2-07-5381/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5381 Tsiviilasi PP(P) hagi AP(P) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P P (isikukood XXX, elukoht: XXX). Kostja A P (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22.06.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja P P RESOLUTSIOON
4. Lahutada PP(P) (isikukood XXX) ja AP(P) (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX.
5. Jagada PP(P) ja AP(P) ühisvara:
7. Jätta AP(P) omandisse abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: XXX väärtusega 400 (nelisada ) krooni. XXX väärtusega 500 (viissada) krooni. XXX“ väärtusega 300 (kolmsada) krooni. XXX väärtusega 1000 (üks tuhat) krooni. XXX väärtusega 700 (seitsesada) krooni. XXX kolme tooliga 300 (kolmsada) krooni. XXX väärtusega 300 (kolmsada) krooni.
8. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Menetluskulude jaotus Menetluskulud hagilises abieluasjas jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hageja nõue 13.02.2007.a esitas P P kohtule hagi AP(P) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX, kanne nr XXX. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole Poolte abielu lõppes 2000.a. kevad-talvel, kui hageja veendus lõplikult oma võimetuses jätkata kostjaga ühise perekonnana ja edasiselt võidelda kostja absoluutse soovimatusega kroonilisest alkoholismist vabaneda. Hageja on üritanud kostjat vabastada alkoholisõltuvusest alates 1984.a., kuid tulutult. Käesolevaks ajaks on kostja muutunud degradeerunud ja asotsiaalse eluviisidega isikuks, kellega ühist elamispinda jagada on mõeldamatu. Aastaid puudub kostjal töine sissetulek. Kostja on abielu jooksul käitunud väga vastuoluliselt, kasutanud vägivalda hageja suhtes, käitunud ebaadekvaatselt. Sisulist varalist vaidlust pooltel ei ole, kuna kunagine ühistest vahenditest muretsetud vara on kas oma tarbimisväärtuse minetanud või teadmata kadunud. Kostjale igapäevase tähtsusega vara peab hageja vajalikuks jätta kostjale. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX. Jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: jätta kostja omandisse alljärgnev ühisvara: XXX väärtusega 400 (nelisada ) krooni; XXX väärtusega 500 (viissada) krooni; XXX XX väärtusega 300 (kolmsada) krooni; XXX väärtusega 1000 (üks tuhat) krooni; XXX väärtusega 700 (seitsesada) krooni; XXX kolme tooliga 300 (kolmsada) krooni; XXXväärtusega 300 (kolmsada) krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväited kohtule esitanud ei ole. Kostja A P oli istungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse oli avaldatud 22.05.
9. a Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PKS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2000.a kevad-talvel ja pooled elavad sellest ajast eraldi, kuna kooselu oli muutunud võimatuks kostja pikaajalise alkoholismi tõttu. Hageja on esitanud kohtule AS tõendid kostja alkoholismi kohta, samuti AS teade, et kostja on AS kuldkaardi omanik. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Kostja ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ega kohtuistungile ilmunud. Kohus asub seisukohale, et hageja seletusega ja esitatud tõenditega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Kohus on teinud kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu ja perekond on purunenud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena Vaidlust ei ole ühisvaraks olevate asjade ja nende väärtuste osas. Hageja on palunud kohtuotsusega jagada poolte ühisvara; XXX väärtusega 400 (nelisada ) krooniXXX väärtusega 500 (viissada) krooni; XXX väärtusega 300 (kolmsada) krooni; XXX väärtusega 1000 (üks tuhat) krooni; XXXväärtusega 700 (seitsesada) krooni; XXXkolme tooliga 300 (kolmsada) krooni; XXX 2 väärtusega 300 (kolmsada) krooni. Hageja peab vajalikuks kogu eelnimetatud ühisvara jätta kostjale ja kompensatsiooni välja mõistmist kostjalt ei soovi. Seega leiab kohus, et poolte abielu kestel soetatud ühisvara tuleb jätta kostja omandisse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taimi Kollom Kohtunik 3