KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- detsembril 2006.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-2243 ( endine tsiviilasja nr 2/231-4280/05) Tsiviilasi IT hagi NTi vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IT(i k XXX, elukoht XXX) Kostja NT (ka TX, sünd XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev, Avalik kohtuistung 06.11.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja istungil osalenud isikud Hageja I T RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu otsust 30.01.1995 nr 2-2417/95 ja mõista alates 31.05.2006 NTilt igakuiselt elatusraha 876,30 krooni ehk 1905 rubla tütre J T (sündinud XXX) ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni IT kasuks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav summas 876,30 krooni ehk 1905 rubla. Menetluskulude jaotus Välja mõista NTilt menetluskuluna riigilõiv 1000 krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, märkides viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 1 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hageja palub kohtule esitatud avalduses muuta Tallinna Linnakohtu 30.01.1995.a otsusega poolte ühise tütre JT ülalpidamiseks määratud elatusraha suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis tütre J ülalpidamiseks summas 1950 krooni. Hageja kulud lapsele ühes kuus on 3900 krooni. Toidule kulub 1500 krooni, riietele ja jalanõudele 700 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, vitamiinid ja rohud 200 krooni, korteri maksete osa 200 krooni, elektri maksete osa 30 krooni, telefoni maksete osa 30 krooni, kaabel TV 15 krooni, transpordikulud 75 krooni ja muusika jaoks 400 krooni kuus. Hageja leiab, et eelnevalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis summas 400 krooni ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – Tallinna Linnakohtu 30.01.1995.a otsuse koopia, lapse sünnitunnistuse koopia, hageja 2004.a deklaratsiooni koopia ning täiendavalt 24.01.2006 esitatud tõendid – Eesti Energia arve nr XXX AS arve nr XXX, korteriühistu XXX detsembri korteri XXX kuu hooldustasude kohta, AS arve nr XXX. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile elatise suurendamise kohta vastu. Kostja leiab, et hageja märgitud kulutused tütrele summas 3900 krooni on tõendamata. Kostja ülalpidamisel on ka poeg A , kelle ülalpidamiseks kulub kostjal 3810 rubla. Alates 01.12.2006 koondatakse kostja ametikoht ning tema pensioni suuruseks jääb 6049 rubla ja 27 kopikat. Summa, mida hageja kostjalt nõuab, so 4300 rubla on umbes 2/3 kostja palgast. Vastavalt XXX õiendile on kuni 6-aastase lapse elatusmiinimumi suurus 2005 aasta 3-ndas kvartalis 2554 rubla. Seega ei jätku kostja sissetulekutest mõlema lapse ülalpidamiseks, rääkimata kulutustest enda tarbeks. Tütar J käib perioodiliselt kostja juures. Lisaks väljamõistetud elatisele kannab kostja sel ajal ka tütre toidukulutused, ostab riideid, annab sõiduraha ja muu. Kostja märgib, et poolte ühine laps J kohaldamisele XXX. on XXX kodanik, mistõttu kuulub antud juhul Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena – tõend elatusmiinimumi suuruse kohta, tõend pensioni suuruse kohta 01.12.2005, aastaarve väljavõte eluaseme laenu ja kommunaalkulutuste tasumise kohta, tõend kooselavate perekonnaliikmete arvu kohta, A T sünnitunnistuse koopia, õiend lasteaia külastamise maksumuse kohta, spordikooli koolitusleping, õiend spordikooli koolitustasu kohta, tõend õppetasu suuruse kohta. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud, kostja kohtuistungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 2 Kooskõlas TsMS § 410 kohaselt võib asja lahendada sisuliselt, kui kostja kohtuistungile ei ilmu. TsMS § 414 lg 1 alusel võib kohus lahendada asja sel juhul sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tallinna Linnakohtu 30.01.1995.a otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatusraha poolte ühise tütre JT (sünd XXX) ülalpidamiseks 400 krooni kuus alates 01.01.1995.a kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuulub juhindudes 26.01.1993.a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikkel 30 järgi kohaldamisele lapse ülalpidamise küsimuse otsustamisel XXX seadusandlus, kuivõrd poolte ühine tütar J T on XXX kodanik, mille kohta on esitatud ka tütre pass. Kooskõlas Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi § 119 lg 1 võib huvitatud isik varandusliku ja perekondliku olukorra muutumisel pöörduda kohtusse hagiga alimentide muutmiseks ning kohtul on sellise hagi esitamisel alimentide muutmisel võimalik arvesse võtta poolte igasugust tähelepanu väärivat muud huvi. Vastavalt Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi V osa § 80 lg 1 peavad vanemad ülal pidama oma alaealisi lapsi ning lg 2 järgi siis kui vanemad ei anna ülalpidamist oma lastele, mõistetakse alimendid lapse ülalpidamiseks välja kohtu kaudu. Kooskõlas sama seaduse § 80 lg 1 mõistetakse vanemalt kohtu korras välja alimendid igakuiselt ühele lapsele ¼, 2-le lapsele 1/3 ja kolmele ja enamale lapsele mitte rohkem kui ½ töötasust või muudest vanema tuludest. Sama seaduse § 83 järgi siis, kui vanemad ei ole saavutanud kokkulepet alimentide maksmiseks ja kui üks vanem saab ebaregulaarset, muutuvat töötasu või muud tulu või kui see vanem saab töötasu või muud tulu täiesti või osaliselt natuuras või välisvaluutas, või kui tal puudub töötasu või muu sissetulek, aga ka juhul kui alimentide väljamõistmine osana töötasust või muust tulust ei ole võimalik või on raskendatud või rikub olemuselt ühe vanema huve, võib kohus alimendid välja mõista igakuiselt kindlaksmääratud summas § 81 järgi või osades ja kindlas summas. Kindel summa määratakse kohtu poolt kindlaks arvestades seda, et säiliks lapse eelnev elatustase arvestades poolte materiaalset ja perekondlikku olukorda ning teisi asjaolusid. Perekonnakoodeksi § 61 lg1 järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja võrdsed kohustused. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on kaks last, so hageja juures elav tütar Jekaterina Tšekareva ja kostja juures elav poeg A , kes on sündinud XXX (sünnitunnistus, sünd registreeritud XXX), kelle ülalpidamisest tuleb tal osa võtta Vene Föderatsiooni Perekonnakoodeksi § 80 lg 1 järgi. Vaidlus on selles, kas kostja varanduslik olukord võimaldab tal tasuda alimente hagetavas suuruses, mis on 1950 krooni e. 4239,13 rbl ning kas tütar vajab seda. Kostja poolt kohtule esitatud oblasti Töökomitee õiendist XXX nähtub, et A on 2005.a. III kvartalis kuni 6 aastase lapse elatusmiinimum 2554 rbl., mille aluseks on Arhangelski oblasti vastava ametiasutuse määrus 13.10.2005 nr 186 ”Arhangelski oblastis 2005.a. III kvartalis elatusmiinimumi suuruse kinnitamise kohta”. Nimetatu teeb vastavalt asja arutamise seisuga (06.11.2006) Eesti Panga kursi järgi 1174,84 krooni (1 rubla on 0,46 eesti krooni). Kostja poolt kohtule esitatud Arhangelski oblasti Sõjakomissariaadi tõendi kohaselt saab N B p. T väljateenitud aastate pensioni, mille suurus on alates 01.11.2005 vastavalt 6049,27 rbl. e. 06.11.2006 seisuga 2782,66 eesti krooni. Kostja enda arvestuse kohaselt kulub tema pojale kuus 3810 rubla, so 1752,60 eesti krooni, millest lasteaia kuludele läheb kuus keskmiselt 1141 rbl (lasteaia maks ja ringide tasu) ning lisaks käib poeg spordikoolis, mille igakuine tasu 260 rbl ning ülalpidamiseks läheb ka kommunaalkulusid. Hageja esitas kohtule tõendid tütre ülalpidamiskulude kohta sarnaselt kostja poolt esitatud tõenditega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et elektrile kulub 113,40 krooni (Eesti Energia 3 AS tõend), telesidele 59 krooni (AS Starman tõend) ja kommunaalkuludeks 1200 krooni keskmiselt (KÜ tõend), telefonisidele 110 krooni (Elion Ettevõtted AS tõend), so lapse osaks oleks ca 700 krooni, samuti on üldteadaolev asjaolu, et lapse ülalpidamiseks kulub toidule 1500 krooni, riietele-jalanõudele 700 krooni, koolitarvetele 200 krooni ning arvestades asjaolu, et kõiku kulud ei ole aastalõikes ühesugused (koolikulud), on kohtu arvates tütre ülalpidamiskulud vähemalt Eestis kehtiva miinimumpalga ulatuses 3000 krooni e. 6521,73 rbl., põhjendatud. Eeldatavalt on mõlema vanema osavõtt Perekonnakoodekis § 81 lg 1 ja § 61 lg 1 järgi võrdne ja mõlemad vanemad peaksid kandma poole so 1500 krooni e. 3260,70 rbl. Varasema linnakohtu otsuse järgi on kostja kohustatud maksma elatist 400 krooni e. 869,56 rbl kuus hagejale tütre ülalpidamiseks, mis on oluliselt väiksem kui kostja enda poolt kohtule esitatud tõendi järgi Arhangelski oblastis elava lapse elatusmiinimum so 2554 rbl e. 1174,84 krooni. Perekonnaseaduse § 81 lg 1 järgi peab kostja maksma hagejale tütre ülalpidamiseks vähemalt 1/6 oma sissetulekust (kahele lapsele oleks 2/3, mis tuleb jagada 2-ks), mis teeks vastavalt 463,57 krooni e. 1007,76 rbl, sama tuleks maksta ka poja ülalpidamiseks. Arvestades kostja enda poolt kohtule avaldatut, et poja ülalpidamiseks kulub tegelikult 3810 rbl e. 1752,60 krooni ja arvestades seda, et poja ülalpidamisest tuleb osa võtta ka kostja poja emal Vene Föderatsiooni PerekS § 80 lg 1 järgi, siis on mõlema vanema (kostja ja kostja praeguse abikaasa) osa poja ülalpidamisest seega 1905 rbl. e. 876,30 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja, kellele kostja maksab tütre ülalpidamiseks hetkel 400 krooni e. 869,56 rbl, osutub tütre ülalpidamisel ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjaga, st kostja ei võta tütre ülalpidamisest osa võrdselt hagejaga vaid oluliselt vähem ja samas tema varanduslik olukord seda võimaldab. Liiatigi jääb kostja osavõtt hetkel väiksemaks kui 1/6 tema sissetulekust. Hageja sissetulek oli maksudeklaratsiooni järgi
- aastal kokku 14709 krooni e. 35021,42 rbl, mis teeb kuus 2918,45 rbl. Kuivõrd kostja osavõtt tütre ülalpidamisel on hetkel oluliselt väiksem ning ka 1/6 kostja sissetulekust osutuks selliseks, et hageja osa tütre ülalpidamisel oleks märgatavalt suurem kui kostja osa ja samas on vanematelt § 61 lg1 järgi võrdsed kohustused laste suhtes ja ülalpidamise kohustuse täitmisel, siis leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Perekonnakoodeksi § 83 lg 1 alusel määrata alimentide suurus kindlaks igakuise kindla summana. Kohus lähtub sellest, et kostja maksaks hagejale elatist tütre ülalpidamiseks vähemalt 1905 rbl. e 876,30 krooni, mida võimaldab kostja varanduslik olukord arvestades ka osavõttu poja ülalpidamisest. Kooskõlas Perekonnakoodeksi § 107 lg 1 järgi mõistetakse alimendid välja arvates kohtusse pöördumisest. Hageja esitas hagi kohtule 31.05.2005, millisest ajast arvates tuleb varem väljamõistetud alimentide suurust muuta ja kostjalt alimendid suuruses 876,30 krooni e. 1905 rbl igakuiselt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kohtumenetlus toimub Eesti seaduse järgi, siis tuleb kohtuotsuses kooskõlas TsMS § 468 lg 3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks hagejale vajalikus ulatuses, mis on kohtu arvates vähemalt ühe kuu alimentide suurus so 876,30 krooni ehk 1905 rubla. Menetluskulud Juhindudes 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §-de 47 lg 2, 48 lg 1 p 6 (aastane alimentide suurus, mis on 12 *876,30 vastavalt 10515,60 krooni) ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele Eesti riigi tuludesse riigilõiv 1000 krooni, mis teeb vastavalt 2173,90 rubla. 4 Kohtunik 5