KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1662 Haldusasi K.

§ 19

lg 1 ei ole sätestatud üksikelamu laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena projekteerimistingimusi. Linnavalitsus on seisukohal, et ei ole võimalik määrata projekteerimistingimusi ehitise laiendamiseks, kui selliste projekteerimistingimuste määramist ei ole seaduses sätestatud. Riigikohtu seisukohta järgi otsuses nr 3-3-1-28-06 peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimustes reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õigus. Võttes aluseks Riigikohtu otsuse ja tuginedes

§ 19

lg 1 sätestatule saatis Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 kaebajale juhised X 53 üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks. Nimetatud kirjaga on kaebajale teatatud X 53 üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks üldnõuded, juhindumiseks õigusaktid, arhitektuurinõuded ja vajalikud kooskõlastused. Haldusorgan on kaebajale selgesõnaliselt teatanud, et vastavalt

le ei ole projekteerimistingimuste koostamine nõutav. 2 HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus rahuldas 27.11.2006 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 898 punkti 1 ja kohustas Tartu Linnavalitsust lahendama K.L. projekteerimistingimuste taotluse uuesti. Kohus mõistis Tartu Linnavalitsuselt K.L. kasuks välja menetluskulud summas 3500 krooni. Otsuse kohaselt on vaidlustatud 06.06.2006 korraldusega tunnistatud 11.01.2005 väljastatud projekteerimistingimused tervikuna kehtetuks, kuid uusi projekteerimistingimusi väljastatud ei ole. Korralduses puudub täielikult põhjendus, miks on peetud vajalikuks ja millele põhineb otsus 11.01.2005 korralduse nr 35 punkti 1.2 tervikuna kehtetuks tunnistamiseks. Haldusaktis puudub ka selgitus, kas ja millal kaebaja projekteerimistingimuste taotlus edaspidi lahendatakse. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaebaja on põhjendatult märkinud, et talle on jäetud selgitamata, miks on linnavalitsus oma seisukohti projekteerimistingimuste väljastamise vajaduse osas muutnud ning miks kogu senine pikaajaline, aega ja vahendeid kulutatud menetlus on põhjendamatult toimunud. Korralduses ei ole näidatud, kas seisukoha muutus on tulenenud seadusandluse ja linnavalitsuse õigusaktide muutusest või ainult seaduse erinevast tõlgendamisest. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine ei riku kaebaja õigusi ega huve. Kaebaja on 15.12.2004 esitanud taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Vaidlustatud korraldusega on jäetud taotlus lahendamata. Korraldusega on jäetud taotluse esitaja teadmatusse, selles pole viidet ei

le ega linna ehitusmäärusele, mis oleks võinud otsustuse õiguslikuks aluseks olla. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-28-06 kohustanud linnavalitsust lahendama kaebaja taotlus projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas uuesti. Riigikohus on märkinud ka, et taotluse uuel läbivaatamisel võib tekkida vajadus projekteerimistingimuste tervikuna tühistamiseks, kuid sel juhul tuli linnavalitsusel kaebaja projekteerimistingimuste väljastamise taotlus tervikuna uuesti läbi vaadata. Antud juhul on projekteerimistingimused tühistatud, kuid ei nähtu, et taotlust oleks sisuliselt uuesti läbi vaadatud. Olukorras, kus vastustaja on varem samade faktiliste andmete alusel ning samas õiguslikus olukorras projekteerimistingimused väljastanud, tuleb sellest keeldumine seda põhjalikumalt motiveerida. 10.07.2006 on arhitektuuri ja ehituse osakond oma kirjaga esitanud kaebajale X 53 üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks juhised, mis koosnevad üldnõuetest, arhitektuurinõuetest ja vajalikest kooskõlastustest. Kirjas on viidatud, et vastavalt

§ 19

lg 1 ja planeerimisseaduse § 9 lg 10 ei ole üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste koostamine nõutav.

§ 19

lg 1 käsitleb tõepoolest ainult ehitusprojekti koostamist ehitise püstitamise korral, kuid Tartu Linnavolikogu poolt 19.06.2003 kehtestatud Tartu linna ehitusmääruse § 21 näeb ette, et ehitusprojekti koostamise alusteks on muuhulgas kehtiv detailplaneering (p 1) ja projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral (p 4). Ehitusmääruse § 22 lg 2 p 1 sätestab samas, et taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse arhitektuuri ja ehituse osakonnale hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks. Seega nägi kehtiv linna ehitusmäärus ette ka ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise kohustuse ning seega ka selle taotluse lahendamise vajaduse. Eeltoodu alusel leidis kohus, et linnavalitsuse 06.06.2006 korraldus nr 898 on täielikult motiveerimata, seega õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Vastustajal tuleb kaebaja projekteerimistingimuste väljastamise taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle kohta motiveeritud lahend. 3 Kohus ei pidanud antud etapis põhjendatuks ettekirjutuse tegemist projekteerimistingimuste viivitamatuks väljastamiseks. Kaebuse menetlemise käigus on kaebaja pidanud oma õiguste rikkumiseks asjaolu, et vastustaja on jätnud korralduse motiveerimata, mistõttu on kaebajal ebaselgus, milles ta on varem eksinud ning puudub kindlus edaspidiste nõuete ja tegevuse osas. Seega on kaebajal pärast motiveeritud haldusakti saamist võimalik otsustada, kas taotletud projekteerimistingimuste mitteväljastamine rikub tema õigusi või mitte. Ka kohtul pole antud juhul võimalik kontrollida, millistest kaalutlustest on vaidlustatud korraldus vastu võetud ning kas kohtumenetluse ajal esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, kaebuse osalise rahuldamata jätmise ja kohtukulude osalise väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus täielikult ja teha Tartu Linnavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebuses taotletud: „teha Tartu Linnavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja kohustada vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-28-06 viivitamatult väljastama seadustele vastavad projekteerimistingimused“. Kohus leidis, et taotlus tuleb uuesti läbi vaadata, kuid ettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud, sest kõigepealt on vaja motiveeritud haldusakti. Kohus on jätnud taotluses tähelepanuta viite Riigikohtu otsusele, mis selgitab kaebaja taotlust. Projekteerimistingimusi on taotletud alates
2. a. Käesolevale kohtuvaidlusele (pärast eelmist vaidlust ja Riigikohtu otsust) eelnesid kirjalik taotlus ja vaie kaebaja poolt ning korraldused ja kirjad vastustaja poolt, kuid selgust ei saavutatud. Seepärast on kaebuses taotletud eelkõige ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks. Lause teine pool viitab Riigikohtu otsusele. Otsus ei sisalda põhjendust, miks ei ole võimalik teha ettekirjutust asja uueks läbivaatamiseks. Seega on otsus selles osas vastuoluline. Kui kohus leidis, et rõhuasetus on just projekteerimistingimuste väljastamiseks, oleks saanud ikkagi kohustada linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama juba kohtumenetluse käigus (projekteerimistingimuste lahendamise tähtaeg on 15 päeva). Sel juhul oleks saanud ka täpsustada, kas kaebaja soovib igal juhul projekteerimistingimuste väljastamist. Istungil täpsustati, et kaebaja ei vaja projekteerimistingimusi. Vajalik oleks adekvaatsete põhjenduste esitamine, miks neid ei pea olema. Varem pidid need olema projekti koostamise aluseks ning muutunud seisukohta tuleks põhjalikult motiveerida nagu otsuseski märgitud. Arvestades senist nõuet ning Riigikohtu otsust, on kaebus esitatud selleks, et lõpuks saaks projekti koostamise ja ehitamise juurde asuda, kas tingimustega või ilma, aga nii, et olukord oleks mõlemale poolele üheselt mõistetav. Seetõttu on kohus kaebuse sisuliselt tervikuna rahuldanud ning sellest tulenevalt tuleb ka kohtukulud tervikuna välja mõista. Ettekirjutuse tegemine linnavalitsusele on vajalik, et asja lahendamine veel rohkem ei veniks.
3. Tartu Linnavalitsus taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on Riigikohus otsuses nr 3-3-1-28-06 kohustanud linnavalitsust lahendama uuesti kaebaja projekteerimistingimuste taotlust. Riigikohus ei ole linnavalitsust kohustanud väljastama projekteerimistingimusi. 4 Linnavalitsus võttis arvesse kaebaja haldusasjas nr 3-210/05 esitatud kaebusi määratud projekteerimistingimuste kohta, linnavalitsusele esitatud etteheiteid isiku põhiõiguste ja vabaduste ning muude õiguste piiramises projekteerimistingimuste määramisel ning Riigikohtu seisukohta otsuses nr 3-3-1-28-06, mille kohaselt kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimustes reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õigus. Kaebaja taotles projekteerimistingimusi üksikelamu laiendamiseks. Taotluses on märgitud kavandatava tegevuse lühikirjeldusena: elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine. Seadusandja on sätestanud ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

§ 2

lg 6 ehitamise mõistes on seadusandja selgelt eristanud ehitise püstitamise ja laiendamise. Kaebaja taotles projekteerimistingimusi ehitise laiendamiseks, mitte püstitamiseks.

§ 19

lg 1 ei ole sätestatud üksikelamu laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena projekteerimistingimusi. Ehitise laiendamise kavatsused võivad olla väga erineva sisu ja mahuga ning sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest on erinev projekteerimistingimuste koostamise vajadus. Vastavalt kehtiva Tartu linna ehitusmääruse § 26 lg 2 (kuni 01.11.2006 kehtinud ehitusmääruse § 23 lg 2) otsustavad projekteerimistingimuste koostamise vajaduse hoonete puhul arhitektuuri ja ehituse osakond ning rajatiste puhul planeerimisosakond. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Samas lõige 2 sätestab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Linnavalitsus on seisukohal, et ei ole võimalik määrata kaebaja poolt soovitud seadustele vastavaid projekteerimistingimusi ehitise laiendamiseks, kui selliste projekteerimistingimuste määramist ei ole

s sätestatud. Vaidlustatud korralduse koostamisel jättis linnavalitsuse kahjuks esitamata kaalutlused ja motiivid, miks otsustati projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ja lahendada taotlus kirja teel esitatud juhistega, mis ei sisalda olulisi piiranguid. Lähtudes

§-st 19 lg 1 saatis linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 vastuseks projekteerimistingimuste taotlusele juhised X 53 üksikelamu laiendamise ehitusprojekti koostamiseks. Kirjaga on kaebajale teatatud X 53 üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks üldnõuded, juhindumiseks õigusaktid, arhitektuurinõuded ja vajalikud kooskõlastused. Haldusorgan on kaebajale selgesõnaliselt teatanud, et vastavalt

le ei ole projekteerimistingimuste koostamine nõutav. Kavandatavat ehitustegevust oli kaebajal võimalik projekteerida ja teostada juba alates

1. a väljastatud projekteerimistingimustest, saades selleks veelkordse kinnituse 10.07.2006 kirjaga esitatud juhistest. Linnavalitsus on seoses Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-28-06 analüüsinud õiguslikke aluseid projekteerimistingimuste määramisel, üle vaadanud senised projekteerimistingimuste määramise põhimõtted ja väljendanud oma seisukohad kaebajale 10.07.2006 kirjas nr 7-1.3/PTH-04-450, vastuses vaidele ja halduskohtule esitatud seletuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. novembri 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 5 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele ega muutmisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud halduskohtu otsust osas, millega ei rahuldatud apellandi taotlust teha Tartu Linnavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ning seadusele vastavate projekteerimistingimuste väljastamiseks. Halduskohus on selle taotluse mitterahuldamist põhjendanud sellega, et kaebajal on pärast motiveeritud haldusakti saamist võimalik otsustada, kas tema poolt taotletud projekteerimistingimuste mitteväljastamine rikub tema õigusi või mitte. Kuna antud juhul oli haldusakt täielikult motiveerimata, siis puudub käesoleval ajal ka võimalus sellele hinnangu andmiseks. Tartu Linnavalitsus oma
3. juuli 2006 kirjas nr 7-1.3/PTH-04-450 juba selgitanud apellandile, et

§ 19

lg 1 ja Planeerimisseaduse § 9 lg 10 alusel ei ole üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste koostamine nõutav ja on andnud talle projekti koostamise osas juhised. Samuti on Tartu Linnavalitsus 20. märtsil 2007 vastu võtnud korralduse nr 359, kus on esitatud omapoolsed seisukohad X 53 üksikelamu laiendamise kohta. Kuna antud dokumendid on kättesaadavad apellandile, siis puudub alus rahuldada tema taotlus, mis puudutab linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka apellandi taotlus, millega taotleti otsuse muutmist kohtukulude väljamõistmise osas. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi