) § 824 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et kostja AS Temptrans oli 01.07.2001.a sõlminud reisijateliini nr xxxeenindamise lepingu nr xxx xxx (tl 113 ja 114, tõlge tl 115 ja 115 pöördel) ning et õnnetusse sattunud marsruuttaksot juhtinud xxx oli FIE xxx töötaja (tl 129), ei kõrvalda ega asenda poolte vahelist reisijaveolepingut. xxx ja FIE xxx vahel 01.07.2001.a sõlmitud reisijateliini teenindamise lepingu näol on kohtu hinnangul tegemist vedaja ja tegeliku vedaja vahelise õigussuhte alusega
Kuna hageja ei ole nimetatud lepingu osapool, ei ole kostja viide lepingupoolte vastutust jagavale lepingu p-le 3.2 (tl 115) asjakohane. Vastavalt
824 lg-le 1 kohustub reisijaveolepinguga vedaja teise lepingupoole ees vedama reisija sihtkohta, teine lepingupool aga maksma veotasu.
lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik ning lepinguga võetud kohustused tuleb vastavalt
lgle 1 täita nii nagu kokku lepitud.
kohaselt on kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kohustuse rikkumine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kostja hagejat ohutult sihtkohta ei toimetanud, on kostja reisijaveolepingut rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai õnnetuse tagajärjel raskeid tervisekahjustusi ja püsiva keskmise puude. Kohtumenetluse käigus 07.11.2006.a läbi viidud ekspertiisi tulemusena on selgunud, et hagejal esinevad parema õla ja vasaku randmeliigese liikumispiiratus koos vasaku käe esimese ja teise sõrme tuimusega ning parema hüppeliigese valulikkus koos paranemisjärgus operatsioonihaavaga parema hüppeliigese välispinnal. Parema õlaliigese liikumispiiratus on ravidokumentide põhjal tekkinud parema õlanukirangluuliigese nihestuse tagajärjel, mis tüsistus põletikuga ning korduva operatiivse ravi tagajärjel õlanuki-rangluuliigese separatsiooni ja parema õlavarreluu-abaluuliigese kontraktuuriga. Vasaku randmeliigese liikumispiiratus on ravidokumentide andmetel tekkinud vasaku käe teise kämblaluu põhimiku murru ja randmeluude vaheliste sidemete rebendite tagajärjel. 2005. aastal tekkisid hagejal kaebused parema hüppeliigese piirkonda, kus uuringute tulemusena diagnoositi ja raviti parema sääreluu-pindluu ja sääreluu-kontsluu vaheliste sidemete vigastusi ja liigeshiiri ning parema jala pindluulihase kõõlustupe põletikku (tl 107). Hagejale on tehtud avariis saadud vigastuste raviks kokku kuus operatsiooni ning ta vajab edaspidi aastas vähemalt kahel korral taastusravi (tl 108). Ekspertiisiakti kohaselt vajab hageja saadud traumade tagajärjel regulaarset kõrvalabi, väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas. Lisaks vajab hageja regulaarset abi, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute ega riietumisega (tl 108). Hagejat õnnetuse järgselt sagedasti abistamas käinud tunnistaja Reet Jõgi ütluste kohaselt ei saa hageja panna iseseisvalt pesu kuivama, kanda küttepuid, teha käega peenemaid töid ja keeravaid liigutusi, toitu valmistada ega kartuleid koorida. Riidesse saab hageja ennast panna, kui riided on valmis pandud. Samas ei saa hageja riiete lukkusid kinni panna ja nööpide kinnipanemine võtab aega. Tunnistajale on teada, et hagejal on olnud peale õnnetust valud, ta on olnud endast väljas, tasakaalutu ja kergesti ärrituv (tl 120). Hageja abikaasa tunnistaja Rein Raamatu sõnul ei saa hageja peale juhtunud avariid teha enam aiatöid, vajab abi pesemisel ja söömisel, ei saa noaga lõigata, kardab auto sõitu ega tule iseseisvalt toime lapselaste hoidmisega. Varasemalt abikaasade ühistegevuses olnud kodused tööd on peale õnnetust jäänud tunnistaja kanda. Tunnistaja arvates oleks hagejale vaja kõrvalist abi igapäevaselt, kuid mitte kogu päevaks (tl 121). Hageja on esitanud kostja vastu nõude igakuise 1 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks, et palgata igapäevaeluga toimetulekuks kõrvalist abi. Vastavalt
lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 on lepingu rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
p 1 kohaselt peab vedaja hüvitama vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel reisijale tekkinud tervisekahjustustest põhjustatud kahju. Vastavalt
lg-le 1 tuleb isiku tervise kahjustamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule muuhulgas hüvitada kahjustamise tagajärjel vajaduste suurenemisest tekkinud kulud. Arvestades seda, et hageja vajab kõrvalist abi igapäevaselt ning kostjad xxx ja xxx maksavad hagejale kompromissi alusel abilise palkamiseks kumbki 4 igakuiselt 1 000 krooni, on hageja nõue xxx samaväärse hüvitise saamiseks kohtu hinnangul põhjendatud. Anija Vallavalitsuse 13.03.2007 vastusest teabenõudele nr xxx nähtuvalt võib hageja elukoha piirkonnas hageja hooldamise teenuse maksumus alata 5 000 kroonist, kui kõrvutada sellist abi osutamist valla palgal oleva sotsiaalhooldaja palgaga. Valla sotsiaalhooldusõel, kelle töökoormus on 8 tundi päevas kuni 10 kliendiga, keda ta teenindab 2-3 korda nädalas, on palk 4 100 krooni kuus. Vastavalt teeninduspiirkonnale lisandub sellele isikliku sõiduauto kompensatsioon, mis võib ulatuda kuus kuni 2 000 kroonini (tl 140). Kostja seisukoht, et hageja peaks varalise kahju hüvitamise nõude esitamise asemel pöörduma hooldaja teenuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, on vastuolus
, mille kohaselt peab vedamise ajal ja vedamisega seotud asjaolu tagajärjel põhjustatud reisija tervisekahjustusest tuleneva kahju hüvitama vedaja. Anija Vallavalitsuse kinnitusel vald tasuta hooldusteenust ei osuta ning tasulise teenuste hinnakirja ei ole nõudluse puudumise tõttu seni kehtestatud. Isiku abistamisteenust on vald seni pakkunud vaid puuetega lastele kooliperioodil (tl 140). Kohtu hinnangul oli kostja veokohustuse vastuvaidlematuks eesmärgiks hagejale tervisekahjustuse põhjustamise ja selle tõttu vajaduste suurenemisest tekkiva kahju ärahoidmine (
lg 2) ning veoteenuse osutajana pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et võetud kohustuse rikkumise võimalikuks tagajärjeks võib olla sellelaadse kahju tekkimine (
Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud (
). Kuna veolepingu järgne vastutus ei eelda süü olemasolu, on kostja viited hageja vedamiseks kastutatud sõiduki tehnilisele seisundile ainetud. Kostja vastutuse ulatust silmas pidades tuleb siiski märkida, et kehtiv tehnoülevaatus (tl 64), ei tähenda, et kõnealune sõiduk oli õnnetusse sattumise ajal tehniliselt korras. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/1-398 2004 on tuvastatud sõiduki rehvide mittevastavus ettenähtud nõuetele (tl 5). Vaidlust ei ole selle üle, et reisijate veoks kasutatud sõiduki korrasoleku tagamine oli kostja kohustus.
lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Nimetatud sätte kohaselt peab kahjustatud isik tõendama üksnes tervise kahjustuse põhjustamise kahju tekitaja poolt. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb
lg 2 sõnastust ja eesmärki arvestades tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt võttes arvesse kõiki asjaolusid ning lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. Arvestades hagejale avarii järgselt tekkinud tervisekahjustuste raskust ja nende tagajärgi peab kohus mõistlikuks mõista xxx hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 krooni. Kohus peab hüvituse suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas silmas asjaolu, et hageja palus esialgses hagiavalduses mõista kostjatelt välja mittevaralise kahju hüvitisena solidaarselt 150 000 krooni, s.t et hageja nägemuse järgi oleks iga kostja pidanud lõppastmes vastutama 50 000 krooni ulatuses (
Kuna xxx ja xxx nõustusid maksma hagejale kompromissi korras mittevaralise kahju hüvitisena vastavalt 20 000 krooni ja 10 000 krooni, on hageja suunanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ülejäänud 120 000 krooni ulatuses osavastutusena kostja xxx vastu. Kohus leiab, et kostjate xxx ja xxx kompromissi sõlmimine ja kostja xxx suhtes osavastuse kohaldamine ei peaks olema samaaegselt aluseks, et hageja poolt esialgselt xxx suhtes silmas peetud vastutuse määra suurendada. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Arvestades muuhulgas hageja ja kostjate xxx ja xxx vahel sõlmitud kompromissis ettenähtud menetluskulude jaotust tuleb kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 48 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista xxx välja riigituludesse riigilõiv 5 500 krooni ning § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 põhjal hageja kasuks ekspertiisikuludest (tl 96 ja 109) 1 667 krooni ja õigusabikuludest (tl 150, 151 ja 153) 789,12 krooni. Samuti kuulub kehtiva TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastamisele enammakstud ekspertiisitasu 4 500 krooni (tl 96 ja 109). Kohtuotsuse viivitamatu täitmise hädavajadust (kehtiva TsMS § 468 lg 3) ei ole hageja esile toonud. Iko Nõmm kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.