Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 14 lg.1 sätete kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Poolte abielu sõlmiti XXX.(toimiku lk.13) Perekonnaseisuameti teatise kohaselt K L ja O T abiellusid XXX ja lahutasid XX (toimiku lk. 55) Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled, LO ja AV kooselu ja ühise maja ehitamist 1978.a. Kostja väidab, et enne abielu kooselu ei olnud, kuna ka kostja oli abielus. Seadus ei sätesta, et kooselu jooksul soetatud vara on poolte ühisvara.
lg.2 kohaselt võivad kodanikud sõlmida ühise tegutsemise lepingu oma olmevajaduste rahuldamiseks.
sätete kohaselt ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kui ühise tegutsemise leping kodanike vahel ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võidakse vaidluse korral lepingu olemasolu tõendada ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja EV ei mäleta poolte kooselu algust, kuid mäletab, et saunas pooled rääkisid, et hakkavad maja ehitama. Tunnistaja nägi, et kostja ehitas maja ja hageja tegi süüa ja kasvatas koeri. Tunnistaja KP ütluste kohaselt ehitasid pooled maja. Näiteks pidi lapsed Lasnamäel tegema süüa ja viima söögi Kakumäele töömeestele . Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Kui elamut hakkab ühiselt ehitama kaks või enam isikut, tuleb ehituskrunt juba eraldada kõikide ehitajate nimele. Ehitajate omavahelised suhted määratakse aga ühise tegutsemise lepinguga. Kui ehituskrunt on eraldatud ühele kodanikule, elamu ehitamisest võtab aga osa mitu kodanikku, siis selliste isikute omavahelisi suhteid ei saa määratleda mitte ühise tegutsemise lepinguga (eesmärgil kasutada valmisehitatud elamut kaasomandiõiguse alusel), vaid tuleb reguleerida teiste õigusinstituutidega, nagu laenulepinguga (kui antakse raha), ostumüügilepinguga (kui antakse ehitusmaterjali) tööettevõtu või töölepinguga (kui võetakse ehitamisest osa isikliku tööga.) Sel juhul on isikutel õigus esitada majaomanikule nõudmine nende poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Vaidlusaluse elamu puhul on ehituskrunt eraldatud ühele kodanikule- kostjale, seega ei saa määratleda poolte omavahelisi suhteid ühise tegutsemise lepinguga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milliseid kulutusi ta maja ehitamisel tegi ja milliste tööde eest millistele töömeestele maksis. Hageja väited tema suurest sissetulekust on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendamata on hageja ema rahaline abi. Samuti on tõendamata hageja isiklik töö maja ehitamisel. Hageja ei ole tõendanud raha andmist maja ehitusse, ehitusmaterjalide ostmist maja tarbeks, maja ehitamise ajal toimunud töömeeste toitlustamise maksumust. Kohus asub seisukohale, et hageja kulutused ja töö elamu XXX ehitamisel on tõendamata, mistõttu tuleb hagi tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 1 200 000 krooni jätta rahuldamata.
sätete kohaselt hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine) kehtestatakse kolm aastat. Kostja taotles hagi aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et kuna elamu valmimisest on möödas rohkem kui kolm aastat, on hagi aegunud. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.