Menetluskulude jaotus 1. Jätta AS poolt kantud menetluskulu solidaarselt KK ja RK kanda. AS-il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (
2. Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskulu, milleks on postikulu, kostjalt välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 119 515.09 krooni, sh tagastamata krediidisumma 59 722.27 krooni, intress 10 107.92 krooni, viivis 7490.45 krooni, leppetrahv 11944.45 krooni, 1250 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 29 000.00 krooni kahjuhüvitis. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja KK vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 50 000 krooni ning kostja kohustus maksma intressi. 04.12.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja KK vahel kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, pärast mida jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 54 778.08 krooni. 04.04.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja KK kokkuleppe tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, pärast mida jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 62 953.19 krooni. Hageja sõlmis 05.09.2005.a. käenduslepingu kostja RK´iga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku KK vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kostjad lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ega reageerinud ka hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele, mille tõttu 15.12.2006.a. hageja ütles lepingu üles. Kostjad oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Menetluse käik Kohus loeb kostjale KK hagimaterjalid kätteantuks
Kostjatele on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 21.06.2007.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kohus loeb kostjale RK hagimaterjalid kätteantuks
Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.
lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 119 515.09 krooni. Menetluskulud Kooskõlas
lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus hageja menetluskulu täielikult kostjate kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb kostjatelt
lg 4 ja § 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.