) § 408 lg 1 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kuna kumbki pool istungile ei ilmunud, määras kohus lahendada asi sisuliselt. Hagiavalduse on lisatud laenuleping nr. XXX mille kohaselt laenas hageja kostjale ja L-MS’ile 100 000 krooni. Laenu tagatiseks on MS seadnud hageja kasuks vallaspandi korterile aadressil XXX. Hagiavaldusele kohaselt ei ole laenulepingust kinni peetud ning põhivõlgnevus hagejale on käesoleval ajal 70 790,42 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule on esitatud MS’i ja Nordea Bank Finland Plc poolt sõlmitud ning Tallinna notar A A ’i poolt koostatud ja tõestatud korteri pandileping, mille esemeks on korter aadressil XXX. Notariaalakti p 4.8 kohaselt pandipidajal on õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise avaldamisest selleks ette nähtud väljaandes. Hagiavaldusele on lisatud 17.08.2005.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kinnistamisteated, mille kohaselt Tallinna Linnakohtu Tallinna jaoskonnale esitatu ajavahemikul alates 12.08.2005 kuni 16.08.2005 kinnistamiseks katastriüksus XXX. Asjaõigusseadus (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 kohaselt hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil XXX tuleb seada hüpoteek summas 100 000 krooni hageja kasuks. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.