← Eesti

3-05-166/18

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-166 Haldusasi AS Kaha kaebus Maksu- ja Tolliameti nõude tunnustamata jätmiseks AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Kaha apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Kaha Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus intresside ja Valga Maksuameti
  9. aprilli
  10. a ettekirjutusega määratud ettevõtte tulumaksu osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
  11. Rahuldada kaebus intresside osas. Jätta Maksu- ja Tolliameti nõue AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotimenetluses intresside osas tunnustamata.
  12. Saata asi Valga Maksuameti
  13. aprilli
  14. a ettekirjutusega nr 40-06/4-6 määratud ettevõtte tulumaksu ja menetluskulude osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Eesti Erastamisagentuuri ja AS Kaha
  16. märtsi
  17. a RAS Valga Külmutusvagunite Depoo 100% aktsiate ostu-müügilepinguga välistati ettevõtte kohustuste hulgast ja võeti erastamisagentuuri kanda 4 400 000 kr ulatuses üksikisiku tulumaksu võlga (lisa C: välistatud varade loetelu).
  18. aprillil 1996 tasus erastamisagentuur rahalise maksega Valga Maksuametile RAS Valga Külmutusvagunite Depoo eest üksikisiku tulumaksu summas 4 400 000 kr.
  19. juunil 1997 sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu muutmise lepinguga muudeti
  20. märtsi
  21. a aktsiate erastamise ostu-müügilepingut, täiendades selle lisa C p-dega 3 ja 4 ning võttes erastamisagentuuri kanda 1 067 955,40 kr üksikisiku tulumaksu põhivõlgnevust ja 3-05-166 5 664 727,10 kr üksikisiku tulumaksu intresse ning 5 585 180 kr sotsiaalmaksu põhivõlgnevust ja 4 716 472 kr sotsiaalmaksu intresse. Kokku võttis erastamisagentuur erastamislepingu alusel enda kanda rahalisi kohustusi 21 434 334,50 kr. Valga Maakohtu
  22. märtsi
  23. a otsusega kuulutati välja AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrot. Tartu Ringkonnakohtu
  24. juuni
  25. a otsusega pankrotiotsus tühistati ja Valga Maksuameti pankrotiavaldus jäeti rahuldamata. Uuesti kuulutati aktsiaseltsi pankrot välja Valga Maakohtu
  26. novembri
  27. a otsusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  28. märtsi
  29. a otsuse jõustumisega. Valga Maksuamet tegi AS-le Valga Külmutusvagunite Depoo
  30. aprillil 2000 ettekirjutuse täiendavalt tasumisele kuuluva ettevõtte tulumaksu 17 116 758 kr ja intresside 13 733 631 kr osas. Maksuamet jättis
  31. septembri
  32. a otsusega aktsiaseltsi kaebuse rahuldamata, sest pankronihaldur kui aktsiaseltsi seaduslik esindaja ei vaidlustanud ettekirjutust tähtaegselt. Maksuameti otsuse peale esitatud kaebuse jättis Tallinna Halduskohus
  33. märtsi
  34. a otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tagastas
  35. mail 2001 aktsiaseltsi apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Riigikohus aktsiaseltsi erikaebusele menetlusluba ei andnud. Valga Maksuameti
  36. juuli
  37. a ettekirjutuses leiti, et AS-l Valga Külmutusvagunite Depoo on selle päeva seisuga tasumata maksuvõlad: füüsilistelt isikutelt kinnipeetud tulumaksu võlg 706 844 kr ja sellelt arvestatud intress 610 153 kr, käibemaksu võlg 540 191 kr ja sellelt arvestatud intress 9 142 kr ning sotsiaalmaksuvõlg 1 986 823 kr. Maksuameti
  38. oktoobri
  39. a otsusega nimetatud ettekirjutus tühistati, kuna see oli motiveerimata. Valga Maksuamet esitas
  40. novembril 2000 AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt riigi nõue aktsiaseltsi vastu on kokku 43 678 429 kr. Lisaks eeltoodule esitas Valga Maksuamet
  41. jaanuaril 2001 aktsiaseltsi pankrotihaldurile nõudeavalduse täienduse, millega korrigeeriti nõudesummat 45 575 523 kr-ni, millest tähtpäevaks tasumata maksusumma moodustab 22 113 592 kr ja sellelt arvestatud intress 23 461 931 kr.
  42. aprillil
  43. a nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur kaitsmisele kogu Eesti Vabariigi (Valga Maksuameti kaudu) nõude summas 45 575 523 kr. AS Kaha vaidles riigi nõudele vastu, mistõttu nõue ei osutunud koosolekul kaitstuks.
  44. AS Kaha kaebuses Tallinna Halduskohtule vaidlustati Rahandusministeeriumi
  45. detsembri
  46. a kiri. Tallinna Halduskohtu
  47. septembri
  48. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
  49. juunil 2002 esitas AS Kaha Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Maksuameti
  50. juuni 2001.a õiendi ja Maksuameti
  51. detsembri
  52. a kirja. Tallinna Halduskohtu
  53. oktoobri
  54. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  55. oktoobri
  56. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks. AS Kaha ümbervormistatud kaebuses taotletakse Maksu- ja Tolliameti nõude tunnustamata jätmist AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotimenetluses.
  57. Tallinna Halduskohtu
  58. oktoobri
  59. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Maksuhalduri võlanõue pankrotimenetluses koosneb kahest eraldi vaadeldavast osast: esiteks jooksvad maksuvõlad summas 14 725 134 kr, millest põhivõlg moodustub 4 996 834 kr ja intressid 9 728 300 kr, ning teiseks Valga Maksuameti
  60. aprilli
  61. a ettekirjutusega täiendavalt tasumisele määratud ettevõtte tulumaks summas 17 116 758 kr ja intressid 13 733 631 kr ehk kokku 30 850 389 kr. Pankroti väljakuulutamise ajaks
  62. novembril 2000 oli intressisumma kasvanud 16 477 447 kr-ni, seega kokku on ettekirjutuse alusel maksuvõlg 33 597 205 kr. 2

(10)3-05-166
  1. b)Õige on vastustaja seisukoht, et käesolevas asjas on vaidlus 20. aprilli 2000. a ettekirjutusega määratud nõude osas lõppenud. See koosnes enne 2000. aastat tekkinud tulumaksuvõlast ja intressist. Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2001. a määrus on jõustunud. Seega käib vaidlus jooksvate maksuvõlgade üle, mis olid tekkinud AS Valga Külmutusvagunite Depoo majandustegevuse tulemusel peale erastamist 19. märtsil 1996, ning selle üle, kas võlad sisaldavad erastamiseelseid maksuvõlgasid või mitte.
  2. c)Valga Maksuameti nõudeavaldusest nähtuvalt oli RAS Valga Külmutusvagunite Depoo füüsilise isiku tulumaksu võlg enne ettevõtte erastamist 1. jaanuari 1996 seisuga 6 363 401 kr. Erastamisagentuuri nõukogu 28. veebruari 1996. a protokolli nr 7 kohaselt otsustati aktsepteerida AS Kaha pakkumist riikliku aktsiaseltsi aktsiate ostuks ning välistada riiklikust aktsiaseltsist üksikisiku tulumaks summas 4 400 000 kr. 19. märtsil 1996 erastamislepinguga riigimaksude võlgnevusi ei välistatud. Need jäid AS Valga Külmutusvagunite Depoo kanda. Seisuga 1. märts 1996 oli riikliku aktsiaseltsi üksikisiku tulumaksu võlg 7 167 955 kr. 25. märtsil 1996 esitas AS Valga Külmutusvagunite Depoo Valga Maakonna Maksuametile maksuvõlgade ajatamise graafiku. 27. märtsil 1996 saatis Valga Maksuamet aktsiaseltsi võlgade ajatamise graafiku otsustamiseks Riigi Maksuametile koos omapoolse kaaskirjaga. Sellest nähtuvalt kinnitasid AS Kaha omanik A. Viira ja erastamisagentuuri esindaja kohtumisel Valga Maakonna Maksuameti direktoriga, et AS Kaha esimene sissemakse summas 4 400 000 kr kantakse koheselt peale laekumist riikliku aktsiaseltsi üksikisiku tulumaksuvõla katteks. 9. aprillil 1996 seda ka tehti. 11. juunil 1997 otsustas erastamisagentuuri nõukogu arvata erastamise ostu-müügilepinguga välistatud varade hulka füüsilise isiku tulumaksu põhivõla ja intresside võlgnevused seisuga 1. märtsil 1996. Samuti otsustati võlgnevust vähendada erastamise ostu-müügilepinguga välistatud füüsilise isiku tulumaksu ning vastavalt Riigi Maksuameti poolt 11. aprillil 1996 kinnitatud graafikule tasutud maksete võrra. 26. juunil 1997 allkirjastatud lepinguga võttis erastamisagentuur enda kanda rahalisi kohustusi summas 21 434 334,50 kr. 22. jaanuaril 2001 esitas Valga Maksuamet nõudeavalduse täienduse, milles Maksuamet suurendas esialgset nõuet üksikisikult kinnipeetud tulumaksu intresside osas 1 571 308 kr võrra. Maksuamet põhjendab nõude suurenemist sellega, et 26. juuni 1997 lepingu alusel võttis erastamisagentuur üle füüsilise isiku tulumaksu võla 1. märtsi 1996. a seisuga – 7 167 955,40 kr, mida 9. aprillil 1996 vähendati erastamise ostu-müügilepinguga tasumisele kuuluva sissemakse võrra AS Kaha poolt 4 400 000 kr ja 1 700 000 kr võrra vastavalt ajatamisgraafikule. Ajavahemikul 8. mai 1996–26. mai 1997 ülevõetud põhivõlg oli seega 26. juuni 1997 seisuga 1 067 955 kr. Üksikisikutelt kinnipeetud tulumaksu intressi saldo võeti erastamisagentuuri poolt üle 1. märtsi 1996. a seisuga summas 5 664 727,10 kr. Alates 1. märtsist 1996 kuni 26. juunini 1997 arvestati maksukorralduse seaduse (MKS) § 28 lg-st 4 lähtuvalt põhivõlalt intressi vastavalt Rahandusministri 12. jaanuari 1994. a määrusele nr 16 ja 14. novembri 1996. a määrusele nr 85, kokku summas 1 571 308 krooni, mida erastamisagentuur üle ei võtnud. Kuna AS Valga Külmutusvagunite Depoo on riikliku aktsiaseltsi õigusjärglane, siis ajavahemikul 1. märts 1996–26. juuni 1997 põhivõlalt lisandunud intressi osas läks maksukohustus summas 1 571 308 kr MKS § 82 alusel üle aktsiaseltsile. Eeltoodust nähtuvalt ei sisaldu jooksva maksuvõla hulgas erastamiseelsed maksuvõlad, mille tasumise kohustuse võttis kokkuleppes ja selle lisades kajastatud ulatuses enda kanda erastamisagentuur. 26. juuni 1997. a lepingus ei lepitud kokku selle intressi staatuse osas, mis lisandus maksuvõla põhisumma jäägile perioodil 1. märts 1996–26. juuni 1997 ehk ajal, mil AS Valga Külmutusvagunite Depoo tasus oma maksuvõlgnevusi maksegraafiku alusel. Seega jäi nimetatud intress aktsiaseltsi kanda. AS Kaha juhatuse esimees A. Viira pidi kokkuleppe allkirjastamisel aru saama kokkuleppe sisust. Seega pidi kaebaja olema teadlik AS Valga Külmutusvagunite Depoo isikukontokaartidel tagantjärele sisseviidud maksuarvestuse asjaoludest enne 14. novembrit 2000.
  3. d)Asja materjalidest nähtuvalt kajastasid 1. jaanuarist 1996 kuni 26. juunini 1997 AS Valga Külmutusvagunite Depoo isikukontokaardid maksuarvestust enne 26. juuni 1997. a erastamis3
(10)3-05-166 lepingu muutmise lepingut. Kuni 1997. a lisakokkuleppeni eraldi maksuarvestust aktsiaseltsi erastamiseelsete maksuvõlgade osas ei peetud ning seetõttu oli enne nimetatud muudatusi ja nende kajastamist Maksuameti arvestuses olemas vaid üks aktsiaseltsi isikukonto kaart, millel kajastusid nii erastamiseelsed kui -järgsed maksuvõlad ning nende tasumised (Maksuameti arvestusosakonna 12. juuni 2001. a õiend). Pärast erastamislepingu muutmise lepingut viis Valga Maksuamet sisse eraldi arvestuse tagantjärgi välistatud maksuvõlgade kohta ning erastamisagentuuri nimele loodi AS Valga Külmutusvagunite Depoo maksuarvestuse isikukontokaardid, kuhu kanti aktsiaseltsi maksusaldod seisuga 1. märts 1996 ning perioodil 1. märts 1996–26. juuni 1997 erastamiseelsete maksuvõlgade katteks tehtud tasumised 4 400 000 ja 1 700 000 kr graafikujärgsete maksete näol. Agentuuri nimele avatud aktsiaseltsi kaardil kajastuvad tehingud eemaldati aktsiaseltsi kontokaartidelt ja erastatud aktsiaseltsi algse maksusaldo suuruseks jäi 0. Kuna eriarvestuse vajadust tingivad kokkulepped tehti tagasiulatuvalt, viis ka Maksuamet eraldi arvestuse sisse tagasiulatuvalt. See aga tingis olukorra, kus ühe ja sama perioodi kohta erinevatel aegadel väljastatud isikukontokaardid olid erinevad. Erinevus isikukonto kaartidel sõltus sellest, kas isikukontokaart oli väljastatud enne eraldi maksuarvestuse sisseviimist või pärast.
  1. e)Vastustaja selgituste kohaselt välistati sarnaselt tulumaksuga 26. juuni 1997. a kokkuleppega AS Valga Külmutusvagunite Depoo võlakohustuste hulgast 5 585 180 kr sotsiaalmaksu ja 4 716 472 kr sotsiaalmaksu intressi. 19. märtsist 1996–26. juunini 1997 jõudis aktsiaselts tasuda graafiku alusel erastamiseelseid võlgasid sotsiaalmaksu osas 2 470 000 kr ulatuses. Erastamiseelsete sotsiaalmaksuvõlgade ning nende välistamise üle pidas arvestust Sotsiaalamet. Rahandusministri 27. augusti 1997. a määrusega nr 67 on sätestatud sotsiaalmaksu arvestamise ülemineku kord Maksuametile. Nimetatud korra kohaselt said Sotsiaalametist Maksuametile üle tulla vaid maksumaksjaga eelnevalt kooskõlastatud ja kontrollitud saldod seisuga 31. detsember 1998. Samuti sätestas kord, et kui maksumaksja andmed ei ühti Sotsiaalameti andmetega, oli maksumaksja kohustatud esitama Sotsiaalametile vajalikud dokumendid või tõendid, mis tõestanuks, et maksumaksja andmed olid õiged. Seejärel oleks Sotsiaalamet pidanud koos saldodega edastama Maksuametile ka vajalikud dokumendid maksumaksja eriarvamusega, mille järel saanuks Maksuamet võtta seisukoha temale üle tulnud sotsiaalmaksu saldo õigsuse suhtes või korrigeerimise vajalikkuses. Maksuameti selgituste kohaselt luges Maksuamet õigeks AS Valga Külmutusvagunite Depoo sotsiaalmaksu saldo, mis tuli üle Sotsiaalkindlustusametist ning Haigekassast, kuna Valga Maksuametile vastavaid dokumente ei esitatud. Kuna erastamislepingu lisaga võttis erastamisagentuur enda kanda ka erastamiseelsed sotsiaalmaksuvõlad, ei sisaldunud erastamiseelsed sotsiaalmaksuvõlad enam 1998. a lõpus maksuhaldurile üle tulnud saldode hulgas, vaid üle tulnud maksuvõla saldod põhinesid aktsiaseltsi enda majandustegevuse tulemusena deklareeritud, kuid tasumata maksusummadel. Aktsiaseltsi sotsiaalmaksu isikukonto kaardilt nähtuvalt on isikukonto saldo 1. märtsi 1996 seisuks 0. Nimetatud isikukonto kaart järgib kokkulepet, mis sõlmiti kaebaja ja erastamisagentuuri vahel. Lisas 11-1 on tegemist aktisaseltsi erastamiseelsete võlgade arvestusega sotsiaalmaksu osas, mis jäid erastamisagentuuri kanda. Kuigi ka siin on saldo 0, nähtub kaardilt, et esimene kirje on tehtud 1998. aastast. Aktsiaseltsil oli võimalus sotsiaalmaksuarvestuses puudujääke või ebakorrektsusi märgata ning esitada ettenähtud korras eriarvamus, mida aga ei tehtud. Seega puudub alus kahelda 31. detsembril 1998 maksuhaldurile üle tulnud sotsiaalmaksusaldo ja pankroti väljakuulutamise ajaks kujunenud sotsiaalmaksuvõla arvestuse õigsuses, sest peale aktsiaseltsi enda maksudeklaratsioonide või nende korrigeerimiste pole sotsiaalmaksukohustust muudetud.
  2. f)Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja maksuarvestused erinevad Maksuameti maksuarvestusest ekslike eelduste tõttu. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei olnud Valga Maksuameti 20. detsembri 1995. a ettekirjutuse tühistamise järgselt võimalik enam uut ettekirjutust teha, sest peale erastamislepingu allakirjutamist vähenes erastamiseelsete võlgade summa 4 400 000 kr võrra ning AS Valga Külmutusvagunite Depoo esitas taotluse erastamiseelsete võlgade ajatamiseks. Kuna Riigi Maksuamet selle taotluse rahuldas, kadus erastamiseelsete maksuvõlgade 4
(10)3-05-166 sissenõudmise ettekirjutuse tegemiseks alus. Seda asendas ajatamisotsus ja sellega kinnitatud graafik. Valga Maksuameti 4. juuli 2000. a ettekirjutuse tühistamise järgselt jäi uus ettekirjutus Maksuametil tegemata seetõttu, et eelnevalt kuulutati 14. novembril 2000 välja aktsiaseltsi pankrot. Kuna tegemist ei olnud täiendavate maksusummade määramisega, vaid enne pankrotti tekkinud maksuvõlgadega, mis ettevõttel olid tähtajaks tasumata, kajastusid need otse võlanõudes jooksvate maksuvõlgade koosseisus. Nähtuvalt aktsiaseltsi arvestusest füüsilise isiku tulumaksu osas on erastamisagentuuri poolt tasutud 4 400 000 krooni kajastatud aktsiaseltsi poolt jooksvate, s.t peale erastamist tekkinud maksukohustuste eest tasumisena, kuigi lisaleppega lepiti kokku, et nimetatud summaga loetakse tasutuks üksnes erastamisagentuurile üle läinud maksuvõlad seisuga 1. märts 1996. Samuti tugineb kaebaja valedele eeldustele sotsiaalmaksu osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AS Kaha apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  1. a)Kohus ei analüüsinud maksuameti nõuet 33 594 205 krooni osas, kuna selles osas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2001. a määrus. Selline kohtu seisukoht on vastuolus pankrotiseadusega, mille kohaselt nõuete kaitsmise menetluses ei vaja tõendamist üksnes kohtuotsusega tuvastatud võlad. Kohtuotsuses ei ole märgitud, milline tähendus on nõuete kaitsmisel nimetatud määruse jõustumisel. Viidatud määrus ei ole lahend, millega oleks maksuvõlg kindlaks tehtud, mistõttu kuulus ka see nõude osa kaitsmisele ja tõendamisele pankrotimenetluses.
  2. b)20. detsembri 1995. a ettekirjutuse puhul on tegemist maksukohustuse määramise ettekirjutusega, mitte lihtsalt maksude sissenõudmise ettekirjutusega, nagu ekslikult leidis kohus. Vastavalt erastamislepingu lisas olevale RAS Valga Külmutusvagunite Depoo bilansile oli ettevõtte maksuvõlg 1. oktoobri 1995. a seisuga 8 449 000 krooni. Viidatud ettekirjutuse kohaselt moodustas ettevõtte maksuvõlg seisuga 20. detsember 1995 kokku 24 959 151 krooni. Ettekirjutus on tehtud MKS § 15 alusel ja intressimääraks on MKS § 23 lg 1 alusel 0,15 % päevas ning selles on viide MKS § 23 lg-le 1, mis käsitleb maksusumma määramist. Ettevõtte bilansist seisuga 1. oktoober 1995 ei tulene, et maksuvõla ja intresside kasvu kolmekordistumine ühe aruandekuu jooksul oleks võimalik ettevõtte majandustegevuse tulemusena täiendava maksu määramiseta. Ekslik on kohtu seisukoht, et asja materjalidest nähtuvalt kajastasid 1. jaanuarist 1996 kuni 26. juunini 1997 riiklikule aktsiaseltsile väljastatud isikukontokaardid maksuarvestust enne 26. juuni 1997. a erastamislepingu muutmise lepingut. Riiklikule aktsiaseltsile ei ole neid isikukontokaarte kunagi väljastatud. Füüsilise isiku tulumaksu arvestuse isikukontoridadelt seisuga 1. jaanuar 1996 selgub, et kontokaartidel on põhivõla suuruseks 7 178 688 kr ja 6 363 401 krooni. Viimane summa kattub 20. detsembri 1995. a ettekirjutusega määratud summaga. Kohus on kirjeldanud erinevate isikukontoridade pidamist sama maksuliigi kohta ja loetlenud erinevaid kaebaja poolt vaidlustatud isikukontokaarte, põhjendamata seda maksukorralduse seaduse või muu õigusakti sätetega. Selleks, et põhjendada maksuarvestust erastamislepingust tulenevaga, oleks kohus pidanud enne võtma seisukoha kaebaja poolt esitatud tõendite osas, mille kohaselt makshaldur ega Rahandusministeerium nõudeavalduse esitamise ajal erastamislepingu lisa C maksude välistamise osa ei tunnistanud.
  3. c)Kui ettevõttel seisuga 1. märts 1996 sotsiaalmaksuvõlga tulenevalt erastamislepingust ei olnud, siis asjaolu, et alates erastamislepingu lisa C allkirjastamisest 26. juunil 1997 lisandus intressivõlg põhivõla puudumisel sellisel määral, kinnitab, et 31. detsembril 1998 maksuhaldurile üle tulnud sotsiaalmaksusaldo ja pankroti väljakuulutamise ajaks kujunenud sotsiaalmaksu võla arvestus ei olnud õiged. Ekslik on kohtu seisukoht, et riikliku aktsiaseltsi ja Valga Maksuameti vahel ei toimunud vaidlust sotsiaalmaksu osas. Vastupidist seisukohta kinnitab Valga Maksuameti vastus Tartu Ringkonnakohtule. 5
(10)3-05-166
  1. d)Ebaõige on kohtu järeldus, et kaebaja maksuarvestused erinevad maksuameti maksuarvestusest ekslike eelduste tõttu. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja poolt koostatud maksuarvestus tugineb ainult Valga Maksuameti 4. juuli 2000. a ettekirjutuse tühistamise faktile. Aktsiaselts esitas kaebuse Valga Maksuametile nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks, kuna ettekirjutuses toodud üksikisiku tulumaksu summa ja sotsiaalmaksu summa olid valed. Aktsiaselts esitas enda poolt koostatud füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestuse. Valga Maksuameti 13. oktoobri 2000. a otsusega rahuldati kaebus. Selle otsuse aluseks olnud aktsiaseltsi poolt koostatud maksutabelid on käesolevas asjas kaebaja poolt koostatud maksuarvestuse aluseks. Kohus ei ole motiveerinud, miks need maksuarvestuse tabelid on valed. Kuna uut ettekirjutust ei tehtud, jäid kehtima maksuvaidluse tulemusena saadud numbrid.
  2. e)2000. a lõpus, peale pankroti väljakuulutamist tõstis Maksuamet üksikisiku tulumaksu intressid summas 1 572 308 krooni erastamisagentuuri isikukontoridadelt aktsiaseltsi isikukontoridadele ja viis sisse maksuarvestuse muutuse 26. juuni 1997 seisuga. Niisugust maksukohustuse ümbertõstmist ühelt juriidiliselt isikult teisele maksukorralduse seadus ei sätesta. Maksude korrigeerimine saab toimuda üksnes haldusaktiga. 5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. a)Õige ja põhjendatud on halduskohtu seisukoht, millega loeti maksuvõlanõue 33 594 205 kr osas kaitstuks.
  4. b)20. detsembri 1995. a ettekirjutus ei mõjutanud riikliku aktsiaseltsi maksuvõlgade suurust. Nimetatud haldusakt ei saanud mõjutada seda maksuvõla suurust, mida pooled aktsepteerisid erastamislepingu sõlmimisel erastamiseelse maksuvõlana 19. märtsi 1996 erastamislepingus, kuna see ettekirjutus oli kehtetu juba alates 26. veebruarist 1996. 20. detsembri 1995. a ettekirjutusest nähtub, et tegemist on ettekirjutusega, millega kohustati maksumaksjat tasuma tähtajaks tasumata maksuvõlad, mitte maksu määramise ettekirjutusega. Bilansivõrdlus on asjakohatu. Käesoleva vaidluse esemeks olev maksuvõlgnevus on tekkinud pärast erastamist alates 1. märtsist 1996 aktsiaseltsi enda poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksukohustustest.
  5. c)Sotsiaalmaksu osas puudub alus väita, et tegemist on ebaselge võlgnevusega, kuna nimetatud asjaolu ei ole aktsiaselts vaidlustanud ning erastamiseelsed maksuvõlad on kajastatud mitte aktsiaseltsi maksuarvestuses, vaid erastamisagentuuri maksuarvestuses.
  6. d)Kaebaja maksuarvestus on eksitav, kuna see lähtub maksuvõla algsaldode kirjeldamisel valedest eeldustest ning erastamislepingu ja selle muutmise lepingu mõju väärast tõlgendamisest aktsiaseltsi maksukohustuse osas. Valga Maksuameti 4. juuli 2000. a ettekirjutuse tühistamine ei saanud tuua kaasa muutusi aktsiaseltsi maksukohustuse suuruse osas. Samuti ei muuda maksukohustust asjaolu, et enne pankroti väljakuulutamist ei jõutud teha uut maksuvõlgade sissenõudmise ettekirjutust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti nõude tunnustamata jätmist AS Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotimenetluses. Kaebaja omandas RAS Valga Külmutusvagunite Depoo erastamisel riikliku aktsiaseltsi aktsiad. Praegune pankrotis olev aktsiaselts on riikliku aktsiaseltsi õigusjärglane. 7. Maksuhalduri nõude suuruseks on 45 575 523 kr. Pankrotimenetluses esitatud esialgse nõudeavalduse kohaselt moodustasid 21 787 815 kr suuruse põhimaksu nõude: – käibemaks 667 026 kr; – Valga Maksuameti 20. aprilli 2000. a ettekirjutuses määratud ettevõtte tulumaks perioodi kuni 31. detsember 1999 eest summas 17 116 758 kr; 6
(10)3-05-166 – ettevõtte tulumaks alates
  1. jaanuarist 2000 tehtud erisoodustustelt 1353 kr; – sotsiaalmaks 2 796 785 kr; – AS Valga Külmutusvagunite Depoo poolt deklareeritud füüsilistelt isikutelt kinnipeetud tulumaks 1 202 748 kr; – maamaks 3145 kr. Lisaks nõudis maksuhaldur intressi 21 890 614 kr. Nõudeavalduse täiendusega nõudis maksuhaldur täiendavalt sotsiaalmaksu tasumist summas 148 441 kr, käibemaksu tasumist summas 59 918 kr ja füüsilistelt isikutelt kinnipeetud tulumaksu tasumist summas 107 418 kr ning intressi tasumist summas 1 571 317 kr. II
  2. Vaidlus käib esmalt selle üle, kas kaebajal on võimalik vaidlustada maksuhalduri nõude seda osa, mis on tasumisele määratud Valga Maksuameti
  3. aprilli
  4. a ettekirjutusega – ettevõtte tulumaks 17 116 768 kr ja intress 13 733 631 kr.
  5. AS Valga Külmutusvagunite Depoo vaidlustas nimetatud ettekirjutuse Maksuametis. See kaebus, samuti Maksuameti otsuse peale halduskohtusse esitatud kaebus jäid rahuldamata. Maksuamet ja halduskohus leidsid, et kaebus tuli jätta rahuldamata, sest pankrotihaldur kui aktsiaseltsi seaduslik esindaja ei olnud ettekirjutust tähtaegselt vaidlustanud. Ringkonnakohus tagastas halduskohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamatult ja Riigikohus ei andnud aktsiaseltsi erikaebusele menetlusluba. Maksuhaldur on pankrotimenetluses intressi osas nõuet suurendanud, kokku nõuab ta ettekirjutuse alusel 33 597 205 kr tasumist.
  6. Kuni
  7. jaanuarini 2004 kehtinud PankrS § 72 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, p 10 asuti seisukohale, et kui pankrotimenetluses esitatud maksuvõla nõude suhtes on jõustunud halduskohtu otsus, siis tuleb nõue lugeda kaitsmiseta tunnustatuks osas, milles halduskohus on selle seaduslikuks ja põhjendatuks tunnistanud.
  8. Tallinna Halduskohtu
  9. märtsi
  10. a otsuses ega samas asjas tehtud ringkonnakohtu määrusega ei tunnistatud Valga Maksuameti ettekirjutust seaduslikuks ega põhjendatuks. Kohus ei hinnanud ettekirjutuse õiguspärasust, sest kaebus Maksuametile ei olnud esitatud tähtaegselt. Seega kuulus nõue pankrotimenetluses kaitsmisele ja kaebajal kui võlausaldajal oli õigus pöörduda kohtusse ettekirjutusest tuleneva maksunõude vaidlustamiseks 30 päeva jooksul nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaidlemise päevast arvates. Maksunõude tunnustamisele vastuvaidlemine nõuete kaitsmise koosolekul muudab selle nõude mittetunnustatuks vaid tingimuslikult. Kui nõudele vastu vaielnud võlausaldaja märgitud tähtaja jooksul halduskohtusse ei pöördu, siis tuleb lugeda, et nõudele ei ole vastu vaieldud ja see on nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, p 13). Nõuete kaitsmise koosolek toimus käesoleval juhul
  11. aprillil
  12. Esialgne kaebus esitati käesolevas asjas
  13. juunil 2002, seega pärast 30 päeva möödumist. Tallinna Ringkonnakohtu
  14. jaanuari
  15. a määruses leiti, et kaebetähtaeg on käesolevas asjas lastud mööda mõjuval põhjusel. Seega ei saa ettekirjutusega tasumisele määratud nõuet lugeda pankrotimenetluses kaitstuks. Halduskohus kohaldas selles osas PankrS varasema redaktsiooni § 72 lg-t 4 vääralt, mistõttu apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. 7
(10)3-05-166
  1. Kuna põhimaksu osas ei ole ettekirjutus ilmselgelt põhjendatud ega põhjendamatu ning halduskohus ei ole seda sisuliselt hinnanud, saadab ringkonnakohus asja selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas
  2. aprilli
  3. a ettekirjutuses märgitud põhimaksu osas kuulub maksuhalduri nõue tunnustamisele. III
  4. Teiseks põhimaksuga seonduva vaidluse põhiküsimuseks on erastamise järel kujunenud n-ö jooksvad maksuvõlad summas 4 996 834 kr. Vaidlust ei ole erastamise järel kujunenud maksuvõla suuruse üle. Kaebaja ei eita, et maksuarvestus on koostatud vastavalt aktsiaseltsi poolt esitatud deklaratsioonidele. Vaidlus on maksuarvestuse algsaldo üle pärast erastamist.
  5. Vastustaja väitel oli erastamisjärgne maksuvõlgade saldo kaebaja kontokaartidel 0, sest erastamiseelsed võlad kanti erastamisagentuuri kontokaartidele. Kaebaja väitel esines
  6. novembri 2000, s.o pankroti väljakuulutamise seisuga tal jooksvate maksude osas ettemaks summas 20 996 614 kr, millest füüsilise isiku tulumaks moodustas 12 782 682 kr ja sotsiaalmaks 9 998 394 kr. Oma väites tugineb kaebaja asjaolule, et
  7. veebruaril 1996 tühistati Valga Maksuameti
  8. detsembri
  9. a ettekirjutus ja hiljem ka
  10. juuli
  11. a ettekirjutus. Muuhulgas järeldab kaebaja sellest, et erastamise käigus laekunud ja seejärel erastamisagentuuri poolt maksuhaldurile üle kantud 4 400 000 kr ning aktsiaseltsi poolt tasus graafiku alusel makstud 1 700 000 kr tasuti aktsiaseltsi erastamisjärgsete maksukohustuste täitmiseks.
  12. Ringkonnakohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.
  13. märtsi
  14. a seisuga oli riikliku aktsiaseltsi üksikisiku tulumaksu võlg 7 167 955,40 kr.
  15. juuni
  16. a seisuga oli see võlg vähenenud 1 067 955,40 kroonini. Võlg vähenes erastamisagentuuri poolt üle kantud 4 400 000 kr ja aktsiaseltsi poolt maksegraafiku alusel tasutud 1 700 000 kr võrra.
  17. juuni
  18. a lepingumuudatusega võttis erastamisagentuur võla jäägi 1 067 995,40 kr enda kanda. Maksuhalduri nõudeavalduse kohaselt ei nõua maksuhaldur pankrotimenetluses aktsiaseltsilt erastamisagentuuri poolt tasumisele kuuluvat summat (tl 105 pöördel).
  19. Halduskohus on piisavalt peatunud asjaoludel, kuidas ja miks kajastati algsed riikliku aktsiaseltsi kohustused tagasiulatuvalt erastamisagentuuri kontokaartidel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid motiive korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
  20. Asjakohatu on vaidlus selle üle, kas
  21. detsembri 1995 ja
  22. juuli
  23. a ettekirjutus olid maksu määramise või sissenõudmise ettekirjutused. Kummalgi juhul ei saa ainuüksi ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisest teha järeldust, et aktsiaseltsil puudus seadusest tulenev kohustus tasuda ettekirjutustes märgitud maksusummad. On igati usutav, et pärast
  24. detsembri
  25. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist jäi uus ettekirjutus tegemata üksnes seetõttu, et maksu tasumise suhtes saavutati kokkulepe erastamislepingu näol. Ettekirjutus ei jäänud tegemata maksunõudest loobumise tõttu. Valga Maksuameti
  26. juuli
  27. a ettekirjutus tunnistati küll kehtetuks AS Valga Külmutusvagunite Depoo kaebuse alusel, mille põhjenduste kohaselt olid ettekirjutustes toodud maksusummad valed. Kuid halduskohus on samas piisavalt põhjendanud, miks on usutav, et ettekirjutus tunnistati kehtetuks motiveerimatuse tõttu ja uus ettekirjutus jäi tegemata pelgalt pankroti väljakuulutamise tõttu. 8
(10)3-05-166 Halduskohus ei pidanud lükkama ümber kaebaja poolt esitatud maksuarvestuse õigsust, vaid kaebaja pidi käesolevas asjas tõendama, et maksuhalduri nõue ei kuulu tunnustamisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et riiklikul aktsiaseltsil ja tema õigusjärglasel puudus ettekirjutustes nimetatud maksude tasumise kohustus. Seega ei ole tõendatud, et erastamisagentuur ja aktsiaselts oleks erastamise käigus kokkulepitud summad tasunud aktsiaseltsi erastamisjärgsete maksukohustuste eest. Liiatigi oleks see olnud vastuolus erastamislepingus ja selle muutmise lepingus kokkulepituga. Kaebaja ei ole järginud tal HKMS § 15 lg 3 kohaselt lasuvat tõendamiskoormust. Kuna sellele on kohtumenetluses tähelepanu juhitud, ei ole halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Samas on halduskohus põhjendanud väidet, et kaebaja poolt esitatud maksuarvestus tugineb ekslikele eeldustele (valed algsaldod ja ettekirjutuste kehtetuks tunnistamise vale õiguslik tähendus).
  1. Asjasse puutuv ei ole küsimus, kas aktsiaseltsile väljastati enne pankrotimenetlust isikukontoread. Sellest ei sõltu maksukohustuse tekkimine ja see ei välista isikukontoridade kasutamist kohtumenetluses tõendina. Kaebajal on olnud võimalus isikukontoridadel kajastatud andmed kohtumenetluses ümber lükata. See, et maksuhaldur ja kohus ei ole isikukontoridadel tagasiulatuvalt tehtud muudatuste puhul näidanud ära maksukorralduse seadusest või muust õigusaktist tulenevat alust, ei tähenda, et faktiliselt ei tehtud maksuarvestuses erastamislepingust tulenevaid muudatusi.
  2. Erastamislepingus ettenähtud erastamiseelsete maksukohustuste välistamise mittetunnustamine maksuhalduri ja Rahandusministeeriumi poolt ei oma käesolevas asjas tähtsust. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et erastamisagentuuril puudus pädevus aktsiaseltsi maksukohustust erastamislepinguga vähendada. Maksukohustuse välistamise sätetest saab tuleneda üksnes riigi tsiviilõiguslik kohustus tasuda lepingus nimetatud maksud aktsiaseltsi eest. Seega ei vähenenud aktsiaseltsi maksukohustus erastamislepinguga, kuigi vähenemist kajastati hiljem tagasiulatuvalt maksuhalduri arvestuses. See asjaolu ei välista ega vähenda aga kuidagi maksuhalduri poolt pankrotimenetluses esitatud nõuet, sest erastamiseelsete võlgade osas ei ole pankrotimenetluses nõuet esitatud. Erastamiseelsete maksude välistamise mittetunnustamine ei tõenda vastupidist.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et sotsiaalmaksu intressi lisandumine alates
  4. juunist 1997 kinnitaks maksuhaldurile
  5. detsembril 1998 üle antud sotsiaalmaksusaldo ja pankroti väljakuulutamise ajaks kujunenud sotsiaalmaksu võla arvestuse ebaõigsust. Kaebaja nõustus apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohaga, et nähtuvalt isikukontokaardilt on isikukonto saldo
  6. märtsi
  7. a seisuga
  8. Seega ei saa pankrotimenetluses esitatud nõudes sisalduda enne
  9. märtsi 1996 tekkinud nõuded. Intressi lisandumine ei kinnita maksusaldo ebaõigsust. Asjaolu, et
  10. märtsil 1996 oli saldo 0, ei välista, et intressi arvestati hiljem deklareeritud, kuid tasumata maksu alusel.
  11. Seega ei ole n–ö jooksvate põhimaksude osas alust apellatsioonkaebust rahuldada. IV
  12. Nii
  13. aprilli
  14. a ettekirjutusega määratud kui ka muud maksuhalduri nõudeavalduses sisalduvad intressid on arvestatud Riigikohtu poolt põhiseadusliku järelevalve asjas nr 3-4-18-02 põhiseadusevastaseks tunnistatud MKS § 28 lg 4 ning rahandusministri
  15. novembri
  16. a määruse nr 85,
  17. märtsi
  18. a määruse nr 20 ja
  19. septembri
  20. a määruse nr 78 alusel. Nimetatud seadusesäte ja määrused tuleb põhiseadusevastasuse tõttu jätta kohtumenetluses kohaldamata. Kohaldamata jätmine tingib kõigi intresside osas kaebuse rahuldamise ja 9
(10)3-05-166 maksuhalduri poolt ettekirjutuse alusel esitatud nõude tunnustamata jätmise summas 23 461 931 kr. V 23. Asja uuel läbivaatamisel peab halduskohus muuhulgas võtma seisukoha ka menetluskulude osas, arvestades seejuures ka halduskohtu varasema otsuse jõusse jäänud osa ning käesoleva otsusega rahuldatud kaebuse osa. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.