lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on JM ära kuulanud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on OK ära kuulanud. O kinnitas, et ema ei ole lastekodus kordagi käinud, O ise on ema külastanud pidevalt, ema on talle vahel andnud taskuraha. O on head suhted vanaema ja vanavanaemaga. O ütleb, et armastab oma ema, kuid tulevikus on tema huvides vanema õiguste äravõtmine emalt mõistlik. OK määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. OK on vanemliku hoolitsuseta laps. Isa kohta kanne lapse sünniaktis puudub. Ema JM elab koos oma uue elukaaslasega. Lapse kasvatamisest, tema eest hoolitsemisest ja ülalpidamisest ema osa ei võta. Ema suhtumine lapsesse ei ole negatiivne, kuid ema põhjendab lapse jätmist vanemliku hoolitsuseta sellega, et tal puuduvad kasvatamiseks võimalused. OK elab T L . Enne seda oli laps oma vanaema ja vanavanemate kasvatusel ja hoolitsusel ning elas XXX. Pärast vanavanaisa surma XXX kevadel halvenes vanavanaema tervis oluliselt ja ta sattus korduvalt haiglasse. Sellega seoses puudusid perekonnal edasised võimalused lapse eest hoolitsemiseks. Lapsel on ka emapoolne vanaema, kuid temal nagu ka lapse emal on kalduvus alkoholi tarvitada. Lapse sõnul elas ema kuni umbes 2006. a kevad-talveni koos nendega, siis lahkus oma uue mehe juurde. Käesoleval ajal elab ema koos elukaaslasega XXX amortiseerunud elamu 1toalises korteris ja töötab igapäevaselt müüjana XXX. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. O elab T L ja õpib XXX. Koolis on õppeedukus rahuldav. Poiss 2 huvitub erinevatest ainetest, raskemaks peab keeli, kuid meeldib matemaatika. Pärast koolipäeva tuleb reeglina otse lastekodusse, vahel läheb ema külastama XXX. Nädalavahetuseti viibib ka vanavanaema juures XXX või ema juures tema elukohas. Vanavanaema suhtub poisisse suure hoole ja armastusega. Kahetseb, et poiss peab veetma päevi lastekodus. Vanavanaema annab endale aru, et ta ei tule üksi poisiga nii rahalistel põhjustel kui ka teismeea kasvuraskuste tõttu toime. Ootab lapselapselast igal nädalavahetusel enda juurde ja igatseb tema järele. Vanavanaema koduks on korter XXX, kus peale tema elab veel tema tütar (O vanaema). Tema kodu külastamisel veendus esindaja, et vanavanaemal on lapsega tugev emotsionaalne side, samasugune emotsionaalne side oli lapsega vanavanaisal. Vanavanaema kahetseb ja kritiseerib teravalt nii oma tütre kui tütretütre alkoholilembust. Esindajaga vestluses kinnitas O , et on teadlik kohtumenetlusest ja vaidluse sisust ning selle võimalikest tagajärgedest. Laps ei toetanud vanemaõiguste äravõtmist, sest „tegemist on ikkagi tema emaga“. Poiss igatseb oma ema ja vanavanaema järele. Laps soovib nendega jätkuvalt kohtuda ega soovi, et see võimalus muutuks. Lastekodu O III pererühma kasvataja sotsiaaltöötaja S A kiitis O , kuid kinnitas vestluses, et lapse ema ei ole kordagi huvi tundnud lapse elukoha ega tingimuste vastu lastekodus. Sama kinnitas O . Esindajaga vestluses JM möönis, et ei ole lastekodus käinud, kuid põhjendas seda sellega, et näeb last niigi, sest see käib teda ise vaatamas. Vestlusest lapsega ja JMga veendus esindaja, et laps igatseb emaga usalduslikku sidet, kuid ema on pigem ükskõikne, kuigi mitte last eemale tõukav. Seetõttu ei ole esindaja arvates JM suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse olnud adekvaatne. Lapse esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Vanemliku hoolitsuseta nn. lastekodulastel on omad sotsiaalsed tagatised, mille osatähtsust lapse elluastumisel ei või alahinnata. Esindajaga vestluses toetas vanemaõiguste äravõtmist ka lapse vanavanaema, s.o ainus isik, kes on O tema sünnist alates tegelenud, teda hoidnud, kasvatanud ja talle ülalpidamist andnud. Vanavanaema vajab kindlustunnet, et pärast tema surma ei satuks laps tänavale, sest vanavanaemal usaldus nii lapse ema kui vanaema vastu puudub.
Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist JM soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Tema väited võimaluste puudumise kohta lapse eest hoolitsemiseks on ennastõigustavad ja küünilised. JMl on elamispind, töökoht ja alaline sissetulekuallikas. Peale O M rohkem lapsi ei ole. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Ema ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks JMl jääda õigust nõuda ülalpidamist oma pojalt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 tehtud määruses asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul
lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. Lapse esindaja on veendunud, et kontakt ema ja O vahel püsib tänu lapse initsiatiivile, mitte ema soovile. Kuna laps soovib siiski emaga suhelda, siis tuleb talle seda tema soovi korral ka 3 võimaldada. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on piirata vanema õigust lapsega suhelda. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks ei ole ega saa olla lapse õiguste piiramine suhelda oma bioloogilise vanemaga niikaua, kuni see ei hakka avaldama lapsele kahjulikku mõju. P –T V sotsiaalhoolekandeosakonna 13.10.2006 kirjast (t lk 12) nähtub, et OK on suunatud XXX keskuse varjupaika, kuna O kasvatav vanavanaema vajab tervise tõttu ajutiselt haiglaravi. P –T V S 12.02.2007 vastusest P –T V sotsiaalhoolekandeosakonna järelpärimisele (t lk 13) nähtub, et OK külastas P –T S laste päevakeskust alates 01.09.2004 kuni 26.10.2006. Laps suunati päevakeskusse XXX sotsiaaltöötaja poolt, kuna last kasvatab vanavanaema. Sotsiaalkeskus suhtles lapsega seonduvates küsimustes väga tihedalt lapse vanavanaemaga. Lapse ema ei ole lapse käekäigu vastu erilist huvi tundnud. XXX 25.10.2006 teatise kohaselt (t lk 14) elas OK koos vanavanaemaga, kes tema eest hoolitses. Vanavanaema halva tervise tõttu elab laps XXX, kus tema eest hoolitsetakse. Õppimisel abistab O kas P –T S (kui elab vanavanaema juures) või XXX kooliga kontaktis olnud ei ole ning on pere juurest ammu lahkunud. Ehte Humanitaargümnaasiumi 12.04.2004 O kohta väljastatud iseloomustusest (t lk 16) nähtub, et lapse sõnul töötas JM XXX, aga iseloomustuse andmise hetkel ei tea keegi, kus ta on. Peres on raske olukord. Kontakteeruda saab vaid vanavanaemaga. Avaldaja seletusega (t lk 5-6), P –T V sotsiaalhoolekandeosakonna 13.10.2006 kirjaga (t lk 12), P -T V S vastusega (t lk 13), XXX 25.10.2006 teatisega (t lk 14) ning XXX 12.04.2004 iseloomustusega (t lk 16) on leidnud kinnitust, et JM ei ole täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi O kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. JM on avaldusega nõus. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust ning
JMlt tuleb võtta ära vanema õigused OK suhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.