Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel on lõppenud jaanuaris 2005.a. ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud abielu lahutamiseks. Kuna hageja soovib abielu lahutada ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. A B sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on NB ja SB. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Hageja soovib, et tütar jääks peale abielu lahutust elame tema juurde. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud lapse elukoha osas. Seega tuleb tütar A B vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist elatis 2 200 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise suurusele.
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist, hagi elatise nõudes on kohtule esitatud 01.03.2006.a., kuna kostja ei tunne huvi lapse kasvatamise vastu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar AB ülalpidamiseks 2 200 krooni (s.o.orienteeruvalt elatise miinimum-määr + 22 % tulumaksumäär) tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamis, seega alates 01.03.2005.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.