Obsah (5)

§ 101§ 6§ 195§ 139§ 142

2-06-2259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. Kohtule esitatud liisingulepingu üldtingimuste p 7.1.2 ja p 7.1.5 sätestavad hageja õiguse leping üles öelda, kui kostja 1 on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kahe või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult või kui kostja 1 hoiab kõrvale liisingulepinguga enesele võetud kohustuste täitmisest ning jätab need täitmata ka pärast hageja korduvat meeldetuletust. Seoses asjaoluga, et kostja 1 jättis tasumata rendimaksed, saatis hageja kostjale 1 teatise lepingu ülesütlemise kohta (t lk 17). Kostja 1 väidab, et tema ei ole hagejalt teatist liisingulepingu ülesütlemise kohta kätte saanud, mistõttu ei olnud ta teadlik hageja soovist liisinguleping üles öelda. Kohtule esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et nimetatud teatis on kostjale 1 edastatud, kuid tagastas selle hagejale hoiutähtaja möödumisel (t lk 59), kuna kostja 1 ei läinud teatisele ühe kuu jooksul järgi. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on küll üritanud kostjale 1 teatist edastada, kuid asjaolu, et kostja 1 nimetatud teatisele järgi ei läinud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuna hageja oli teadlik, et kostja 1 ei saanud teatist kätte, leiab kohus, et hageja oleks pidanud proovima muid kättetoimetamise viise, kuidas kostjani 1 nimetatud teatist toimetada. Kohtule esitatud liisingulepingust nähtub, et kostja 1 kontaktideks on märgitud peale aadressi veel emailiaadress kui ka telefoninumber. Samuti nähtub käenduslepingust kostja 2 elukoht, telefoninumber kui ka e-mailiaadress. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 9.3 võidakse kiireloomulistel juhtudel teated edastada faksiga või e-postiga. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks hageja ei üritanud nii kostjale 1 kui ka kostjale 2 nimetatud teatist kätte toimetada muul viisil. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole kostja 2 e-maili teel (t lk 46-49) ja tähitud kirjana (t lk 50) tehtud järelepärimistele vastanud, millest võib järeldada hageja huvi puudumist vaidlus lahendada heas usus läbirääkimiste teel. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, samuti liisingulepingu p 17.1 kohaselt peavad pooled tegema kõik endast oleneva, et lahendada kõik tekkivad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Pooled vaidlevad ka selle üle, millise perioodi eest ja kuidas on arvutatud välja debitoorse võlgnevuse summa. Liisinglepingu üldtingimuste (t lk 18-20) p 7.2 seadis liisinguandjale kohustuse teatada liisinguvõtjale liisinglepingu lõpetamisest ette 14 kalendripäeva. Kuna teatis liisingulepingu ülesütlemise kohta edastati kostjale 07. mail 2004.a., siis saab lepingu ülesöelduks lugeda alates 21. maist 2004.a.

§ 195

lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega oli kostja 1 alates 21. maist 2004.a. vabastatud liisingumaksete tasumise kohustustest ning 2004.a. mai eest on kostja 1 kohustatud tasuma 21 päeva eest ehk 2650,00 krooni. Samuti on kostja 1 nõus tasuma liisingumakseid 2004.a. aprilli eest summas 3911,94 krooni ja võlgnevus varasema liisingumakse 6 eest summas 23,88 krooni (kokku 6585,82 krooni). Kuna ka hageja ei ole nimetatud arvestusele vastu vaielnud, lähtub kohus antud summast võlgnevuse välja mõistmisel. Samuti jäi kostjale 1 arusaamatuks, milles seisnevad vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulutused. Hageja väide, et kostja 1 ise vara ei tagastanud, mistõttu oli hageja sunnitud palkama OÜ vara tagastamiseks, on alusetu, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja 1 poole pöördunud palvega vara tagastamiseks ja kostja 1 oleks sellest keeldunud. Seega ei ole põhjendatud kostjalt 1 välja mõista tagastamisega seotud kulutusi. Kohus leiab, et kui hageja oleks üritanud muul viisil kostjale 1 kui ka kostjale 2 ehk käendajale teatist edastada ja vastanud ka kostjate kirjadele ning kui ka seejärel poleks hageja vara oma valdusse saanud, oleks hageja olnud õigustatud palkama OÜ i.

§ 139

lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada (Riigikohtu

1. aprilli 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-127-06). Hageja peab hea usu põhimõttest lähtuvalt tegema omalt poolt kõik mõistliku, et talle kahju ei tekiks. Kohus leiab, et kuna hageja ei üritanud muul viisil kostjatele teatist edastada ega ei vastanud ka kostjate kirjadele, loeb kohus, et hageja ei soovinud kostjatega tekkinud arusaamatust lahendada, seega ei teinud hageja omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjad ei ole kohustatud hagejale hüvitama vara realiseerimisega seotud kulutusi. Samuti jääb selgusetuks, kas varale oli vajalik teostada ülevaatus, remondi- ja elektritööd. Vara seisund lepingu lõppemisel on fikseeritud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (t lk 67). Aktis on fikseeritud vara puudustena vasaku küljepeegli ja tagaukse spoileri defekt ja avariiline esistange juhipoolne nurk. Antud aktilt nähtub, et vara üleandjaks ei ole olnud kostja
2. Kuna kostja 1 ei ole nimetatud sõidukit üle andnud ega aktile alla kirjutanud, ei ole tõendatud, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil vara oli kostja 1 valduses. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole õigustatud kostjalt 1 välja mõista aktis fikseeritud puudusi. Hageja väide, et kostja 1 on kohustatud tasuma ka elektrilisi või sõiduki signalisatsiooniga seotud puudusi ei ole põhjendatud. Aktis ei ole fikseeritud nimetatud puudusi. Hageja oli kohustatud kontrollima vara vastavust üldtingimuste p 8.2 sätetele, mille kohaselt peab vara olema samas komplektsuses ja tal ei tohi olla kahjustusi. Kohus on seisukohal, et hagejal tulnuks need puudusena fikseerida vara tagastamise päeval vara üleandmise-vastuvõtmise aktis. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p 7.
3. nägi ette, et kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega. Kuna hageja ei ole tõendanud, et vara üleandmisel olid vajalikud elektri- ja signalisatsiooniga seotud tööd, leiab kohus, et selles osas tuleb jätta hageja kulutused välja mõistmata. Hageja on esitanud nõude vara realiseerimiseväärtuse ja võlgnevuse vahe hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, et mis hinnaga vara oleks pidanud võõrandama. Kohtule esitatud liisingulepingust (t lk 73-74) nähtub, et vara võõrandati hinnaga 9267,19 EUR-i, mis on ekvivalentne 145 000 krooniga. Kostja 1 poolt esitatud internetiportaali XXX andmetest nähtub, et nimetatud vara turuhind
4. a. sügisel oli 165 000 – 175 000 krooni. Hageja väide, et sõidukil olid tagastamise hetkel kahjustused, mis mõjutasid sõiduki müügihinda, on põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil vara oli kostja 1 valduses. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks sõiduki kahjustused mõjutasid turuväärtust umbes 30 000 krooni võrra. 7 Käendaja on sõlminud hagejaga lepingu liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks (t lk 26-27).

§ 142

lg 1 järgi vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 6585,82 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 05.04.2006.a. kostja vastuses hagejale tegid kostjad hagejale ettepaneku lõpetada käesolev vaidlus kompromissi teel, kuid hageja ei nõustunud sellega. Seetõttu jätta kõik menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 8