KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviil

§ 1

ja § 5 lõike 1 ning VÕS § 180 lõike 2 järgi saab ettevõte kehtiva õiguse kohaselt olla kas isik (füüsiline isik või äriühing) või asjadest, õigustest ja kohustustest ja neid reguleerivatest lepingutest koosnev majandusüksus. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust, et ettevõtte äriseadustiku ja võlaõigusseaduse mõistes moodustaksid iseseisvad äriühingud ning et erinevate äriühingute vaheline kõigi või mõne koostööd tegeva ühingu kasuks tegutsemine tekitaks ühingutel üksteise võlausaldajate ees solidaarvastutuse. Kuna äriühingute kogum ei saa olla ettevõte, ei saa mitmed äriühingud koos kanda ka tööandja kohustusi. Õiguslikult põhjendamatu on hageja väide selle kohta, et hageja tööandjaks on olnud ajavahemikul

1. august 2001.a -
2. jaanuar 2005.a ettevõte Taisto ning ettevõtte kohustuste eest vastutavad käesolevas asjas kostjateks olevad äriühingud. Ühise majandusliku eesmärgi ehk antud juhul veoteenuse osutamise võimalikkuse saavutamine erinevate äriühingute panuste abil ning nende ühingute osaliselt kattuv omanikening juhtorganitesse kuuluvate isikute ring ei loo neist äriühingutest ettevõtet kehtiva õiguse mõttes ega tekita ühe äriühinguga töölepingu sõlminud töötajal töösuhtest tekkivaid nõudeõigusi kõigi koostööd tegevate äriühingute vastu. Juhtumid kui koostööd toimetatakse viisil, mis on vastuolus avalik-õiguslike õiguste teostamise põhimõtetega või kui mõni koostöös osalev isik jätab täitmata tal lasuvad avalikõiguslikud kohused, alluvad samuti avalik-õiguslikule regulatsioonile ning vastutus sellise tegevuse eest saab olla vaid avalik-õiguslik. Juhul kui ühe või mõne äriühingu tegevuse eesmärgiks on tekitada teise äriühingu panuse abil kahju oma võlausaldajatele, kaasneb sellega oma võlausaldajate huve kahjustava äriühingu juhtorganite vastutus äriseadustiku, pankrotiseaduse ning karistusseadustiku alusel, siiski ei tekita selline tegevus kahju tekitavate tegevuse ja kasu saava tegevusega ühingutel solidaarvastutust üksteise võlausaldajate ees. Töölepingust tulenevad õigused ning kohustused töötaja ja tööandja vahel. Antud juhul oli hageja tööandjaks viimase töölepingu järgi OÜ Orderline (kustutatud). Kuna hageja ees ei saa tööandja kohustusi kanda solidaarselt kostjatena märgitud isikud, ei kinnita ega lükka menetlusosaliste esitatud tõendid ümber asjas olulisi asjaolusid ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kuna OÜ Orderline on äriregistrist kustutatud
3. juunil 2005.a, on kostja tööandjana lõppenud ning hageja nõudes tema vastu tuleb menetlus lõpetada sisulist otsust tegemata TsMS § 428 lõike 1 punkti 5 alusel. Menetlus tuleb lõpetada ka nõudes Osaühing Abro Grupp vastu, kuna äriühing on äriregistrist kustutatud
4. märtsil 2006.a. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning palub tunnistada ettevõte Taisto, mis tegutseb AS-i Taisto ja AS-i Taisto Liinid kaudu, apellandi tööandjaks. OÜ Orderline ja OÜ Abro Grupp osas menetluse lõpetamist apellant ei vaidlusta.

§ 5lõike 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema 6 määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte koosseisu kuuluvad ka töötajad, sest ilma töötajateta (füüsiliste isikute tegevuseta) ei saaks ükski ettevõte tegutseda. Ettevõte Taisto on majandusüksus, mis tegutseb mitmete äriühingute (juriidiliste isikute) kaudu. Ettevõtte Taisto majandusüksuseks on bussipark ja selle kaudu reisijateveo teenuste osutamine. Juriidiline isik saav tegutseda ettevõtte kaudu. Töötaja ei saa teha tööd juriidilises isikus kui abstraktsioonis, vaid üksnes ettevõttes. Kui mitu juriidilist isikut moodustavad ühe ettevõtte, siis ei saa üks ettevõttesse kuuluv juriidiline isik väita, et tegemist on varalahususega ettevõtte suhtes ning ta ei vastuta teise sama ettevõtte osaks olevate juriidiliste isikute kohustuste eest. Kuna VÕS § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud, siis kuuluvad ettevõttesse ka ettevõtte tegevusega seotud töölepingud ning ettevõtte kui tööandja kohustused töötajate suhtes. Seega ei saa tööandja mõiste defineerimisel lähtuda üksnes juriidilisest isikust, vaid tööandja käsitlust tuleb vaadata laiemalt ning lähtudes tegevuse majanduslikust sisust – ettevõttest. Kõik bussijuhid, sh apellant on kogu aeg töötanud ettevõttes Taisto. Asjaolu, et tööandja, ettevõte Taisto on apellandiga sõlminud töölepingud erinevate äriühingute kaudu, ei tähenda, et apellant 4,5 aasta jooksul ei oleks töötanus ettevõtte Taisto bussijuhina. Sõltumata sellest, millise äriühinguga oli apellandil nende aastate jooksul tööleping formaalselt sõlmitud, oli apellandi otseseks ülemuseks ja tööülesannete jagajaks üks isik – Väino Moor. Apellant on sõitnud bussidega, mis kannavad Taisto reklaame, on registreeritud Taisto ettevõttesse kuuluvale äriühingule, omanud reisijateveo lube, mis kuulusid Taisto ettevõttesse kuuluvale äriühingule. Apellandi peamiseks tööülesannete täitmise kohaks on olnud Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, kus asub ettevõtte Taisto bussipark ja kus ta on saanud dispetšerilt kõik igapäevased töökorraldused. Seega on apellant veendunud, et tema tööandjaks oli

1. august 2001 kuni
2. jaanuar 2005.a ettevõte Taisto. Apellandi poolt esitatud tõendites nähtuvalt saab järeldada, et hoolimata sellest, millise äriühinguga oli apellandil bussijuhina tööleping sõlmitud ja milline äriühing reisijale bussipileti väljastab, sõidab reisija bussiettevõtte Taisto bussiga. Ettevõtte Taisto poolt reisijateveo teenuste osutamiseks töötajatega töölepingute sõlmimine erinevate äriühingute kaudu võib olla seotud sooviga vältida võlausaldajate nõuete täitmist. Hagiavalduse esitamise hetkel osutas bussifirma Taisto reisijateveo teenust OÜ Grandenex kaudu ning käesoleval ajal teeb seda Linden Invest OÜ kaudu. Kõik äriühingud, kelle kaudu ettevõte Taisto bussijuhtidega töölepinguid sõlmib, muutuvad suurteks maksuvõlglasteks ning lõpuks kustutatakse äriregistrist. AS Taisto ja AS Taisto Liinid moodustavad ettevõtte Taisto ning vastutavad solidaarselt ettevõtte Taisto kohustuste eest. Vastustajate seisukoht Vastustajad AS Taisto ja AS Taisto Liinid ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7 TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja taotles maakohtus vaheotsuse tegemist, millega tunnistada ettevõte Taisto ajavahemikul 22.august 2001.a - 05.jaanuar 2005.a hageja tööandjaks. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et hageja rahalise nõude suuruse tõendamine on keerukas ja kohtul on võimalik teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta antud kostjate suhtes. Käesolevas vaidluses oli hageja tööandjaks viimase töölepingu järgi OÜ Orderline (I kd tl 1114) ja tööleping lõpetati alates 5.jaanuarist 2005.a TLS § 86 p 6 ja § 103 alusel (I kd tl 19-20). Maakohus tegi TsMS § 449 lõike 1 lausest 1 tulenevalt vaheotsuse hageja nõude põhjendamatuse kohta, jättes hagi kostjate AS Taisto ja AS Taisto Liinid vastu rahuldamata ja sama lõike lause 3 kohaselt asja edasi ei menetlenud. Nõudes OÜ Abro Grupp ja OÜ Orderline vastu menetlus lõpetati. Maakohus leidis õigesti, et TLS § 3,

§ 1

ja § 5 lõike 1 ning VÕS § 180 lõike 2 järgi saab ettevõte kehtiva õiguse kohaselt olla kas isik (füüsiline isik või äriühing) või asjadest, õigustest ja kohustustest ja neid reguleerivatest lepingutest koosnev majandusüksus. Kuna äriühingute kogum ei saa olla ettevõte, ei saa mitmed äriühingud koos kanda ka tööandja kohustusi. Kolleegium maakohtu seisukohaga nõustub. TsÜS § 25 lõike 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle isiku kohta käiva seaduse alusel. TsÜS § 26 lõike 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Apellandi käsitlus ettevõttest ei tulene ülaltoodud sätetest. Ettevõtet ei ole TsÜS-i § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud. Seega ei saa ettevõte olla juriidiliseks isikuks, kes saaks omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi TsÜS-i § 26 lõike 1 mõttes. Apellandi esitatud väidete alusel ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida ettevõtte mõiste sisu.

§ 5

lõike 1 kohaselt on ettevõte äriseadustiku tähenduses majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. VÕS § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõte on seega oma olemuselt vara, kuhu kuuluvad asjad, õigused ja kohustused saavad olla õiguse objektideks. Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused töötaja ja tööandja vahel. Apellant on esile toonud asjaolu, et kostjad kui äriühingud oma tiheda seotuse tõttu moodustavad ettevõtte. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostjate omavaheline suhtlemine põhines lepingutel ja ettevõtet Taisto ei ole olemas. OÜ Orderline on äriregistrist kustutatud 14. juunil 2005.a (I kd tl 166). Apellandi esindaja seletuse kohaselt ei esitanud apellant hagiavalduses toodud nõuet OÜ Orderline 8 pankrotimenetluses seetõttu, et jäi nõude esitamisega hiljaks. OÜ Orderline õigusjärgluse kohta tõendid puuduvad. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt TsMS § 428 lõike 1 punktist 5 OÜ Orderline on tööandjana lõppenud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Interneti kodulehekülje www.taisto.ee alusel ei ole ettevõtte tuvastamine mõistlik. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude väljamõistmist menetlusosalised apellatsioonimenetluses ei taotlenud. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Urmas Reinola