← Eesti

2-07-20503/5

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-20503 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi A.T. vastu 22 990,15 krooni võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx) Hageja esindaja: P.P. (volikirja alusel) Kostja: A.T. (IK xxx) RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada AS Kohtla-Järve Soojus ja A.T. kompromiss järgnevalt: 1.
  3. A.T. kohustub tasuma võlgnevuse koos menetluskuludega summas 24 960 (kakskümmend neli tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni 65 senti osade kaupa, iga kuu 10-kuupäevaks 1 041 (üks tuhat nelikümmend üks) krooni. Esimese makse teostab A.T.
  4. juulil
  5. 1.
  6. Tasumisele kuuluvad summad tuleb A.T. tasuda AS Kohtla-Järve Soojus arvele nr 221010568777 Hansapangas, märkides maksekorralduse selgituse lahtrisse “ A. T, xxx, võlg.“ 1.
  7. Pooled on teadlikud kokkuleppe sõlmimise tagajärgedest ning sellest, et juhul kui A.T. ei täida kokkuleppe tingimusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt, on AS Kohtla-Järve Soojus õigus nõuda kokkuleppest ja seadusest tulenevat kohest sundtäitmist kohtutäituri kaudu.
  8. Tagastada AS Kohtla-Järve Soojus poolt Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606, (viitenumber 2900072136)
  9. mail 2007 tasutud riigilõivust 1 500 kroonist pool, st. 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS Kohtla-Järve Soojus arvele nr 221011209682 Hansapangas.
  10. Lõpetada tsiviilasja nr 2-07-20503 menetlus. Määrus saata teadmiseks Raamatupidamiskeskusele. avaldajale ning täitmiseks kostjale ja Kohtute 1

(2)Edasikaebe kord Määruse peale võib menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järvel Soojus hagi A.T. vastu võlgnevuse 22 990,65 krooni nõudes. Pooled esitasid
  1. juulil 2007 kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kokkulepe ning lõpetada asja menetlus. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud taotluse ja toimiku materjalidega, leiab, poolte taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja taotles poolte poolt esitatud kompromissis poole riigilõivu tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist ning kooskõlas TsMS § 150 lg 3, riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. /---/. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja on
  2. mail 2007 tasunud Rahandusministeeriumi arvele 1 500 krooni riigilõivu hagi esitamiselt A.T. vastu. Hageja esitas
  3. juulil 2007 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on seaduslik ning põhjendatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.