KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1564 Tsiviilasi V.L.’i hagi R.L. vastu ühisvara jagamise nõudes ja R.L.’i vastuhagi V.L. vastu nõudes tuvastada, et 17.06.1995.a. omandatud korter asukohaga Xxx, Tallinnas oli R.L.i lahusvaraks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.L. (isikukood xxx) Hageja esindaja Tiit Toomsalu Kostja R.L. (isikukood xxx) Kostja esindaja Agne Koks Kohtuistungi toimumise aeg 16.
- a RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata V.L.’i hagi R.L. vastu ühisvara jagamise nõudes.
- Rahuldada R.L.’i vastuhagi V.L. vastu nõudes tuvastada, et 17.06.1995.a. omandatud korter asukohaga Xxx, Tallinnas oli R.L.i lahusvaraks.
- Tuvastada, et 17.06.1995.a. R.L.i poolt omandatud korter asukohaga Xxx, Tallinnas, mis on Riita Läti poolt 31.10.2001.a. võõrandatud, oli R.L.i lahusvaraks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Välja mõista V.L.ilt riigilõiv 60,00 kr (kuuskümmend krooni) riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123) või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viite nr 2900072123) 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. 2 Tsiviilasi nr 2-04-1564 VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD 17.06.1995.a. omandas kostja korteri asukohaga Xxx koos vastava muu osaga elamust vastavalt kostja ja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosavalitsuse vahel sõlmitud ostu-müügi lepingule. Poolte abielu lahutati 10.02.1998.a. perekonnaseisuametis poolte ühise avalduse alusel. 31.10.2001.a. võõrandas kostja eelpool nimetatud korteri notariaalselt kinnitatud ostumüügilepingu alusel hinnaga 325 000,00 kr. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub jagada poolte ühisvaraks olnud korter asukohaga Xxx, Tallinnas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise sätete alusel alusetult saadu 162 500,00 kr ning viivis 51 600,00 kr alates 01.01.2002.a. kuni 01.10.2006.a. ja jätkuvalt kuni alusetult saadu tagastamiseni. Hageja leiab, et kuna korter asukohaga Xxx, Tallinnas tuli kostja omandisse abielu ajal, siis on tegemist abikaasade ühisvaraga. 31.10.2001.a. Kostja võõrandas korteri notariaalselt kinnitatud lepingu alusel 325 000,00 kr eest. Kuna tegemist oli ühisvaraga, siis hagejale kuulub pool antud müügihinnast. Kostja ei ole hagejale talle kuuluvat osa saadud müügihinnast üle andnud. Kostja vastuhagi hageja ei tunnista. Poolte abielulised suhted ei lõppenud kostja poolt väidetud ajal, vaid jätkusid isegi peale abielu lahutamist. Abielu lahutamise põhjuseks ei olnud mitte abieluliste suhete lõppemine, vaid kostjat ähvardanud varalised nõuded, mille eest ühisvara kaitseks otsustasid pooled abielu lahutada. Seda, et abielulised suhted jätkusid ka peale abielu lahutamist, tõendab ka see, et hageja kinkis oma pojale L.L 26.01.1998.a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkelepingu alusel talle kuulunud ehitised (suvila) asukohaga xxxx vallas. Samuti kinnitab hageja väiteid tema arvates see, et ta loobus 01.11.1999.a. pärandi vastuvõtmisest oma ema, H.L tagant ning sellega võimaldas pärida oma lastel L,L ja S.T Kostja väited hageja alkoholilembusest on alusetud. Hageja ei ole kunagi olnud alkohoolik ja teda ei ole alkoholi tarvitamise eest töölt vallandatud. Vastab tõele, et hageja oli 1994-1997.a. registreeritud töötuna, kuid see ei tähenda, et ta ei oleks töötanud. Hageja on sel ajal kui ta oli töötu töötanud ehitustöödel Soomes Mauno Stolti juures ja tegelenud autoremondiga Rootsis. Samuti on ta olnud töölähetuses Vene Föderatsioonis. Perekonnas oli jaotatud kulude kandmine nii, et kostja kandis eluruumiga seotud kulud ja hageja paigutas enda teenitu suvila väljaehitamisse. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Vastuhagis palub kostja tuvastada, et 17.06.1995.a. omandatud korter Xxx, Tallinnas oli kostja lahusvaraks. Tsiviilasi nr 2-04-1564 3 Poolte vahelised abielulised suhted lõppesid juba aprillis 1994.a., st ammu enne kostja poolt vaidlusaluse korteri omandamist. Poolte abielulised suhted lõppesid, kuna hageja kuritarvitas alkoholi ja oli kostja suhtes vägivaldne. Hageja oli alates 1994.a. kuni 1995.a. töötuna arvel ja ei toetanud ühist majapidamist. Pooled elasid alates aprillist 1994.a. eraldi leibkondades. See, et pooled elasid ühes korteris oli tingitud kostja heatahtlikkusest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistajate S.S, S.T ja E.L ütlused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PkS § 15 lg 1 järgi abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahelise vaidluse keskseks küsimuseks on see, millal pooltevahelised abielusuhted lõppesid. Sellest tulenevalt kuulub otsustamisele kas vaidlusalune korter on abikaasade ühisvaraks nagu väidab hageja või on tegemist kostja lahusvaraga nagu väidab kostja. Hageja väidete kohaselt jätkusid abielusuhted poolte vahel kuni abielu lahutamiseni ja isegi peale seda. Hageja väidete kohaselt oli abielu lahutamine vaid formaalseks toiminguks, mida ajendas mitte abielusuhete lõppemine poolte vahel vaid hageja ja kostja soov välistada hageja vastu tekkinud nõuete rahuldamine ühisvara arvelt. Samuti hageja osundab sellele, et tema poolt oli kingitud poolte ühisele pojale 1998.a. suvila ja ta loobus oma ema tagant pärimisest võimaldades poolte ühistel lastel pärida Tartus korteri. Kostja väidete kohaselt lõppesid abielusuhted poolte vahel ammu enne seda, kui lahutati poolte abielu perekonnaseisuametis. Selle põhjuseks oli hageja alkoholilembus ja tema vägivaldsus. Samuti osundas kostja, et hageja oli alates 1994.a. töötu ja ei osalenud ühiste kohustuste kandmisel. Kostja väidete kohaselt lõppesid abielusuhted poolte vahel alates aprillist 1994.a., kui pooled asusid elama eraldi tubadesse. Esitatud väidete kinnituseks esitasid pooled kohtule lisaks oma selgitustele tunnistajad S.S.,S.T., E.L E.L ütluste kohaselt on ta tuttav mõlema poolega alates 1990-date algusest ja seda seoses hagejaga ühise ettevõtluse kaudu. Tunnistaja on viibinud hageja sünnipäeval kas 1993 või 1994.a. või 1994-1995.aastal ja tegemist oli perekondliku sündmusega, mida korraldasid ja osalesid mõlemad pooled st hageja ja kostja. Samuti on tunnistaja viinud oma autoga pooli korduvalt nende suvilasse ja seda 1995 või 1996 aastal. Tunnistaja mäletas seda kuna oli auto ostnud aastal
- Perekonnaelu üle hakkas hageja kurtma alles paar aastat enne hooldekodusse paigutamist
(2001)st 1999 või 2000.a. Tunnistaja S.S tunneb pooli alates 1973.a.-st nii seoses tööga (töötas koos pooltega koos kuni 1987.a.-ni) kui ka perekondlikult. Tunnistaja kinnituste kohaselt olid poolte suhted 1994.a.-ks halvenenud sel määral, et kostja elas eraldi toas ja uks oli lukus. Hageja ei saanud kostja 4 Tsiviilasi nr 2-04-1564 tuppa. Seda nägi tunnistaja kui külastas kostjat tema sünnipäevaga seoses. Samuti teadis tunnistaja, et hagejal on olnud alkoholiprobleeme. Tunnistaja teadis kinnitada, et hageja ei ole tema abikaasa M.S juures ei tema äriühingus ega temale isiklikult teinud ehitus ja remondi töid. Tunnistaja S.T, poolte tütar, kinnitas, et vanemate suhted olid juba pikka aega halvad, kuna isa kuritarvitas alkoholi ja ei aidanud ema majanduskulude kandmises. Hageja töötamise kohta välismaal teadis tunnistaja, et see leidis aset viimati 1992.a. 1994.a. jäi ema (kostja) sünnipäeva pidamine ära, kuna vanemad elasid eraldi. Samuti on kostja tunnistajale avaldanud, et hageja ei anna talle majanduskulude kandmiseks raha. Tunnistaja teadmist mööda olid pooled eraldi elukorraldusega juba alates 1992-93.a.-st. Kohus hinnates antud ütlusi ja esitatud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et poolte abielusuhted lõppesid kostja poolt osundatud ajal st aprillis 1994.a. Antud asjaolu kinnitavad tunnistajad S ja T, kes tundsid mõlemat poolt hästi, esimene, olles perekonnatuttav ja teine poolte laps. Tunnistaja E.L ütlused hageja sünnipäeva pidamise kohta on eelmainitud seletustega vastuolus, kuid tunnistaja ei olnud oma ütlustes järjekindel, kuna viitas kord sünnipäevale 1993-94 ja teisel korral 1994-95.a. Samuti arvestab kohus sellega, et tunnistaja oli enam seotud hagejaga ja seetõttu ei pruukinud hageja perekondlikke asjaolusid teada. Tunnistaja L ütlused seoses sõitudega poolte suvilasse 1995-96 ei anna alust kahelda eelnevate tunnistajate ütlustes seoses abielusuhete lõpuga. Esmalt ei tõenda see, et pooled koos kasutasid võimalust suvilasse sõita, seda, et pooled koos tegutsesid (korraldasid üheskoos enda elu). Samuti ei kinnita see, et pooled sõidu ajal ei tülitsenud, veel seda, et nende vahelised suhted oleksid korras olnud. Hageja poolt osundatud oma laste soodustamine: suvila kinkimine pojale ja oma ema pärandi vastuvõtmisest loobumine, mille tagajärjel said pärida poolte ühised lapsed, ei ole samuti kinnituseks sellest, et hageja ja kostja vahel olid abielulised suhted. Vanema ja laste vahelised suhted ei ole mõistlikult arvestades mõjutatavad vanemate omavahelistest suhetest, eriti kui arvestada seda, et tegemist on täisealiste lastega. Peale hageja enda suuliste väidete ei leidnud kinnitust kostja väidetav töötamine välismaal vaidlusalusel ajal st 1993-95.a. Hageja poolt osundatud Soomes Mauno Stolti juures töötamise kohta ei teadnud M.S abikaasa S S midagi. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks olnud hageja poolt väidetud kokkulepe kulude kandmise kohta: kostja kandvat korterikulusid ja hageja paigutanud oma raha suvila ehitusse. Tunnistaja S.St ütluste kohaselt ei olevat hageja suvilaehitusega tegelenud 1990.-ndate algusest alates. Arvestades kohtu poolt eeltoodus tuvastatut, tuleb vastuhagi rahuldada ja põhihagi jätta rahuldamata. Kuna poolte vahelised abielusuhted lõppesid aprillis 1994.a., siis 17.06.1995.a. omandatud korter asukohaga Xxx, Tallinnas oli tuginedes PkS § 15 lg 1 kostja lahusvaraks. Põhihagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja lahusvara arvelt saadu suhtes. Tsiviilasi nr 2-04-1564 5 KOHTUKULUD Antud asjas kuulub kohaldamisele TsMS
(1998)vastavalt TsMSRS § 3. Kuna kostja on küll taotlenud kohtukulude jätmist hageja kanda, kuid ei ole oma kohtukulusid esitanud, siis tulenevalt TsMS § 60 lg 1 tuleb poolte endi kohtukulud jätta nende endi kanda. TsMS
(1998)§ 64 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele vastuhagi eest tasumisele kuulunud riigilõiv 60,00 kr, mille tasumisest kohus kostja vabastas. Kohtunik Harju Maakohtu 19.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1564 jõustub 12.09.07 Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2007.a otsuse jõustumisega järgmiste muudatustega:
- Jätta Harju Maakohtu 19.12.2006 otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse resolutsiooni p 1 järgmiselt: Jätta rahuldamata V.L.i hagi R.L.i vastu alusetult omandatud 162 500 krooni ja viivise saamiseks.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.