Obsah (8)

§ 23§ 84§ 14§ 11§ 92§ 100§ 24§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-508 Haldusasi R.H.’i kaebus Kaitseressursside Ameti Tallinna

§ 23lg 1 p 1).

2. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda (

§ 84lg 4 p 3, § 92 lg-d 4 ja 10, § 93 lg 6).

1. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale, vastustajale ja viimase esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. KOHUS LEIAB:
3. märtsi 2007 määruses, millega kohus võttis kaebuse menetlusse, tegi kohus teatavaks kohtuistungi aja – 11.04.2007 kell 10.
5. aprilli 2007 määrusega rahuldas halduskohus R.H.’i esindaja Andres Suurväli taotluse nimetatud kohtuistungi aja muutmiseks põhjusel, et R.H. viibib 01.03.-30.06.2007 vahetusüliõpilasena Saksamaal Baieri Avaliku Halduse Kõrgkoolis, tema esindaja haigestus eelmisel nädalavahetusel, teised sama õigusbüroo juristid ei ole aga haldusasja asjaoludega kursis, neist üks viibib ka välismaal. Kohus määras asja läbivaatamise uueks ajaks 07.05.2007 kell 14.
7. mai 2007 määrusega rahuldas halduskohus R.H.’i taotluse ka 07.05.2007 kella 14.00-ks määratud kohtuistungi edasilükkamiseks, määrates uueks asja arutamise ajaks 15.08.2007 kell 10.
8. Taotluse põhjusel oli taas asjaolu, et R.H. viibib 01.03.-30.06.2007 vahetusüliõpilasena Saksamaal Baieri Avaliku Halduse Kõrgkoolis, kust naaseb Eestisse hiljemalt 02.07.2007 ning on seejärel valmis isiklikult või esindaja vahendusel osalema istungil. Kaebaja üliõpilasena ei saa endale lubada Eestisse tuleku ja tagasimineku suuri kulusid. Ühtlasi kaebaja teatas, et ta on otsustanud tühistada Õigusbüroo Liivak & Suurväli OÜ-le antud volituse kaebaja esindamiseks, kuna soovib isiklikel põhjustel vahetada esindajat, kuid pole jõudnud seda veel teha seoses välismaal viibimisega. Samas juhtis kohus kaebaja tähelepanu vajadusele kasutada oma protsessiõigusi heauskselt ning kohus pidas vajalikuks märkida, et

§ 14

lg-st 5 tulenevalt menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. „Kaebuse esitaja viibib ise kohtuistungi ajal küll välismaal, kuid ta on võtnud endale esindaja, kellele antud volitust kaebaja alles plaanib tühistada mingitel kohtule mitteteadaolevatel isiklikel põhjustel, kuid taotluses märgitust nähtuvalt on need veel kehtivad. Viimati lükkus asja arutamine edasi aga kaebaja lepingulise esindaja haigestumise tõttu.“ 2. 15.08.2007 kella 10.00-ks määratud kohtuistungile R.H. põhjust teatamata ei ilmunud. Vastustaja volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman esitas istungil kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja asja läbivaatamata jätmiseks

§ 11

lg 31
p 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel, kuna järgitud ei ole KVTS § 43 lg 7 ja § 44 lg 5 ettenähtud asja kohtuvälise lahendamise korda. Samas esitas vastustaja ka menetluskulude nõude vastavalt

§ 92lg-le 4.

Neil asjaoludel tegi kohus kohe pärast istungit kaebajale kohtunõude, milles palus R.H.il anda arvamus vastustaja taotluste suhtes ning selgitused kohtuistungile ilmumata jätmise asjaolude ja esindaja vahetuse kohta. Kohus märkis, et kui kaebaja on kaotanud huvi oma kaebuse menetlemise suhtes, siis tuleb kohut sellest viivitamatult teavitada ja mitte hoida haldusasja mõttetult menetluses. Ühtlasi tegi kohus kaebajale

§ 100lg 4 alusel trahvihoiatuse oma protsessiõiguste pahauskese kasutamise eest.

Kohus kohustas kaebajat kohtunõudele vastama 5 päeva jooksul selle saamisest.

1. Pärast eeltoodut, 15.08.2007 pealelõunal, sai kohus kaebajalt taotluse 16.08.2007 kell 10 toimuva istungi edasilükkamiseks põhjusel, et vormistamisel on tema sõjaväekõlblikkuse psühholoogiline ekspertiis Kaitseressursside Ameti Tallinna arstlikule komisjonile. Kui nimetatud ekspertiisi alusel tunnistatakse kaebaja sõjaväekõlbmatuks, siis esitab kaebaja avalduse „hagi“ tagasivõtmiseks. Kohus märgib, et 15.08.2007 takistas asja sisulist arutamist ilma kaebaja osavõtuta ka ebaselgus kohtukutse kättesaamise asjaoludes. Nimelt esindasid R.H.it menetluses seni OÜ Õigusbüroo Liivak ja Suurväli juristid, kelle teenetest kaebaja kohtule saadetud teate põhjal soovis loobuda. Kaebajale isiklikult saadetud kohtukutse oli võtnud vastu 02.07.2007 aga keegi Ott Sõnajalg – jurist. Et kohtule ei olnud uut volikirja esitatud ega uue esindaja nime teatatud, siis jäi kohtule ebaselgeks kõnealuse isiku seos kaebajaga, mistõttu ei saanud lugeda, et kohtukutse on kaebajale kätte antud. Kõige eelmärgitu kontekstis jäi kohtule aga hoopis arusaamatuks, kust on võetud taotluses väidetud kohtuistungi aeg - 16.08.2007 kell
2. Kohus teeb siiski järelduse, et kaebaja oli teadlik uuest kohtuistungist, kuid ajas selle toimumise aja segamini. Seda kinnitab R.H.i uus pöördumine kohtu poole 21.08.
3. Et taotlus esitati pärast 15.08.2007 kohtuistungi toimumist ja viitega olematule kohtuistungile, siis ei pea kohus seda sisuliselt lahendama.
4. Kaebaja näidatud aadressil (xxxxxx, Tallinn) saadetud kohtunõude on võtnud 16.08.2007 vastu sekretär (K., perekonnanimi on loetamatu). Et kaebaja on kohtunõude kätte saanud, seda kinnitab tegelikult R.H.i kiri, mis saabus kohtule 21.08.
5. Kaebaja vabandab, et ta näitas üles hooletust ja ei ilmunud õigel ajal kohtuistungile, kuna oli märkinud istungi toimumise kuupäevaks
6. august kell
7. Samas esitas kaebaja kohtule 15.08.2007 taotluses nimetatud 2 psühholoogilise ekspertiisi materjalid. Ei nimetatud kirjas ega kuni käesoleva ajani ole R.H. vastanud kohtunõudes esitatud küsimustele.
8. Kaitseressursside Amet palus 27.08.2007 kohtule saabunud kirjas jätta kaebuse esitaja 15.08.2007 taotlus rahuldamata ja teha kaebajale

§ 100lg 4 alusel trahvihoiatus.

Vastustaja leiab, et taotluse sisulised põhjendused on ebarelevantsed, kuna haldusasja raames käsitleb kohus konkreetset haldusakti ja ei teosta järelevalvet haldusorgani tegevuse kui terviku üle.

1. Nagu kohus eelnevalt märkis ei pea kohus kaebaja 15.08.2007 istungi edasilükkamise taotlust sisuliselt lahendama. Kohus käsitab Kaitseressursside Ameti seisukohta selliselt, et vastustaja ei pea õigeks kaebuse eseme laiendamist võrreldes algse kaebusega ja uue istungiaja määramist ning ta jääb ühtlasi kohtuistungil esitatud taotluse (jätta kaebuse läbi vaatamata) juurde. Seda taotlust ei ole kohus veel lahendanud, kuna ootas vastuseks kohtunõudele kaebaja sellekohast arvamust. Et kohus on juba teinud R.H.ile trahvihoiatuse, siis korduvalt kohus seda enam ei tee. Nüüd võib kohus otsustada üksnes kaebaja trahvimise üle, kuna lisaks varasematele venitamistele jms jättis kaebaja täitmata ka kohtunõude. Kas R.H.ile trahvi määramine on antud juhul otstarbekas, sellele saab anda vastuse pärast seda, kui kohus on lahendanud menetluse jätkamise küsimuse. Kui kohus otsustab rahuldada Kaitseressursside Ameti 15.08.2007 kohtuistungil esitatud taotluse, siis on kaebaja trahvimine mõttetu. Kui asja menetlus aga jätkub, siis on kaebaja korralekutsumiseks R.H.i trahvimine õigustatud.
2. Seega asub kohus lahendama Kaitseressursside Ameti taotlust asja menetluse lõpetamiseks ja asja läbivaatamata jätmiseks

§ 11

lg 31
p 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et järgitud ei ole KVTS § 43 lg 7 ja § 44 lg 5 ettenähtud asja kohtuvälise lahendamise korda.

§ 11

lg 31 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole antud juhul kohaldatav, kuna see käsitleb asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamist kuni asja menetlusse võtmiseni. R.H.i kaebus on aga võetud juba kohtu menetlusse. Küll võiks asjakohane võiks olla aga

§ 23

lg 1 p 1, millest tulenevalt halduskohus jätab määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. KVTS § 43 lg 7 kohaselt arstliku komisjoni otsuse peale võib Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile ühe kuu jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest, esitada vaide isik, kelle tervise kohta otsus tehti, või tema seaduslik esindaja. Vastavalt KVTS § 44 lg-le 5 Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest.

1. Tulenevalt eeltoodust kohus nõustub vastustajaga, et arstliku komisjoni otsuse vaidlustamiseks on eriseaduses ette nähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise kohustuslik kord, mida kaebaja ei ole järginud. Isiku kohustus läbida enne kohtusse pöördumist vaidemenetlus ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 15 tuleneva põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sellest põhiõigusest ei ole isik ilma jäetud, vaid ta saab seda kasutada pärast seda, kui küsimuse lahendamiseks seadusega ettenähtud organid on omapoolsed otsused 3 teinud. Enamikes valdkondades on seadusandja näinud ette võimaluse pöörduda haldusakti vaidlustamiseks kas vaidega selle lahendamiseks pädeva organi poole või vahetult kohtusse, teatud juhtudel aga, arvestades just küsimuse spetsiifikat, on seadusandja pidanud vajalikuks kohustuslikku kohtuvälist menetlust. KVTS § 43 lg 1 kohaselt kaitseväe või Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon (edaspidi arstlik komisjon) teeb arstliku läbivaatuse põhjal ning teenistuskohta ja ametikohta arvestades ühe järgmistest arstlikest otsustest, millega tunnistab isiku tema tervise seisundi alusel: 1) tegevteenistuseks kõlblikuks; 2) tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega; 3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks; 4) tegevteenistuseks mittekõlblikuks. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kaitseväekohustuslase, kaitseväelase või reservväelase suhtes, kes oma tervise seisundi tõttu ei ole võimeline teenistuskohustusi täitma, teeb arstlik komisjon otsuse ravi jätkamise ja vajaduse korra kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme muutmise kohta. KVTS § 42 lgst 3 nähtuvalt arstlike komisjonide liikmed nimetab kaitseminister vastavalt kehtestatud korrale arstina tegutseda lubatud erialaarstide hulgast kooskõlastatult sotsiaalministriga. KVTS § 44 lg 2¹ järgi võib Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon vajadusel teostada selle kaitseväekohustuslase või kaitseväelase, kelle tervise seisundi kohta tehtud otsuse peale vaie esitati, arstliku läbivaatuse või suunata ta täiendavatele uuringutele. Eelnevast on selge, et isiku tegevteenistuseks kõlblikkuse hindamine eeldab eelkõige meditsiinialaseid eriteadmisi, mistõttu on ka mõistetav, miks seadusandja on pidanud vajalikuks, et enne asja kohtusse jõudmist peab vaidlusküsimuse vaatama läbi selleks pädevate spetsialistide – arstide - kogum. Et kaebaja ei ole seaduses sätestatud vaidlustamiskorda järginud, siis ei saa kohus sama küsimust sisuliselt lahendada ja peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Ehkki Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile vaide esitamise tähtaeg on möödunud, ei tähenda see, et kaebajal ei ole võimalik vaiet esitada ja sealjuures möödalastud tähtaja ennistamist taotleda (näiteks põhjusel, et otsuses oli tehtud eksitav vaidlustamisviide vms). Kuni Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon ei ole kaebaja vaide läbivaatamisest keeldunud või tema vaiet sisuliselt lahendanud/rahuldamata jätnud puudub halduskohtul alus R.H.i kaebust menetleda. Et kohus asja enam edasi ei menetle, siis puudub ka mõistlik põhjendus kaebaja trahvimiseks kohtunõude täitmata jätmise eest. Kohtunõudele vastamata jätmisega jättis kaebaja ise end ilma võimalusest avaldada arvamust vastustaja taotluste suhtes ja mõjutada sellega kohtu järeldusi.
2. Kohus juhib tähelepanu, et erinevalt menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (

§ 24

lg 2) ei võta kaebuse läbivaatamata jätmine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda, kui asja kohtuvälise lahendamise võimalused on ammendunud (

§ 23lg 5).

Samas peaks kaebaja sama (07.02.2007) otsuse peale uuesti kohtusse pöördumisel kindlasti kaaluma oma kaebuse perspektiivikust seoses muutunud asjaoludega võrreldes kaebuse algselt kohtule esitamise ajaga. Vastavalt Kaitseressursside Ameti 07.02.2007 otsusele nr 9-4.2/245 tuli R.H.il asuda ajateenistusse juba 03.07.

1. Nimetatud otsust ei ole kaebaja õigeaegselt vaidlustanud, ühegi kaebaja suhtes tehtud kaitseväekohustust puudutava ostuse kehtivust või täitmist pole peatatud ega muid võimalikke esialgse õiguskaitse vahendeid rakendatud. Nähtuvalt kohtule esitatud uutest tõenditest soovib kaebaja, et tema tegevteenistuseks kõlblikkus vaadataks Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis uuesti läbi just nendest uutest tõenditest lähtudes. Kaebaja on isegi märkinud, et kui ekspertiisi alusel tunnistatakse kaebaja sõjaväekõlbmatuks, siis esitab ta avalduse „hagi“ tagasivõtmiseks. Neil asjaoludel on enam kui küsitav, et Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 07.02.2007 otsuse jätkuva vaidlustamisega saavutaks R.H. selle, et ta vabastatakse ajateenistusse ilmumise kohustusest.
2. Vastavalt

§ 92

lg-le 4 kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. 4 Kaitseressursside Amet on taotlenud kaebuse esitajalt tema kantud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 7 498.- krooni (6 355.- kr + käibemaks 18%) ning esitanud selle kohta Advokaadibüroo Mullari & Partnerid OÜ 02.04.2007 arve nr 704004 ja Sampo pangas asuva konto väljavõtte, millest nähtub Kaitseressursside Ameti poolt vastava summa tasumine 09.04.2007. Seega on õigusabikulude kandmine vastustaja poolt tõendatud. Arvest ilmneb, et õigusabi on osutatud 5 h ulatuses ja see hõlmab asja materjalidega tutvumist, kaebuse kohta seletuse koostamist ning ettevalmistust ja esindust seoses 11.04.2007 istungiga. Hilisemate toimingute ja viimase kohtuistungi kohta ei ole arvet esitatud. 11.

§ 92

lg 8 kohaselt, kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetluslikke õigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus mõista temalt välja osa teiste menetlusosaliste kantud kohtukuludest. Sama paragrahvi lg 10 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tegemist on nende erisustega, millele on viidatud

§ 92lg-s 4.

Lisaks on

§ 93

lg-s 5 sätestatud, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole õiglane ega põhjendatud kaebajalt vastustaja õigusabikulusid välja mõista järgmistel kaalutlustel. Kaitseressursside Ameti kodulehelt nähtuvalt on ameti struktuuris õigusosakond juhataja ja kolme nõunikuga, kellel on õigusalane kõrgharidus, samuti spetsiaalne arstlike komisjonide büroo, mille juhataja on kesk-eriharidusega jurist. Seega on lisaks arstliku komisjoni meditsiinialastele teadmistele ametil ka kompetents õigusküsimuste lahendamiseks, mistõttu kohtule on arusaamatu vajadus kõrvalise professionaalse õigusabi järele otseselt oma valdkonda puudutava otsuse õiguspärasuse selgitamisel ja kaitsmisel kohtus. Teiseks arvestab kohus asjaoluga, et käesoleva kohtuvaidluse tekkimise üldse ja selle venimise on tegelikult põhjustanud ka vastustaja ise. Kõigepealt oli vaidlustatud otsuses esitatud eksitav vaidlustamisviide, mis võimaldas kas vaide esitamist Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile või kaebuse esitamist halduskohtule. Edaspidi aga, ka vaatamata advokaadi õigusabile, kulus Kaitseressursside Ametil (tema arstlikul komisjonil) pool aastat, enne kui avastati kaebaja poolt asja kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustusliku korra mittejärgimine. Ometi on tegemist KVTS-st tuleneva korraga, st niisuguse eriseadusega, millega tegelemine ja millest juhindumine peaks olema Kaitseressursside Ametile igapäevane. Et kaebajal ei olnud õigust vahetult kohtusse pöörduda, samuti ei ilmunud ta mõjuva põhjuseta kohtuistungile, siis tasutud riigilõivu talle ei tagastata (

§ 84lg 4 p 3).

Hurma Kiviloo Kohtunik 5