2-07-10567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht
- juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-10567 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Kostja: … Asja lahendamise viis Resolutsioon Lihtmenetlus … hagi …´i vastu elatise suurendamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Muuta 16.01.2004.a otsusega nr 2-779/03 väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista …´ilt … kasuks alaealise lapse …, isikukood …, ülalpidamiseks alates
- detsembrist 2006.a igakuine elatusraha 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni ….a, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatisraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- juulil 2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud 20.03.
- a esitas … (edaspidi hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes, millega palub elatise suurendada. Kohtuotsuse nr 2-779/03 kohaselt kostja pidi maksma hagejale 600 krooni igakuiselt lapse … ülalpidamiseks. Käesoleva nõutava elatuse suurus on 1 800 krooni kuus. 26.03.
- a kohtumäärusega hageja avaldus oli rahuldatud ning kostjale oli tehtud makseettepanek, mille kohaselt kostja pidi maksma lapsele …´le elatist igakuiselt summas 1 800 krooni alates 01.12.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste muutumiseni. 16.04.2007.a esitas kostja vastuväide lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses nr 2-
- Kostja põhjendab oma vastuväite sellega, et tal on veel üks laps … (sündinud …), kelle ema ei tööta ja käesoleval ajal asub lapsehoolduspuhkusel, ning kostja väike sissetulek ei võimalda talle maksta 1 800 krooni … ülalpidamiseks. Ta on nõus maksta … ülalpidamiseks 1
(3)2-07-10567 ainult 1 000 krooni. 17.04.2007.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev … nõue … vastu üle kohtunikule tsiviilasja 2-07-10567 menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Viru Maakohtu Narva kohtumajas. 18.05.
- a kohtumäärusega tsiviilasi oli menetlusse võetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
- juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täielikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütar …`le on kostja ülalpidamisel 24.märtsil 2005.a sündinud poeg …. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps vähem kindlustatuks. Kostja väitis, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 1 000 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. 2
(3)2-07-10567 Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates
- detsembrist 2006.a. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise suurendamine, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur Kohtunik 3
(3)