) sätestab kohtualluvuse kontrollimise kohustuse.
lg1 esimese lause järgi avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 6. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artiklile 28 lg 1 abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kostja pole Eestis elanud, asja materjalidest nähtub, et kostja alaline elukoht on X, X. Abielu sõlmimise ajal oli hageja kodakondsus määratlemata. Kohtu poolt tehtud järelpäringuga on tuvastatud, et pärast abielu sõlmimist võttis hageja Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Hagiavalduse esitamise hetkel nii hageja kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud, neil puudub ühine elukoht Eestis. Alaealiseid lapsi ei ole. Seega puudub seadusest tulenev pädevus vaidluse Eesti Vabariigi kohtus lahendamiseks. 7.
lg 2 punktide 1-3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui; vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; mõlema abikaasa elukoht on Eestis; ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Avalduse vastuvõtmisega ja asja lahendamisega Eesti kohus mitte ainult ületaks enda pädevust vaid ka olulisel määral rikuks kostja õigusi.
Hagejal on õigus esitada hagi kostja asukohajärgsele Vene Föderatsiooni pädevale kohtule. 8. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.