata, et halduskohtu menetluses on tema kaebus KMA otsustele, kui kaebaja sellist kaebust üldse esitanudki ei ole. Samuti nähtub toimikust, et kaebaja on kätte saanud kõik kohtumäärused, mõistnud nende sisu ning vaidlustanud talle riigi õigusabi andmata jätmist kuni ringkonnakohtuni välja. Asja materjalidest ei nähtu, et keelebarjäär või menetlusnormide mittetundmine oleks talle tekitanud raskusi asjaajamises selles menetluses ning kohtul puudub alus arvata teisiti ka käesolevas menetluses. Kui kaebaja arvas, et halduskohtus juba käib menetlus kaebuse asjas, mida kaebaja tegelikult esitanudki ei ole, siis kõige vähem, mis kaebaja teha saanuks, oleks olnud teha vastav järelepärimine kohtule, mitte aga oodata u 9 kuud tegevusetult. Kui kaebajal takistas asjade kulgemisest aru saada eesti keele mittetundmine, oleks kaebaja võinud kasutada tõlgi abi või küsida selgitust kohtust. Kaebaja seda ei teinud. Kõike eelnevat kokku võttes nõustub kohus KMA-ga selles, et kaebaja ei tegutsenud piisavalt hoolikalt ja intensiivselt kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks, mistõttu ei saa A.S.i esitatud põhjendusi kaebetähtaja möödalaskmisel käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega haldusasja menetluse. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.