lg-st 1, kuna on sügava puudega invaliid ja oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimeline seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastavat avaldust tegema ega õigusabi saamiseks juristi poole pöörduma. Tartu Maakohus jättis 25.05.2007 määrusega menetluskulude hüvitamiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamata. Määruse kohaselt
lg 1 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt
lg-le 3 võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks mittehilinenult. Kohus võttis kõigi esitatud kulude suhtes seisukoha ja rahuldas avalduse täielikult. Järelikult puudus alus ka
Seaduse mõtte kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada üks kord, selline menetlusviis võimaldab menetluskulusid kandma kohustatud kostjal muu hulgas hinnata edasikaebamise otstarbekust kõikide kulude suhtes korraga. Menetluskulude mitmekordne kindlaksmääramine ühes asjas võib kaasa tuua menetluskulusid kandma kohustatud kostjal menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasikaebamise võimaluse puudumise (
Kuivõrd hageja esitas avalduse menetluskulude väljamõistmiseks mittehilinenult, siis ei ole alust tähtaja ennistamiseks ja ei ole asjakohased hageja väited temale puude määramise kohta ja õigusabi võimaliku puudumise kohta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED, PÕHJENDUSED JA VASTUVÄITED A.V. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning võimaldada esitada täiendav kohtukulude väljanõudmise avaldus. Määruskaebuse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 03.10.2006 otsusega A.V. i hagi ning menetluskulud (1300 krooni) jäeti vastustaja kanda. A.V. esitas tähtaegselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis rahuldati. Avalduses jäi märkimata osa menetluskulust, riigilõiv 1000 krooni. Maakohus jättis 25.05.2007 määrusega täiendava menetluskulu väljamõistmise avalduse ning täiendava menetluskulu avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. A.V. on sügava puudega invaliid, oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud ta võimeline kohtuotsusest arusaama nii, et tal tuleb veel lisaks kohtuotsuses sätestatule mingi seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitama täiendava avalduse menetluskulu väljamõistmiseks. 2 Ebaõige on maakohtu seisukoht, et esialgset avaldust menetluskulude väljamõistmiseks ei saa peale
Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et menetlusosaline on seaduses sätestatud tähtaja mööda lasknud ja puudub objektiivne põhjus tähtaja ennistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25.05.2007 määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas tehti lahend 03. 10 2006. 11.10.2006 esitas A.V. menetluses kantud 3000 kr õigusabitasu hüvitamiseks. Samasisulisi avaldusi esitas A.V. maakohtule veel korduvalt. Maakohus rahuldas 3000 kr õigusabitasu väljamõistmise osas taotluse 10.01.2007. Tulenevalt
22.02.2007 ja
lg 3 lubab menetlusosalisel taotleda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruse täiendamist. Käesolevas asjas ei nähtu, et avaldaja oleks riigilõivu osas taotlust esitanud, kuid asjas puudub vaidlus, et kulu on kantud ja hagejal sellise taotluse esitamise õigus oli. Seega oleks võinud kohus kaaluda kulude kindlaksmääramise avalduse esialgsel menetlemisel nõude täpsustamist. Samuti leiab ringkonnakohus, et ka hilinemisega esitatud täiendavat taotlust on maakohus õigustatud läbi vaatama, kui hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul maakohus ei ole andnud hinnangut ennistamise põhjendustele sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt peab maakohus hindama asjas kujunenud olukorda ja võtma seisukoha, kas menetlusosalisel oli mõjuv põhjus menetluskulude taotlust hiljem täiendada või esitada uus taotlus. Kui maakohus peab võimalikuks taotluse rahuldada, siis tuleb menetluskulude esialgset määrust muuta, kuna summa ületaks kokku 3000 kr, mistõttu tekiks vastaspoolel kaebeõigus
Andra Pärsimägi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.