2-07-12565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht
- juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-12565 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Kostja: … Asja lahendamise viis Resolutsioon Lihtmenetlus … hagi … vastu elatise suurendamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Muuta 22.07.1999.a otsusega väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista …`lt … kasuks alaealise lapse …, isikukood …, ülalpidamiseks alates
- aprillist 2006.a kuni
- detsembrini 2006.a igakuine elatusraha 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ja alates
- jaanuarist 2007.a 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni ….a, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatisraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Jätta menetluskulud täies ulatuses …`le kanda.
- Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- juulil 2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu … (edaspidi hageja) poolt
- märtsil 2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu kostjaga sõlmitud 22.02.1989.a (abielutunnistuse akt nr 113, 22.02.1989.a). Abielust on pooltel ühine laps – poeg … (kuni 01.09.2003 …, nimemuutmistunnistus nr EL 0011962), sündinud 22.12.1990.a. Käesoleval hetkel hageja elab kostjaga eraldi. Laps elab hagejaga aadressil ... 22.07.
- a kohtuotsuse kohaselt …lt on hageja kasuks välja mõistetud elatis poja … ülalpidamiseks 1 000 krooni ulatuses, kuid mitte vähem kui veerand kuupalga alammäärast. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja ei täida vabatahtlikult oma alaealise poja ülalpidamiskohustust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lõikele 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 1
(3)2-07-12565 Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksta lapse … ülalpidamiseks alates
- aprillist 2006.a kuni
- detsembrini 2006.a igakuise elatusraha 1 500 krooni ja alates
- jaanuarist 2007.a 1 800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 08.05.
- a esitas kostja oma vastuse, millest tuleneb, et kostja ei ole hagiavalduses esitatud nõuetega nõus, sest hageja ei esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaks vajadust vaadata üle 1999.a kohtuotsust poja ülalpidamiseks elatise nõudes. Kostja väidab, et ta täidab 22.07.1999.a kohtuotsust ning kannab hagejale üle elatise summas 1 000 krooni igakuiselt. Kostjal puudub muu sissetulek, välja arvatud palgatasu, mis ei ole 2006-2007 aastate jooksul suurenenud. Kostja täidab omapoolseid kohustusi, mis on ette nähtud perekonnaseaduse §-des 60 ja
- Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
- juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täielikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Alates elatise nõutava ajast
- aprillist 2006 kuni
- detsembrini 2006 oli PKS § 61 lg 4 alusel lapsele väljamõistetava elatise miinimumäär 1 500 krooni. Alates
- jaanuarist 2007 on PKS § 61 lg 4 alusel elatise miinimummääraks 1 800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt
- aprillist
- Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude. 2
(3)2-07-12565 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise suurendamine, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur Kohtunik 3
(3)