) §-dega 14, 18, 19; Asjaõigusseaduse (AÕS) §-dega 70, 75 ning Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 14 lg-le 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ning vastavalt lg-le 5 jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomandina Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa M.J nimele kantud Narvas asuv 3-toaline korter on poolte ühisvara, mis tuleb jagada, ja et selle turuhind on tänasel päeval 750000 krooni.
Kohus loeb poolte osad võrdseks, arvestades hageja seisukoha ja kostja sellega nõustumist.
lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Narvas asuv korteriomand jääb M.J ainuomandisse ja et ta peab D.J-le välja maksma rahalise hüvitise, kuna M. J saab vara suurema väärtusega, kui tema osa ühisvaras. Arvestades, et korteriomandi, mille ainuomanikuks saab M. J, turuväärtus on 750000 krooni, iga abikaasa osa moodustab aga ½ ühisvaras ehk 375000 krooni, peab D. J saama M. J-lt. 375000 krooni Samuti väitis M. J, et abielu ajal olid D. J-l deposiitarved üldsummas 21366 krooni, millest pool kuulub ka M. J-le. D. J võttis selle väite omaks. Seega leiab kohus, et D. J deposiitarvel poolte 2
lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Seega leiab kohus, et D. J peab hüvitama M. J-le ½ tema poolt tasutud laenust ehk 23681,91 krooni. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja M. J kandis üksi kõik korteriga seotud kulud summas 23010 krooni, samuti korteriomandi oli parendamiseks ja säilitamiseks M. J poolt kulutatud 83974 krooni. Hageja D. J nõustus sellega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ja lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühise asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus loeb tuvastatuks, et ühisvara alalhoidmisega seotud kulutused, mida kandis M. J, moodustavad kokku 106984 krooni (23010 + 83974), kuna kohus on varem tunnistanud poolte osad ühisvaras võrdseks, peab D. J hüvitama M. J poolt kantud kulutustest 53492 krooni (106984 : 2). Kõigest ülalöeldust lähtudes leidis kohus, et abikaasade ühisvarana Narvas, asuv korteriomand väärtusega 750000 krooni jääb M.J ainuomandisse ja ta peab D.J-le välja maksma rahalise hüvituse enamsaadud ühisvara arvel summas 375000 krooni. D. J peab M. J-le välja maksma 87856,91 krooni (10683 krooni + 23681,91 krooni + 53492 krooni). M. J nõudis oma täiendava vastuhagi avalduses vähendada D. J osa 64175 krooni võrra, kuid kohus tuvastas, et tegelikult see summa moodustab 87856,91 krooni. Kohus leiab, et M. J arvestusel on ilmne arvutusviga ja selle parandamine kohtu poolt ei riku kellegi huve ja kohus sellega ei välju nõude piiridest. Kuna summa, mida M. J peab välja maksma D. J-le on suurem, kui summa, mida D. J peab välja maksma M. J-le, loeb kohus põhjendatuks M. J taotluse summade tasaarvestamiseks, seega tuleb kohtuotsusega mõista M. J-lt välja D. J kasuks rahalise hüvitisena enamsaadud ühisvara arvel 287143,09 krooni (375000 krooni – 87856,91 krooni). TsMS 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 467 lg 1 järgi viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Kuna antud kohtulahend on hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus, tuleb selle tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta. MENETLUSKULUD 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.