Abielutunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et avaldaja on V. D. abikaasa.
D. surnuks tunnistamiseks tema abikaasa L. D. Ametlikes teadaannetes ilmus 16.05.2007.a teade kohtumenetluses oleva surnuks tunnistamise avalduse kohta
Kohtule teateid V. D. kohta ei esitatud.
lg 4 eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Kohus saatis päringud Politseiametile, Piirivalveametile, Narva linnale, Sotsiaalkindlustusametile, Kodakondsus ja Migratsiooniametile, Tööturuametile, Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale ja Krediidiasutustele. Kohtule andmeid, mis annaksid alust arvata, et V. D. on elus ei saadetud. Vene Föderatsiooni Siseministeeriumi, Pihkva Oblasti siseasjade valitsuse vastusest L. D. päringule nähtub, et V. D. on alates 10.08.1995.a registreeritud aadressil Dedovitšeski rajoon, Krasnõje Gorki küla. Krasnogorski valla administratsiooni informatsiooni kohaselt sõitis V. D. Krasnõje Gorki külast pärast registreerimise vormistamist 10.08.1995.a teadmata suunas minema. Peale seda tema kohta andmed puuduvad. Vene Föderatsiooni Konsulaadi vastusest L. D. nähtub, et Vene Föderatsiooni Konsulaadil andmed V. D. kohta puuduvad.
lg 4 teatas kohus 10.05.2007.a kirjaga Siseministrile menetluse algatamisest seisukoha saamiseks. Siseminister seisukohta kohtule ei esitanud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. V. D. elusoleku kohta puuduvad andmed üheteist ja poole aasta jooksul. Tema elusolek ei ole tuvastatud. Eeltoodu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et V. D. on surnud. 2 2-07-3464 Vastavalt TsÜS § 20 lg 1 surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt TsÜS § 20 lg 2 kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. V. D. kohta saadi viimased andmed 10.08.1995.a, seega tuleb V. D. surmaajaks lugeda 31. detsember 1996.a. Vastavalt TsÜS § 22 kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal.
Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus toimetab isiku surnuks tunnistamise määruse kätte avaldajale ja Siseministrile ja saadab määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
lg 4 isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 1 määruse peale võib määruskaebuse esitada väljaandes Ametlikud Teadaannded määruse avaldamisest 30 päeva jooksul. Määrusekabuse esitamise õigus on isikul, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Menetluskulud L. D. on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni, teisi menetluskulusid käesolevas asjas ei ole. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtulahend tehakse L. D. huvides, seega tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-st 172 lg 1, 475 lg 1 p 3, 509, 510, 511, 512 lg 1 ja 463-466. Pavel Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.