Obsah (4)

§ 15§ 14§ 18§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Piret Randmaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1564 Ts

) § 15 lg 1 järgi kostja lahusvaraks. Põhihagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja lahusvara arvelt saadu suhtes. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. V.L palus kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2. Kohus käsitas hageja nõudeid vaid osaliselt. Lahendamata jäi alusetust rikastumisest saadu väljamõistmine ja viivisenõue kohustise täitmisega viivitamise eest.
3. Hageja ei nõustu kohtuotsuse põhjendustega. Kohus tõlgendas

§ 15lg-t 1 ebaõigesti, andes sellele sisu, millist seaduseandja ei ole andnud.

Kohus ei vaevunud kontrollima hageja väite tõesust, mille kohaselt abielu kokkuleppel lahutamine 1998.a oli ajendatud poolte soovist välistada nõuete rahuldamine ühisvara arvel. Kohus jättis tähelepanuta tunnistajate ütlused selle kohta, et abikaasad enne abielu formaalset lahutamist 1998.a ja ka hiljem jätkasid ühist elu ning ühiste otsuste tegemist neile ühiselt kuulunud vara suhtes. Kohus jättis kontrollimata, kas vaidlusalune korter omandati ühis- või lahusvara arvel. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
3. Abikaasade ühisvara jagamist reguleerib perekonnaseadus (

).

§ 14

lg 1 järgi on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

§ 15

lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel eelnimetatud sätteid õigesti. 14. Nõustuda ei saa hagejaga selles, nagu oleks abielusuhete lõppemine seaduse mõttes sama, mis abielu lõppemine

§ 30

järgi (kaebuses on ekslik viide

§-le 33), so nagu lõppeks abielusuhted üksnes abikaasa surma või abielu lahutamisega. Perekonnaseadus ei anna abielu ja abielusuhete legaaldefinitsiooni. Abielusuhted tähendavad kogumis ühiseid sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid ning abikaasade isiklikke omavahelisi suhteid, kusjuures isiklikud suhted hõlmavad nii intiimsuhteid kui ka üksteise toetamist ja austamist ning soovi säilitada perekonda. Kohtupraktika 4 kohaselt on abielusuhted katkenud, kui abikaasade vahel on lõppenud nii lähedased kui ka varalised suhted. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltooduga arvestanud ning teinud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult järelduse abielusuhete lõppemise aja kohta 1994.a aprillis. Eeltoodu välistab 10.02.1998 vormistatud abielulahutuse formaalse iseloomu ja kohus ei pidanud otsuses hageja sellekohaseid väiteid põhjalikumalt käsitama. Kohus on otsuses piisavalt põhjendanud, millistele tõenditele ja tuvastatud asjaoludele ta oma järelduse rajas. Muu hulgas on maakohus andnud hinnangu ka tunnistajate ütlustele. Ka põhjendas maakohus, miks ta eelistas kostja tunnistajate S. S ja S. T ütlusi hageja tunnistaja E. L ütlustele. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus jätnud tunnistajate ütlused tähelepanuta, ei ole õige. Asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu tuvastatud asjaoludega, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti ka seda, et samastada ei saa poolte omavahelisi suhteid ja nende suhteid täiskasvanud lastega. Suvila kinkimine pojale ja hageja poolt pärimisõiguse loovutamine lastele ei tähenda poolte majanduslike suhete ega abielusuhete jätkumist, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.
2. TsMS 442 lg 8 järgi peab kohus otsuses muu hulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Sellest tulenevalt andis kohus õigesti hinnangu ka hageja väitele, nagu oleks pooltel olnud kokkulepe selle kohta, et korteriga seonduvad kulud kannab kostja ja hageja paigutab oma raha suvila ehitusse. Kohus leidis põhjendatult, et hageja eelnimetatud väide on ümber lükatud tunnistaja S. S ütlustega, mille kohaselt ei tegelenud hageja suvila ehitusega alates 1990.-ndate algusest. Apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks kohus lülitanud eelmärgitu kohtuotsusesse paljasõnaliselt, taotlemata viidatud asjaolude tõendamist või ümberlükkamist, ei ole õiged. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja seda ei teinud.
3. Hageja ei ole millegagi ka tõendanud enda varalist osalust korteri erastamisel, so tema poolt I. Kalikult EVP-de ostmist ning kasutamist korteri erastamisel. Kostja on sellele vastu vaielnud. Kostja RKO arvestuskaardi järgi ei ole võimalik hageja soovitud järeldusi iseenesest teha. Pealegi ei muudaks väidetav hageja ostetud EVP-de osaline kasutamine korteri erastamisel pärast abielusuhete lõppemist korterit poolte ühisvaraks, nagu hageja ekslikult leiab.
4. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja omandas vaidlusaluse korteri pärast abielusuhete lõppemist, ei olnud see

§ 15

lg 1 järgi poolte ühisvara, vaid kostja lahusvara ning hagejal ei ole õigust nõuda poolt selle müügist saadud rahast. Kostja ei ole tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 mõttes hageja arvel 162 500 krooni alusetult omandanud. Eeltoodu tõttu ei tõusetu ka viivise tasumise küsimus. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus. 19. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud osa hageja nõudeid kohtuotsuses käsitamata. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hinnangu kõigile hageja nõuetele. Õige on aga see, et kohtuotsuse resolutsioonis on kajastatud hageja rahuldamata jäetud nõuded puudulikult. Selles osas on ringkonnakohtul võimalik kohtuotsuse resolutsiooni täiendada, märkides, et hagi 5 jäetakse rahuldamata lisaks ühisvara jagamise nõudele ka alusetult omandatud 162 500 krooni ning viivise saamise osas. T. Kollom P. Randmaa A. Tänav