) § 394 sätetega saatis kohus kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on OÜ nimel vastu võtnud juhatuse liige EB , mille kohta on toimikus EBi allkiri.
Hagiavalduses märgitud EBi elukoha aadressile E. B nimele saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Tulenevalt asjaolust, et E.B on kostjaks oleva äriühingu seadusliku esindajana vastu võtnud samas tsiviilasjas sama hagiavalduse lisadega, loeb kohus menetlusdokumendid ka kostjale EBile kättetoimetatuks. YB on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult allkirja vastu . Vastamise tähtpäev saabus seega EB ja OÜ-l 20.04.2007, Y. B 15.mail 2007.a. Kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue OÜ vastu 18.07.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX ning EBi ja YB’e vastu sõlmitud käenduslepingutest XXX ja XXX. Kostjad ei ole lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt tasunud, hageja saadetud meeldetuletuskirjadele kostjad ei ole vastanud. Kostjate võlg hageja ees on 160 187,98 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostjate kanda.
lg 3 kohaselt juhul, kui otsus 2 2-07-5052 on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust
lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.