← Eesti

3-06-1633/23

3-06-1633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007, Tallinn Haldus

§ 6

lõikest 5 tulenevat hoolsuskohustust müüja isiku tuvastamisel ning seda ka pangaülekandega sooritatud tehingute puhul. Arvestades asjaolu, et kõik eeltoodud tehingud tehti ühes kuus ning kõigi tehingute sisuks oli täite- ja ehitusliiva müük ning ka arvete alusel tasutud summad on identsed, saab eeltoodud tehinguid pidada seotud tehinguteks, mille puhul tuli kaebuse esitajal müüja isikusamasus tuvastada nii sularahas kui ka sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Käesoleval juhul tasus kaebuse esitaja OÜ-le Krepling nii sularahas kui ka pangaülekandega kokku 627 760 krooni. 6) Kaebuse esitaja tasus OÜ-le Teksakogrupp 17.06.2005 arve alusel sõiduauto Audi A8 Quattro eest sularahas 354 000 krooni ning 24.08.2005 arve alusel kändude äraveo eest prügimäele sularahas 279 660 krooni. OÜ Teksakogrupp osas ei mäletanud kaebuse esitaja seda, mida ta on firmalt ostnud ja kes firmat esindas. I. Puhalaineni selgitustest nähtuvalt mäletas ta küll auto Audi A8 ostmist, kuid arve sai Vahi Autoaiast ja arve alusel maksis OÜle Teksakogrupp. Ka tehingute tegemisel OÜ-ga Teksakogrupp ei

§ 6lõikest 5 tulenevat hoolsusnõuet.

7) Kaebuse esitaja on tasunud OÜ-le Wisepartners 21.06.2004 arve alusel männi ja haava eest pangaülekandega summas 99 052 krooni. Eeltoodud tehingu suhtes tuleb kaebuse esitaja lugeda hoolsuskohustuse täitmata jätnuks metsaseaduse § 33 rikkumise tõttu. Kaebuse esitaja on tasunud OÜ-le Wisepartners ühtlasi 26.07.2004 ja 30.07.2004 arvete alusel killustiku ja liiva eest pangaülekannetega, vastavalt 56 262 krooni ning 58 150 krooni. Kaebaja seletas, et ei tea, kes esindas seda firmat ega tea selle firma kohta absoluutselt mitte midagi (kus asub jm); arvatavasti oli nii, et ehitusele sõitis lihtsalt auto killustikuga ja pakkus seda müüa; kui kaup käes, siis tuuakse tagantjärele arve või sularahatšekk; enamus kordi maksab kauba eest töödejuhataja (liiv, kruus). Mõistlikult käituv ostja peab vähemalt huvi tundma, kes talle kaupa müüb (faktiliselt kohale toimetab). Vastasel juhul ei saa mõistlikult käituv ostja veenduda, et isik, kelle arve ta tasub, on kauba tegelik müüja. Kuna kaebaja esindaja selgitusest nähtuvalt ei huvitanud teda, kas tagantjärgi esitas talle arve või sularahatšeki seesama äriühing, kes ka autoga killustiku kohale tõi, pole kaebaja eeltoodud tehingute tegemisel käitunud mõistlikult. 8) OÜ V-Projekt 19.08.2005 arve alusel on kaebuse esitaja tasunud pangaülekandega kruusa transpordi eest 351 640 krooni ning 23.09.2005 korstnate ladumise eest pangaülekandega 59 000 krooni. Kaebaja esindaja selgitas, et ta V-Projektist kedagi ei tea; kontakti sai ta telefoni teel, millele helistas; arve sai ta hiljem (I kd tl 163). 19.08.2005 arve tasumisel rikkus kaebaja RPTS § 6 lõikest 5 tulenevat hoolsuskohustust. 23.09.2005 arve tasumisel ei käitunud kaebaja mõistliku ostjana, millega rikkus samuti hoolsuskohustust. 9) AS Rautakesko arvete alusel arveldati sularahas. I. Puhalaineni seletuste järgi tõi OÜ-le Malkati Kaubandus arveid FIE R. Kallas; ta ei tea, kust R. Kallas need tšekid sai ning teda huvitas ainult tšeki summa. Vastuseks maksuhalduri järelepärimisele kinnitas AS Rautakesko 06.12.2005 kirjas nr 141, et ta ei ole müünud OÜ-le Malkati Kaubandus maksuhaldurilt saadud arvete koopiatel näidatud kaupu ning esitatud sularahaarved ei ole nende ettevõtte poolt väljastatud. 5

(17)3-06-1633 Iseenesest on võimalik kauba ostmine AS-st Rautakesko kolmanda isiku (R. Kallas) vahendusel ning AS Rautakesko volituste (käsundi) alusel OÜ-le Malkati Kaubandus. Samas maksustamise seisukohast ei muuda ega välista sellisel kujul ostu-müügi tehingu toimumine kaebuse esitaja võimalikku vastutust ning tõendamiskoormust olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et kaebuse esitaja poolt raamatupidamises kajastatud arvete alusel kaupa reaalselt müüdud ei ole. Ükski AS Rautakesko nimel väljastatud ja sularahas tasutud arve ei ületa 15 000 krooni piiri, kuigi kogumis on arvete alusel ajavahemikus 02.08.2004 kuni 30.06.2005 tasutud 732 133 kr 50 s. Arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingutega. Kuid ka olukorras, kus RPTS § 6 lg 5 sõnaselgelt kohaldamisele ei kuulu, võib nõuetekohase hoolsuskohustuse täitmata jätmine olla maksustamise aluseks, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. I. Puhalainen selgitas 06.12.2005 maksuhaldurile (I kd tl 163), et R. Kallas ei tahtnud ametlikult töid teha, vaid saada raha „mustalt“ kätte; töömeestega on alati raskusi; R. Kallas ütelnud, et toob ise kõik materjali ja teeb kõik ise, I. Puhalainenile nimetanud ruutmeetri hinna; kaebaja esindajal polnud põhjust kahelda talle toodud Rautakesko tšekkides; vahel küll märganud ta, et tšekil olevad kaubad ei olnud kõik objektile vajalikud. Kust R. Kallas tšekid sai, I. Puhalainen ei teadnud, teda huvitas ainult tšeki summa. Kaebaja, märgates, et R. Kallase esitatud sularahaarvetel kajastatud kaubad ei ühtinud teostatud töö sisuga, pidi eeldama, et tehinguid AS-ga Rautakesko tegelikult ei toimunud. Kuna kaebaja ise vahetult AS-ga Rautakesko tehinguid ei teostanud, ei saa ta tugineda ka sellele, et ta täitis oma hoolsuskohustust, käitudes mõistliku ostjana, kes ei pidanudki aru saama, et AS Rautakesko näol ei ole tegemist tegeliku müüjaga. Aktsepteerides sellises olukorras R. Kallase esitatud sularahaarveid, võttis kaebaja endale teadlikult riski, et tehinguid AS-ga Rautakesko tegelikult ei toimunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Malkati Kaubandus apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Vaideotsusega maksuotsuse täiendav motiveerimine pole üksnes menetluslik küsimus. Vaideotsusega hinnangu andmine maksuotsuses käsitlemata faktilistele ja õiguslikele asjaoludele rikub MKS §-des 11, 46 lg 3 p-s 5 ja 81 lg-tes 1 ja 2 sätestatud printsiipe. Vaideotsuses esitatud täiendavad põhjendused piirasid apellandi õigust sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, sest vaidluse esemele ei ole võimalik anda hinnangut käsitlemata vaideotsuses esitatud täiendavaid põhjendusi. Vaideotsuse vaidlustamise võimaluse võtmisega piiratakse oluliselt kaebaja õigust maksusumma õigusliku aluse vaidlustamiseks; halduskohus peab aga tagama õiguste efektiivse kaitse. 2) Õige pole kohtu järeldus, et ka juhul, kui RPTS sätted isikusamasuse tuvastamiseks kohaldamisele ei kuulu, on apellant rikkunud sularahata tehingute tegemisel isikusamasuse tuvastamise nõuet. Kui RPTS-s esitatud isikusamasuse tuvastamise nõue pole kohaldatav, ei saa samasisuline nõue tuleneda muus alusest, sh nn abstraktsest äritavast. Sularahata arvelduste korral ei ole RPTS-s sätestatud isikusamasuse tuvastamise nõue kohaldatav 6
(17)3-06-1633 peamiselt seetõttu, et müüja isik tuvastatakse sisuliselt krediidiasutuse poolt. Hoolsusnõude rikkumine võib aga määrava tähtsusega olla vaid juhul, kui mõistlikult käituv ostja pidanuks aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Seetõttu tuli maksuhalduril tõendada mingi asjaolu esinemist, millest apellant pidi aru saama, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kõnealuste operatiivsete tehingute puhul ei ole selliseks asjaoluks teise poole esindaja isiku ja kontaktandmete mittemäletamine, sest see pole midagi ebatavalist, samuti võib see tõendada üksnes isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmatajätmist, mis käesoleval juhul pole üldse asjakohane. OÜ-dele Helados ja Krepling tehtud sularahamaksete osas tuleks lähtuda seisukohast, et kui isikusamasuse tuvastamise kohustus pole kohaldatav sularahata maksete puhul, sest selle kohustuse täidab krediidiasutus, tuleb viidatud tehingutega seotud sularahamaksete puhul lugeda see kohustus samuti täidetuks. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi viidatud tõendid isikutuvastamise kohustuse järgimise kohta OÜ Teksakogrupp tehingute puhul. Autokaupluses Vahi Autoaed sõlmitud sõiduauto müügilepingus on viidatud kõigile OÜ Teksakogrupp esindaja isikuandmetele, millega seoses oli apellandil ka eriarvamusega esitatud passikoopia. Samuti on sõiduki müügi korral omanikuvahetuse andmed kantud autoregistrikeskuse poolt peetavasse liiklusregistrisse, millega on ostja jaoks usaldusväärselt tagatud, et tehing on tehtud arvele märgitud müüjaga. Pole mõeldav, et kõnealune kaup võis vahetada omanikku ilma, et selle eest oleks tasutud. 3) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud metsaseaduse §-s 33 sätestatud dokumenteerimisnõudeid igasuguse puidusortimendiga tehingutele. Metsaseaduse §-st 33 tulenevalt saab tõesti metsamaterjalina käsitleda ka saematerjali, kuid metsaseaduse vahetu reguleerimisobjekt ei ole maksuõigussuhe. Selles sättes toodud dokumenteerimisnõuded on koostatud eelkõige ebaseaduslike metsamaterjalitehingute ehk metsavarguste vältimiseks ja looduse kaitsmiseks. Samuti ei saa nõue ulatuda kaugemale esmasest tehingust metsamaterjali tarneahelas, sest järgnevatele tehingutele nõude laiendamine oleks ebamõistlik ja praktikas raskesti täidetav ning selle rakendamine maksustamisel ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalne riive. 4) Kauba ostis AS-st Rautakesko R. Kallas apellandi volitusel, seda seletust ei ole maksuhaldur ümber lükanud, samuti asjaolu, et kaupu kasutati apellandi ehitusobjektil. Õige pole kohtu seisukoht riski võtmise kohta apellandi poolt. Apellandil puudus kaebuses toodud põhjustel alus tehingute toimumises kahelda. Maksuhaldur ja kohus oleks pidanud välja selgitama, millised kaubad ei olnud väidetavalt kasutatud apellandi objektil, ning maksustama tehingud üksnes nende kaupade osas. Ainuüksi asjaolu, et arvele oli märgitud kaupu, mida konkreetsel objektil vaja ei läinud, ei saa aga tekitada kahtlust, et kaupu pole ostetud arvel näidatud müüjalt, kahtlus saanuks tekkida üksnes selles, kas neid kaupu on üldse ostetud. 5) Halduskohus on jätnud tähelepanuta MKS § 11 rikkumise, mis väljendub selles, et revisjoniaktis ja maksuotsuses ei heidetud apellandile ette metsaseaduses sätestatud nõuete või üldise tavapärase hoolsusnõude täitmatajätmist. Revisjonikorralduses nõutud raamatupidamise- ja maksuarvestuse dokumentide hulka metsaseaduse §-s 33 viidatud dokumendid või kõikvõimalikud veoselehed või lepingud ei kuulu. Samuti rikuti nende asjaolude kajastamata jätmisel revisjoniaktis MKS § 81 lg-t 1, jättes maksumaksja ilma ärakuulamisõigusest maksumenetluses. 7
(17)3-06-1633 6) Halduskohus oleks saanud tugineda I. Puhalaineni ütlustele vaid juhul, kui need oleksid omanud seaduses nõutud protsessivormi (tunnistaja ütlused). 5. Maksu- ja Tolliameti ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastustes apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kokkuvõtlikult on vastustajate seisukohad järgmised. 1) Õige on kohtu seisukoht, et vaideotsuse täiendav motiveerimine ei saa MKS § 151 lg 1 p 3 mõtte kohaselt olla vaideotsuse peale kaebuse esitamise aluseks. Vaideotsuses esitatud täiendavatele motiividele oli kaebuse esitajal võimalik kaebuses vastu vaielda ning esitada kohtule tõendeid ka nende seisukohtade kummutamiseks, mida ta pole aga teinud. Kaebuse esitaja hoolsuskohustuse rikkumine oli välja toodud aga juba maksuotsuses ning kaebuse esitaja saanuks juba maksumenetluses tuvastatu põhjal asuda koguma tõendeid, et näidata tehingute tegelikku toimumist arvetel näidatud tehingupartneritega. Maksuotsuses viidete puudumine metsaõigusnormidele on üksnes vorminõue, mis ei saa maksustamist mõjutada, seetõttu puudunuks sel põhjusel alus ka vaideotsusega maksuotsuse tühistamiseks. 2) Riigikohus on 05.06.2006 otsuses nr 3-3-1-34-06 asunud seisukohale, et sularahata arvelduste teel tehingute tegemisega kaasneb käibemaksu tasumise kohustus, kui maksukohustuslane ei käitu äris nõutava ja tavapärase hoolsusega. Ka juhul, kui ei ole kohaldatav RPTS nõue isikusamasuse tuvastamiseks, kuna sisuliselt on müüja isik tuvastatud panga poolt, võib nõuetekohasel hoolsuskohustuse täitmata jätmine olla maksustamise aluseks juhul, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Äris ei saa lugeda tavapäraseks olukorda, kus äriühing ei tea midagi tehingupartnerist ja tema kontaktandmetest ning pole tuvastanud esindajate volitusi. Maksumenetluse käigus seletasid I. Puhalainen ja kaebuse esitaja töödejuhataja A. Viiding, et ei ole tuvastanud isikuid, kes esindasid eelnimetatud äriühinguid, ja üldjuhul ei olnud teadlikud, kes kaupu ja teenuseid müüsid. Ometi teostasid kaebaja esindajad äriühingutega mitme kuu vältel väidetavaid tehinguid ja suhtlesid telefoni teel, samas ei osanud nad nimetada telefoninumbreid. A. Viidingu seletuste kohaselt pidi ta ostma asju nii odavalt kui võimalik ning kui objektil oli midagi vaja, otsima pakkujat läbi tuttavate või neti kaudu, sellest järeldub, et apellandile teostasid töid ja teenuseid seega tuttavate äriühingud või neti kaudu leitud äriühingud, keda apellandi esindajad pidid teadma või tundma. Alles eriarvamusele lisati OÜ-de V-Projekt, Helados, Krepling ja Teksakogrupp juhatuse liikmete passikoopiad, mis näitab, et neid passikoopiaid ei olnud kaebuse esitajal tehingute tegemise ajal ning need on omandatud hiljem isikutelt, kes väljastasid nende äriühingute rekvisiitidega arveid. Seega ei täitnud apellant isikusamasuse tuvastamise kohustust. Tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et apellandi tegevus seoses OÜ-dega Helados, Wisepartners, Krepling, Teksakogrupp ja VProjekt on olnud suunatud sellele, et luua sisendkäibemaksu mahaarvamiseks näiliselt õige alus, seega polnud apellant vaidlusalustes tehingutes heauskne. OÜ-ga Teksakogrupp toimunud tehingu tõendamiseks on maksuhaldurile esitatud arvesaateleht ning sõiduki võõrandamise-vastuvõtu leping. Mõlemale dokumendile on OÜ Teksakogrupp nimel allakirjutajaks vormistatud Kalle Meelandi, kuid dokumentidele kirjutatud allkirjad ei sarnane üksteisega. See kinnitab, et apellant teadis või pidi teadma, et ei teinud tehinguid OÜ Teksakogrupp seadusliku esindajaga. 3) Kohus järeldas põhjendatult, et „metsamaterjali“ üldlevinud mõiste hõlmab saematerjali. Kui seadusandja oleks soovinud saematerjali metsaseaduse regulatsioonist välistada, oleks see 8
(17)3-06-1633 otsesõnu nii sätestatud. Metsamaterjalitehingutele esitatavaid nõudeid ei saa lugeda ebaproportsionaalselt koormavaks äriühingule, kes metsaäriga pidevalt tegeleb. 4) I. Puhalainen on kinnitanud, et ei saanud AS Rautakesko nimel väljastatud arveid AS Rautakesko esindajalt. Samuti kinnitab tehingute mittetoimumist AS Rautakesko. Apellandi raamatupidamine ei kajasta R. Kallasele, kes tegi apellandi juhatuse liikme sõnul apellandile maalri- ja krohvitöid, tööde eest tasumist. Maksuhaldurile jääb selgusetuks, miks pidi R. Kallas FIE-na tegutsedes ostma kaupu teise äriühingu nimel, jätmata samas ettevõtlust tõendavaid dokumente enda raamatupidamisse. Pole esitatud R. Kallase ja apellandi vahelist töösuhet kinnitavaid dokumente. Aktsepteerides tehinguid vahetult teostamata R. Kallase esitatud sularahaarveid, võttis kaebuse esitaja endale teadlikult riski selles, et tehinguid AS-ga Rautakesko tegelikult ei toimunud. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt FIE R. Kallas oli töödejuhatajaks ehitusobjektil, kus apellant teostas ehitustöid, on vastuolus maksuhaldurile antud ütlustega, mille kohaselt oli R. Kallas töömees, kes tegi kaebaja juures maalri- ja krohvitöid. Selline apellandi seisukoht on kohut eksitav ja apellandist ebausaldusväärset muljet jättev. I. Puhalaineni sõnul ei teadnud ta, kust R. Kallas tšekid sai, teda huvitas vaid tšeki summa. Kui tšekid oleks väljastanud AS Rautakesko, poleks I. Puhalainen saanud öelda, et ei tea, kust tšekid saadi, seega on I. Puhalaineni jutt vastuoluline. 5) Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.10.2005 korraldusega nr 12-2.1/11731 kohustati tagama revidentidele juurdepääs maksukohustusega seotud andmetele, esitama asjasse puutuvaid dokumente ja asju. Kuna maksukohustuslase juriidilisel aadressil kontorit ei asunud ja kohapeal revidentidel kontrolli teostada ei õnnestunud, tõi maksukohustuslase juhatuse liige kontrollitava perioodi majandustegevuse dokumendid maksuametisse. Seega oli viidatud korraldusest lähtuvalt kaebuse esitajal kohustus esitada kõik asjassepuutuvad dokumendid, mitte vaid raamatupidamise ja maksuarvestuse dokumendid. Seega pole MKS §-i 11 rikutud. 6) Apellandi juhatuse liikme seletuste näol on tegemist halduskohtumenetluses aktsepteeritud tõendiga. Apellandi vastupidine väide näitab, et ta üritab formaalsete argumentidega vältida asjaolusid vahetult kogenud isikute seletuste andmist tegelikkuses toimunu kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. 1. jaanuaril 2002 jõustunud ja 1. maist 2004 kehtetu KMS § 20 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 ning 1. mail 2004 jõustunud ja kehtiva KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 on sätestatud põhimõte, et maksukohustuslasel on õigus arvata arvestatud käibemaksust maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks. Olukorras, kus pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud, on kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 02.06.2003 otsus asjas nr 33-1-40-03, 03.06.2004 otsus asjas nr 3-3-1-21-04 ja 02.12.2004 otsus asjas nr 3-3-1-50-04) asutud ostja õiguse suhtes sisendkäibemaksu maha arvata järgmistele seisukohtadele. Üksnes eelviidatud asjaolude tuvastamisest ei piisa ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub ostjal õigus, kui ta teadis või pidi teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud käibemaksukohustuslane. 9
(17)3-06-1633 Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Isik ei pidanud teadma, et tehingu tegelikuks pooleks ei ole arvetel näidatud isik juhul, kui talle ei oleks sellele viitavaid asjaolusid selgunud ka siis, kui ta tehingu teostamisel käitus nõutava hoolsusega. Nõutav hoolsus võib tähendada nii sedalaadi tehingute puhul äris tavapärast hoolsust kui ka väljaspool maksuõigust olevast õigusaktist antud tehingu liigi suhtes tulenevate nõuete täitmist. Sellise nõutava hoolsuse järgimise tõendamise koormis lasub sisendkäibemaksu maha arvata soovival ostjal. II
  1. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja on OÜ Helados 10.06.2004 ja 17.06.2004 arvete alusel tasunud sularahas vastavalt 387 158 krooni ja 203 226 krooni ning 21.01.2004 arve alusel pangaülekandega kuuse saematerjali eest 137 588 krooni. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja, jättes 10.06.2004 ja 17.06.2004 arvete tasumisel tuvastamata müüja esindaja isiku, rikkus RPTS § 6 lg-st 5 tulenevat hoolsuskohustust.
  2. Põhjendamatu ja RPTS § 6 lg-ga 5 vastuolus on apellandi väide, et kui sularahata makse puhul samale isikule puudus tal müüja isikusamasuse tuvastamise kohustus, tuleb selline kohustus lugeda automaatselt täidetuks ka sama müüja nimel esinenud isikuga sularahas arveldamisega tehtud tehingutes.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et kaebuse esitaja on 10.06.2004 ja 17.06.2004 arvete tasumisel jätnud täitmata RPTS § 6 lg-st 5 tuleneva kohustuse tuvastada müüja esindaja isikusamasus. Kohustuse täitmist ei tõenda asjaolu, et eriarvamuses revisjoniaktile on kaebuse esitaja esitanud OÜ Helados juhatuse liikme Urmas Iluveri passi (I kd tl 54). Urmas Iluver on maksumenetluses selgitanud, et tema nimele on küll OÜ Helados vormistatud, kuid tema firma tehingutest midagi ei tea ja ühtki arvet esitanud pole, samuti pole ta tellinud OÜ Helados pitsatit ega andnud volitusi kellegi nimel esinemiseks. Selliste ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et kriminaalasjas nr 05930000231 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt on Arnold Lõhmus, eesmärgiga võimaldada äriühingutel saada maksuvabasid vahendeid läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise, kasutanud „variäriühinguid“, sh OÜ-d Helados, Krepling, Teksakogrupp, Wisepartners ja V-Projekt, fiktiivsete arvete kirjutamiseks, mis ei kajastanud reaalselt toimuvaid tehinguid. OÜ Helados nimel väljastatud arvetel (I kd tl 97-99) on OÜ Helados pitsat ja U. Iluveri allkirjapitseri jäljend, mitte originaalallkiri. Ka kaebuse esitaja maksumenetluses esitatud selgitused (I kd tl 92) ei viita sellele, nagu oleks ta tehinguid teinud U. Iluveriga. I. Puhalainen selgitas maksumenetluses, et ei tea, kes OÜ-d Helados esindas, isikuks, kellele ta raha andis, oli keegi venelane. Seega ei saanud kaebuse esitajale arvetel näidatud kaupa müüa ja selle eest sularaha vastu võtta U. Iluver. Seega ei saa U. Iluveri passi koopia esitamine tõendada selle OÜ Helados nimel esinenud isiku isikusamasuse tuvastamist, kellele kaebuse esitaja 10.06.2004 ja 17.06.2004 arvete alusel sularaha maksis.
  4. Halduskohus on leidnud, et 21.01.2004 arvel kajastatud tehingu tegemisel on kaebuse esitaja rikkunud metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.03.1999 määruse nr 30 nõudeid. Metsaseaduse § 33 lg 8 ja määruse nr 30 p 3, mis sätestab, et metsamaterjal on maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment, grammatilise tõlgenduse kohaselt saab igasuguse 10
(17)3-06-1633 saematerjali (nt prussid, lauad jms), tõepoolest arvata metsamaterjali hulka, millega teostatavatele tehingutele laienevad viidatud õigusaktides sätestatud eeskirjad. Kuid selline tõlgendus ei saa olla määrav. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et metsaseadusest tulenevate dokumenteerimisnõuete eesmärgiks on metsaõigusnormide täitmise tagamine ning metsavarguste vältimine ja ebaseaduslikult saadud metsamaterjaliga tehtavate tehingute ärahoidmine. Kuigi ebaõige on apellandi seisukoht, et dokumenteerimisnõue ei saa ulatuda kaugemale „esmasest tehingust metsamaterjali tarneahelas“, tuleneb dokumenteerimisnõuete eesmärgist, et metsamaterjali päritolu tõendavate dokumentide esitamist ei saa nõuda tehingutes, mis toimuvad peale seda, kui metsamaterjal ümbertöötlemise tagajärjel ei ole enam individualiseeritav kindlalt kinnistult raiutud puidukogumina. OÜ Helados 21.01.2004 arvel on kajastatud järgmine kaup „Kuuse saematerjal EURO A/B 50X150X4800“. Arvelt nähtuvalt saab tegemist olla kuusest kindlas mõõdus valmistatud puitdetailidega, mille puhul ei ole alust arvata, et tegemist oleks metsamaterjaliga metsaseaduse § 33 lg 8 ja määruse nr 30 p 3 mõttes, mille puhul oleks eesmärgipärane nõuda ostjalt viidatud määruse p-s 8 nimetatud dokumentide hankimist müüjalt. Seega ei põhine halduskohtu järeldus metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise kohta arvel näidatud tehingu puhul tõenditel.
  1. Et ostjal puudus sularahata arveldamise korral kohustus müüja või tema esindaja isikusamasuse tuvastamiseks, ei tähenda samas, et ostja tohtis tehingu tegemisel jätta arvestamata muude asjaoludega, mis viitavad sellele, et see müüjana või tema esindajana näidatud isik, kelle isikusamasuse on pank tuvastanud, ei ole tehingu tegelik osapool. Müüjana või tema esindajana esineva isiku isikusamasuse tuvastamise nõue on vaid üks ostja hoolsuskohustuse aspekte. Kui ostja ei saanud eeldada, et müügiarvel näidatud käibemaksukohustuslane on tehingu tegelik müüja, puudub tal tehingu viidatud isikuga mittetoimumise korral alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  2. Käesoleval juhul võib lugeda tuvastatuks, et OÜ Helados on käibemaksupettuste toimepanemise eesmärgil moodustatud variäriühing, kellel tegelik majandustegevus puudub. Tuvastatud on ka asjaolu, et viimatinimetatud äriühinguga sularahas arveldades on kaebuse esitaja eiranud seadusest (RPTS § 6 lg 5) ja enda tegevuses tavapäraseid hoolsusnõudeid (25.11.2005 antud seletuses (I kd tl 92) on I. Puhalainen märkinud, et „reeglina ta ikkagi kontrollib isikuid, kellega firmadest suhtleb“). Kuigi revisjoni läbiviimise ajal ei osanud kaebaja esindaja nimetada äriühingu nimel tegutsenud isiku nime ja kontakte, on kaebuse esitaja hiljem esitanud äriühingu juhatuse liikme, kes äriühingut tehingu tegemise ajal esindada ei saanud, passi koopia. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et kaebuse esitaja pidi ka 21.01.2004 arve tasumise ajal olema teadlik sellest, et tehingut OÜ-ga Helados tegelikult ei toimu. Seepärast puudub kaebuse esitajal ka OÜ Helados 21.01.2004 arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. III
  3. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja on OÜ-le Krepling tasunud sularahas 06.06.2005, 10.06.2005, 16.06.2005 arvete alusel iga kord 125 552 krooni ning pangaülekandega 27.06.2005 ja 30.06.2005 arvete alusel 125 552 krooni, ehk siis nii sularahas kui ka pangaülekandega kokku 627 760 krooni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega RPTS § 6 lg-st 5 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumise kohta müüja isiku tuvastamisel kaebuse esitaja poolt ega pea 11
(17)3-06-1633 vajalikuks selles osas halduskohtu seisukohti korrata. Käesoleva otsuse punktis 8 on ringkonnakohus vastanud apellandi väitele, et kui sularahata makse puhul samale isikule puudus tal müüja isikusamasuse tuvastamise kohustus, tuleb selline kohustus lugeda automaatselt täidetuks ka sama müüja nimel esinenud isikuga sularahas arveldamisega tehtud tehingutes. IV 14. Kaebuse esitaja tasus OÜ-le Teksakogrupp 17.06.2005 arve alusel sõiduauto Audi A8 Quattro eest sularahas 354 000 krooni. Halduskohus leidis, et selle tehingu tegemisel ei

§ 6lg-s 5 sätestatud hoolsusnõuet.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu viide RPTS § 6 lg-s 5 sätestatud hoolsusnõude eiramisele on asjakohatu seetõttu, et piisavat alust pole kahelda 17.06.2005 arvel näidatud tehingu tegelikus toimumises arvel näidatud müüjaga. Maksuhaldur pole kahtluse alla seadnud arvel näidatud sõiduki olemasolu OÜ-l Teksakogrupp, mööndes ka ringkonnakohtu istungil (vt protokolli lk 3), et OÜ Teksakogrupp nimele oli sel ajal liiklusregistrisse kantud sõidukeid ning maksuhaldur ei väida, et sõiduauto omandiõiguse üleminekut näidatud tehingupoolte vahel ei toimunud. Asjaolu, et äriühingul puudub reaalne ettevõtlus, ei tähenda, et talle ei või kuuluda vara või selle vara võõrandamise võimalus on välistatud. Juhul, kui tehingu tegemises ostja käibemaksuarvestuses näidatud müüjaga pole põhjust kahelda, on väited ostja hoolsuse suhtes tehingu teise poole tuvastamisel asjakohatud. Arvel näidatud kauba – sõiduauto – omandiõigus ja selle üleminek kuuluvad liiklusseaduse § 63 lg 2 kohaselt liiklusregistris registreerimisele. Sõiduki ostja hoolsuskohustuse seisukohast ei ole olulist tähtsust sellel, et liiklusregistri andmed omavad informatiivset, mitte õiguslikku tähendust. Hoolsuskohustuse osas pole halduskohus ja maksuhaldur seletanud, miks peaks sõidukit autode müügi vahendamisele spetsialiseerunud ettevõtja kaudu ostev mõistlikult käituv isik kahtlema, kas sõiduki ostu-müügi dokumentides näidatud müüja, kes on sõiduki omanikuna registreeritud ka liiklusregistris, on sõiduki tegelik müüja, ning erilist tähelepanu pöörama müüja esindaja allkirjadele, mille erinevustele arve-saatelehes ja sõiduki võõrandamise-vastuvõtu lepingus Maksu- ja Tolliameti vastuses apellatsioonkaebusele viitab. Üksnes sedalaadi paljasõnalisele oletusele, et sõiduk võidi tegelikult müüa ka muu hinnaga, kui arvel näidatud (vt maksuhalduri selgitus ringkonnakohtu istungi protokoll lk 3), ei saa rajada maksu määramist. Sõiduki arvel näidatud müügihind ei ole vastuolus selle margi, kategooria ja vanusega sõiduki turuhinnaga. 15. 24.08.2005 arve kändude äraveo eest prügimäele alusel tasus kaebuse esitaja sularahas OÜ-le Teksakogrupp 279 660 krooni. Selle tehingu osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega RPTS § 6 lg-st 5 tuleneva hoolsusnõude rikkumise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. V 16. Kaebuse esitaja on tasunud OÜ-le Wisepartners 21.06.2004 arve alusel pangaülekandega summas 99 052 krooni. Arvel (I kd tl 94) on tehingu objektiks märgitud „Mänd, haab kuivatus, hööveldus, järkamine, pakkimine“. Halduskohus leidis, et eeltoodud tehingu suhtes tuleb kaebuse esitaja lugeda hoolsuskohustuse täitmata jätnuks metsaseaduse § 33 rikkumise tõttu. Halduskohus on tähelepanuta jätnud kaebuse esitaja selgituse, et tehingu sisuks ei olnud 12

(17)3-06-1633 saematerjali ostmine, vaid OÜ-lt Helados ostetud saematerjali töötlemise teenuse tellimine. Selgitus on kooskõlas arvel kirjeldatud tehingu objektiga. Halduskohtu järeldus metsaseadusest ja selle alusel kehtestatuid õigusaktidest tuleneva hoolsuskohustuse täitmata jätmise kohta selle tehingu puhul ei rajane tõenditel.
  1. Ka OÜ Wisepartners kohta on tuvastatud, et tegemist oli „variäriühinguga“, keda kasutati käibemaksupettuse eesmärgil (vt käesoleva otsuse p 9). Seega reaalset majandustegevust, samuti tegevuskohta äriühingul pole. Äriühingu juriidilisel aadressil asub erakorter, milles alates
  2. a. elav isik ei teadnud midagi sellest äriühingust ega sellest, et viimane tema kodusele aadressile on registreeritud, samuti polnud ta kunagi kuulnud juhatuse liikme Uno Rüütli nime. Olukorras, kus käibemaksupettuse eesmärgil moodustatud äriühingu väljastatud ning tegelikkuses mittetoimunud tehingut kajastaval arvel näidatud käibemaks jääb riigile tasumata, tekib kahtlus arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvava ja riigieelarvest tagasi taotleva ostja osalemises käibemaksupettuses. Selline kahtlus on kummutatav usutavate selgitustega tehingu ostjale teadaolevate asjaolude kohta, mis näitavad, et ostja ei pidanud teadma tehingu teise poolde puutuvast. Käesoleval juhul aga ei ole selle tehingu teostamise asjaolude kohta kaebuse esitaja esitanud üldse mingeid selgitusi. Arvel kajastatud ja kaebuse esitaja väidetud tehingu objektist tulenevalt seisnes tehing kaebuse esitaja poolt suhteliselt suure mahuga kuivatamises, hööveldamises ja pakendamises seisneva puidutöötlemise teenuse tellimises endal olemasolevale saematerjalile. Sellise tehingu kohta ei kehti need kaebuse esitaja selgitused, kuidas toimus tavapäraselt tema poolt kaupade (saematerjali jm ehituskaupade) ost. OÜ-ga Wisepartners tehingute kohta on kaebuse esitaja esindaja selgitanud (vt revisjoniakti lk 5 I kd tl 30), et ostis sellelt äriühingult killustikku ja saematerjali, mida kasutas ehitusobjektil, ta ei tea selle firma kohta absoluutselt midagi, kus see asub jms, ilmselt oli nõnda, et ehitusele sõitis auto killustikuga ja pakkus seda müüa. Erinevalt kauba ostmisest selle kohale toimetanud juhuslikult pakkujalt eeldab puidutöötlemisteenuse tellimine olemasolevale saematerjalile teenuse tellija aktiivset tegevust tehingu ettevalmistamisel – teenust pakkuvate ettevõtjate kontaktide otsimine, vastava ettevõtja väljavalimine, saematerjali transpordi korraldamine töötlemise asukohale jms. Sellise teenuse osutamine eeldab suhteliselt suure ja silmatorkava käitise olemasolu, kus on ruumid puidu ladustamiseks, seadmed puidu töötlemiseks jms. Sellise tehingu puhul on ootuspärane, et tellija oskaks selgitada, kuidas ja millisel aadressil ta OÜ Wisepartners nimel esinevate isikutega kontakti leidis, kus toimus temale teadaolevalt puidutöötlemisteenuse osutamine jms. Mingeid selliseid selgitusi kaebuse esitaja pole esitanud. Selline asjaolu tekitab põhjendatud kahtluse selles, et kaebuse esitaja teab tehingu toimumise tegelikke asjaolusid ja hoidub selle kohta niisuguste ütluste andmisest, mis võiksid kohtule ja maksuhaldurile olla kontrollitavad. Märkimist väärib ka, et kaebuse esitaja on tehingu objekti kohta andnud vastukäivaid seletusi – vastupidiselt kaebusele on revisjoni käigus I. Puhalainen tehingut nimetanud saematerjali ostuks (vt. revisjoniakti lk 5 I kd tl 30). Seega leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudub OÜ Wisepartners 25.11.2005 arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
  3. Hinnates kogumist OÜ Wisepartners kohta tuvastatud asjaolusid ja seda, et viimatinimetatud isiku nimel 25.11.2005 esitatud arve puhul on kaebuse esitajat piisavat põhjust kahtlustada sisendkäibemaksu teadlikus alusetus mahaarvamises, on piisavalt alust arvata, et kaebuse esitaja oli tehingu teist poolt puudutavatest asjaoludest samas ulatuses 13
(17)3-06-1633 teadlik ka sama äriühingu nimel väljastatud ülejäänud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisel. VI
  1. OÜ V-Projekt 19.08.2005 arve alusel (I kd tl 108) on kaebuse esitaja tasunud kruusa eest koos transpordiga pangaülekandega 351 640 krooni ning 23.09.2005 arve (I kd tl 109) alusel korstnate ladumise eest pangaülekandega 59 000 krooni. Halduskohus, otsuses leides, et kui ostja on müüjaga arveldanud pangakonto vahendusel, ei ole kohaldatav RPTS nõue isikusamasuse tuvastamiseks, väitis samas, et 19.08.2005 arve tasumisel rikkus kaebaja RPTS § 6 lõikest 5 tulenevat hoolsuskohustust. Selline põhjendus on vastuoluline ja ebatäpne. Riigikohtu 03.06.2004 otsusest nr 3-3-1-21-04 ei tulene seisukohta, et sularahata arveldamisel ei rakendu kauba või teenuse ostjale RPTS § 6 lg-s 5 sätestatud isiku tuvastamise kohustust, kellele selles sättes märgitud suuruses rahasumma üle kantakse. Riigikohtu viidatud otsuses leiti hoopis, et sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Samas möönis Riigikohus, et selline hoolsusnõude rikkumine võib sarnastes asjades olla määrava tähtsusega siis, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga.
  2. Revisjoniaktis on maksuhaldur OÜ V-Projekt kohta tuvastanud järgmised asjaolud. Osaühingul puudub majandustegevus ning juhatuse liikme E. Bürklandi selgituse kohaselt on ta andnud allkirja pitsati jaoks, kuid ei tea firma tegevusest midagi ega ole ühtegi arvet väljastanud. Vaidlusaluste arvete väljastamist E. Bürkland eitas. Ka OÜ V-Projekt kohta on tuvastatud, et tegemist oli „variäriühinguga“, keda kasutati käibemaksupettuse eesmärgil (vt käesoleva otsuse p 9). Olukorras, kus käibemaksupettuse eesmärgil moodustatud äriühingu väljastatud ning tegelikkuses mittetoimunud tehingut kajastaval arvel näidatud käibemaks jääb riigile tasumata, tekib kahtlus arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvava ja riigieelarvest tagasi taotleva ostja osalemises käibemaksupettuses. Selline kahtlus on kummutatav usutavate selgitustega tehingu ostjale teadaolevate asjaolude kohta, mis näitavad, et ostja ei pidanud teadma tehingu teise poolde puutuvast.
  3. I. Puhalaineni seletuse kohaselt sai ta kontakti osaühinguga Paldiski sadamast, kus need lammutanud mingit hoonet; Aivo Koolmeister firmast „Koger & Partner“ pakkunud talle telefoninumbrit, millelt saab täidet osta; ka korstnat käisid ladumas V-Projekti mehed, kellest I. Puhalainen suhtles kellegi Vadimiga, kellelt ta ei küsinud, kas too töötab V-Projektis; mingeid volitusi ega isikut tõendavaid dokumente keegi ei esitanud. Järelikult ei ole kaebuse esitajal seletuse kohaselt säilinud V-Projektist mingeid kontaktandmeid. Tehingu maht on 19.08.2005 arve kohaselt suhteliselt suur 351 640 krooni. Vaatamata sellele pole koostatud mingeid kirjalikke dokumente, millest nähtuksid poolte kohustused, vastutus, kalkulatsioonid lepingu esemeks oleva kauba hulga suhtes jne. Ka arvel puuduvad igasugused andmed, mille alusel on kujunenud arvel märgitud lõpphind. Sellises summas arve puhul võiks äratada kahtlust ning tingida täiendavate järelepärimiste esitamise asjaolu, et arvel puudub originaalallkiri. Mõlemalt arvelt nähtuvalt peaks tehingu poolte vahel olema aset leidnud korduv ja ulatuslik suhtlus – lisaks suuremahulisele kruusa veole on kaebajale teostatud ka ehitustöid. Sellises olukorras on tavapärane, et ostjal on olemas mingid kontaktid, 14
(17)3-06-1633 kellega võtta ühendust pretensioonide olemasolul kauba või teenuse suhtes. Selliste pretensioonide puudumisel oleks kaebuse esitaja poolt jällegi olnud mõistlik ja tema ettevõtluse laadile tavapärane säilitada soodsalt ehitustöid teinud ja ehitusel vajaliku kaubaga varustanud firma kontaktandmed, kuna need võivad kaebuse esitaja majandustegevuses osutuda jätkuvalt vajalikuks. On üldteada, et ehitussektoris oli juba vaadeldaval ajavahemikul suhteliselt suur puudus oskustega tööjõust. Kaebuse esitaja A. Viiding on teatavasti selgitanud, et ta peab ostma asju nii odavalt kui võimalik, hankides andmeid tuttavate või neti kaudu. Sellises olukorras on tavapärane, et tuttavate käest vm allikast saadud vajalikke kontaktandmeid säilitatakse andmebaasi huvides, mis võimaldaks tagada ehitusettevõtte sujuva ja häireteta varustamise töökäte ja kaubaga. Olgugi, et kaebuse esitajal puudusid andmed OÜ V-Projekt esindajate ja kontaktide osas, on tema valdusesse revisjoniaktile eriarvamuse esitamise ajaks sattunud osaühingu juhatuse liikme E. Bürklandi passi koopia. Ka see asjaolu tekitab põhjendatud kahtluse selles, et kaebuse esitaja omas sidemeid OÜ V-Projekt tegevust tegelikult juhtinud isikutega ning seetõttu pidi teadma, et selle osaühingu nimel väljastatud arvetel kajastatud tehingute tegelikuks teiseks pooleks pole OÜ V-Projekt. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudub õigus OÜ V-Projekt nimel väljastatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. VII
  1. Kaebuse esitaja väidetest nähtuvalt ei esitanud temale arveid ega pakkunud arvetel näidatud kaupa arvetel näidatud kauba müüja AS Rautakesko, samuti ei tasunud kaebuse esitaja arvetel näidatud kauba eest AS-le Rautakesko, vaid arve esitajale. Sellises olukorras ei saanud kaebuse esitaja piisava kindlusega eeldada, et tehingu tegelik teine pool on arvetel näidatud käibemaksukohustuslane. Kaebuse esitaja pidi arvestama ka sellega, et kui arvetel näidatud käibemaksukohustuslane eitab arvete väljastamist, on tal väga raske esitada veenvaid vastuväiteid ja näidata arvete päritolu. Määravat tähtsust ei ole halduskohtu tõepoolest põhjendamatul arutlusel, et ehitusobjektil mittevajaliku kauba esinemine arvete hulgas pidi kaebuse esitajale näitama, et arved ei pärine arvetel näidatud müüjalt.
  2. Apellandi väide selle kohta, et arved esitanud R. Kallas tegutses apellandi ja AS Rautakesko vahelistes tehingutes apellandi esindajana, ei vähenda samuti apellandi hoolsuskohustuse ulatust neis tehingutes. Kuna vaidlust ei ole selles, et vaidlusalused arved ei pärinenud AS-st Rautakesko, siis arveid kasutanud R. Kallase igasuguste seletuste puudumisel tuleb eeldada, et viimane oli asjaolust, et arved ei pärinenud neil näidatud käibemaksukohustuslasest müüjalt, teadlik. Tsiviilõiguses loetakse juriidiline isik vastutavaks ka enda „abiliste”, sh töötaja ja lepingulise esindaja nii faktiliste kui õiguslike toimingute eest (TsÜS §-d 132 ja 133; VÕS § 1054). TsÜS § 133 lg-st 1 tuleneb, et majandustegevuses kasutatava isiku teadmine loetakse isikut majandustegevuses kasutava isiku teadmiseks. Seega tuleks esindajana tegutsenud R. Kallase teadmine AS Rautakesko arvetega seonduvatest asjaoludest omistada apellandile.
  3. Seega puudub alus halduskohtu otsuse muutmiseks ja maksuotsuse tühistamiseks ka AS Rautakesko arveid puudutavas osas. VIII 15
(17)3-06-1633
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega kaebeõiguse puudumisest vaideotsuse vaidlustamiseks ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele kaebaja õiguste piiramisest vaideotsuse täiendavate motiividega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida üksnes, et haldusakti põhjendav osa ei oma siduvust (HMS § 60 lg 2). Seetõttu ei saa haldusakt üksnes põhjendava osa ebaõigsusele tuginevatel motiividel tühistamistaotluse objektiks olla. Kuna ringkonnakohus ei tugine maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisel metsaseaduse ja selle alusel antud õigusaktide normidele, ei pea ta käesolevas otsuses vajalikuks hakata arutlema selle üle, kas metsaõigusnormidest tulenevale hoolsuskohustusele viitamine alles vaideotsuses võis olla vastuolus MKS §-ga
  3. Põhjendamatu on apellandi väide, et I. Puhalaineni maksumenetluses antud ütlused ei oma kohtumenetluses lubatavat protsessivormi. Kahtlus puudub selles, et nende ütluste hindamine oli lubatav maksumenetluses. Maksumenetluses antud haldusakti õigsust kontrollides peab kohtul olema võimalik tugineda samadele tõenditele, millele oli maksuhalduril võimalik tugineda maksu määramisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maksumaksja seadusliku esindaja maksumenetluses antud kirjalikke selgitusi võimalik käsitada dokumentaalse tõendina TsMS § 272 mõttes. IX
  4. Käesolevas otsuses toodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.05.2006 maksuotsuse nr 12-5/157 osas, mis puudutab käibemaksu määramist OÜ Teksakogrupp 17.06.2005 arve-saatelehe nr 337 põhjal. Samuti muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi OÜ Helados 21.01.2004 arve ning OÜ-de Wisepartners ja V-Projekt arvete osas, asendades need käesoleva otsuse põhjendava osa p-des 10-12 ning 16-21 toodud põhjendustega. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda osaliselt rahuldatuks.
  5. Apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist arvestades tuleb jaotada ka menetluskulud. Arvel, mille osas maksuotsus tühistatakse, näidatud sisendkäibemaks moodustab maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksu summast ligikaudu ühe kümnendiku.
  6. Kaebuse esitamisel tasus kaebuse esitaja riigilõivu summas 5 000 krooni (I kd lk 116). Sellest tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista 500 krooni. Halduskohtus taotles kaebuse esitaja 74 635 krooni õigusabikulude väljamõistmist (taotlus ja kuludokumendid II kd tl 1627). Viidatud ulatuses kulude kandmist kinnitab advokaadibüroo õiend (II kd tl 27). Selgusetu on tööaruannetes (II kd lk 22 ja 23) teostatud töö sisuna märgitud käibemaksu ajatamise taotluse koostamise, millele on kulutatud kokku 4 tundi (tunnihind 1500 krooni) seos vaidlusaluse kohtuasjaga. Esialgse õiguskaitse taotlus sisaldus juba kaebuses. Seda kulu summas 6000 krooni ringkonnakohus jaotamisele kuuluva menetluskuluna ei arvesta. Arvestades sellega, et tuntav osa õigusabist on kulunud maksumaksja õiguste kaitse seisukohast tarbetu vaideotsuse tühistamise nõude ja sellega seonduvate põhjenduste esitamise peale, hindab ringkonnakohus põhjendatud õigusabikulu summaks esimese astme 16
(17)3-06-1633 kohtus ilma käibemaksuta kokku 36 000 krooni. Sellest tuleb maha arvata käibemaks, kuna kaebuse esitaja on käibemaksukohuslane. Halduskohus jättis seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kaebuse esitaja kohtukulud täielikult kaebuse esitaja kanda. Halduskohtu otsus kuulub ka selles osas muutmisele ning kaebuse esitaja kasuks tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 4 100 krooni (500 krooni riigilõiv ja 3 600 krooni õigusabikulu). 30. Ringkonnakohtus taotles apellant menetluskulu väljamõistmist 5 000 krooni riigilõivuna ja kulutustena õigusabile 35 400 krooni. Kulude tasumist kinnitab advokaadibüroo õiend ja kviitung riigilõivu tasumise kohta. Arvestades sellega, et ka apellatsiooniastmes on põhjalikult tegeldud tarbetu arutlusega vaideotsuse vaidlustamise üle, samuti mõjutab apellatsioonimenetluse õigusabi mahtu juba küsimuste eelnev läbitöötamine esimese astme kohtu menetluses, hindab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse põhjendatud õigusabikulu suuruseks ilma käibemaksuta 18 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulud kogusummas 2 300 krooni (riigilõiv 500 krooni ja õigusabikulu 1 800 krooni). Lauri Madise Lilianne Aasma Silvia Truman 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.