2-05-318/1

2-05-318 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. oktoober
2. a. Tsiviilasja number 2-05-318 Tsiviilasi xxx hagi Aktsiaseltsi xxx, Osaühing xxx, AS xxx ja xxx OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise maksmise ning saamata jäänud töötasu maksmise nõudes Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) tema esindajad vandeadvokaat Jüri Leppik ja advokaat Marget Henriksen, kostja I Aktsiaselts xxx (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja Tiia Kängsepp, kostja II Osaühing xxx (registrikood xxx, registrist kustutatud), kostja III AS xxx (registrikood xxx, asukoht xxx), tema esindaja vandeadvokaat Anne Tammer, kostja IV xxx OÜ (registrikood xxx, registrist kustutatud) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
3. september
4. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja xxx, tema esindajad vandeadvokaat Jüri Leppik ja advokaat Marget Henriksen, Kostja I esindaja Tiia Kängsepp ning kostja III esindaja vandeadvokaat Anne Tammer. RESOLUTSIOON
5. Jätta hagi kostjate AS xxx ja AS xxx vastu rahuldamata.
6. Lõpetada menetlus nõudes OÜ xx ja OÜ xxx vastu. Kohtukulude jaotus Jätta menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue, põhjendused ja esitatud tõendid Hageja on seisukohal, et tema tööandjaks on olnud ajavahemikus 22.08.
7. a kuni 05.01.2005 reisijateveoteenuse osutamisega tegelev ettevõte xxx kui. Ettevõte xxx on majandusüksus, mis tegutseb mitmete äriühingute kaudu. Bussid, millega ettevõte xxx reisijatevedu teostab on kantud registrisse Aktsiaseltsi xxx (edaspidi kostja I) nimele. Töölepinguid sõlmib ettevõte xxx Osaühingu xxx (edaspidi kostja II), AS xxx (edaspidi kostja III), xxx OÜ (edaspidi kostja IV) ja teiste äriühingute kaudu. Oma seisukohtade kinnitamiseks on hageja esitanud tõenditena: - xxx kodulehekülje (xxx) väljavõtte, kus teavitatakse avalikkust, et bussiettevõttesse xxx kuuluvad ettevõtted tegelevad liini-ja tellimusvedude korraldamisega nii Eestis kui välismaal ning telefoninumbrist 1882, millelt saab broneerida pileti sõitmiseks bussiettevõttesse xxx kuuluva ettevõtte bussiga; - OÜ xxx poolt 04.11.2004.a. väljastatud kontroll-lindi, millel on märgitud info ja broneerimise numbriks 1882; - OÜ xxx poolt 10.08.2005.a. väljastatud sõidupileti, millel on info ja broneerimise numbriks märgitud 1882, ning vedajateks märgitud xxx AS, xxx OÜ ja xxx AS. Hageja on seisukohal, et sõltumata hoolimata sellest, millise äriühinguga on bussijuhil tööleping sõlmitud ja milline äriühing reisijale bussipileti väljastab, sõidab reisija bussiettevõte xxx bussiga. Hageja on esile toonud ka asjaolu, et ettevõtte xxx moodustavatest äriühingutest omavad ühistranspordiluba xxx, AS xxx ja AS xxx; Osaühing xxx ja xxx OÜ liiniluba ei oma ega tohi osutada ühistranspordi teenust, samal ajal kui viimased just hagejaga töölepingud sõlmisid; ning esitanud oma väite tõendamiseks tõendina Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kirja nr.5.2-1/4555 02.05.2005.a., mille kohaselt ühistranspordi teenuse osutamiseks liiniluba omavad Aktsiaselts xxx ja AS xxx. Hageja leiab, et ehkki formaaljuriidiliselt on ettevõte xxx sõlminud hagejaga töölepingud perioodil 22.08.2001-31.08.2001 Osaühingu xxx, 01.09.2001-27.02.2004 AS xxx, 25.03.200431.05.2004 Osaühing xxx ning 01.06.2004-05.01.2005 xxx OÜ kaudu, on hageja töötanud bussijuhina Aktsiaseltsis xxx ja AS-s xxx ning tema vahetuks ülemuseks on alates 2003.a. suvest olnud Väino Moor. xxx OÜ, Aktsiaseltsi xxx ja AS xxx juhtkonda ja omanikeringi kuuluvad isikud langevad suures osas kokku. Kuna Väino Moor on olnud nii AS xxx kui xxx OÜ juhatuse liige, samuti OÜ xxxjuhatuse liige ja osanik ning Taisto-Taimo Kängsepp on nii xxx OÜ osanik kui AS xxx ja Aktsiaseltsi xxx aktsionär, on need äriühingud omavahel väga tihedalt seotud ja moodustavad ettevõtte xxx. Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks ka tõendid: - xxxOÜ juhataja Väino Moori 03.01.2005.a. käskkiri nr.1; - AS xxx juhataja 26.02.2004.a. käskkiri nr.370; - hageja konto väljavõte, millest nähtub, et 20.05.2004.a., 24.05.2004.a. ja 17.06.2004.a. on Aktsiaseltsi xxx maksnud hagejale töötasu Osaühingu xxx võla katteks; - AS xxx, xxx OÜ, OÜ xxx äriregistri väljavõtted, millest nähtub, et Väino Moor on xxx OÜ juhatuse liige, OÜ xxx juhatuse liige ja osanik, on olnud nii AS xxx kui xxx OÜ juhatuse liige; Taisto-Taimo Kängsepp on nii xxx OÜ osanik kui AS xxx ja Aktsiaseltsi xxx aktsionär. 3 Viimase töölepingu ettevõttes xxx töötamiseks sõlmis hageja xxx OÜ-ga 01.06.
8. a. , 03.01.
9. a. käskkirja nr. 1 alusel on xxx OÜ lõpetanud hagejaga töölepingu alates 05.01.
10. a. töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 6 ja § 103 p 2 alusel. Hageja taotleb tunnistada ebaseaduslikuks temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 p 2 alusel, välja mõista ettevõttelt xxx hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses s.o. ning saamata jäänud ja palga maksmisega viivitamise aja eest viivis. Hageja leiab, et ettevõte xxx tegutseb erinevate äriühingute kaudu, kes kõik vastutavad hageja ees. Osa ettevõtteid tegutseb lühikest aega, on maksuvõlglased ja seejärel nad likvideeritakse. Hagejal on alust arvata, et ettevõte xxx on jätnud ebameeldivad kohustused ajutiselt tegutsevate ettevõtete kanda. Kuna hageja rahalise nõude suuruse tõendamine on keerukas ja kohtul on võimalik teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta antud kostjate suhtes, taotleb hageja vaheotsuse tegemist, millega tunnistada ettevõte xxx hageja tööandjaks. Kostjate vastuväited ja esitatud tõendid Kostja I Aktsiaselts xxx hagi ei tunnista. Aktsiaselts xxx on bussifirma, kus tegevuseks on mehitamata transpordi rentimine ja transpordivahendite remonttööde teostamine. Kostjal ei ole olnud töösuhet xxx ja Aktsiaselts xxx ei saa olla antud kohtuvaidluses kostjaks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et Väino Moor oleks Aktsiaseltsi xxx või Osaühingu xxx nimel andnud hagejale tööülesandeid. Väino Moori otseseks tööülesandeks xxx OÜ juhatuse liikmena oli xxx OÜ tegevuse juhtimine s.h. oma alluvale xxx tööülesannete jagamine. Kostja leiab ka, et mitme äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei ole seadusega vastuolus ning et ühe ja sama füüsilise isiku olemine erinevate äriühingute juhatuse liikmeks ei tee neist äriühinguist ettevõtet. Kõik hagiavalduses märgitud kostjad on iseseisvad juriidilised isikud. Ükski nimetatud äriühingutest ei oma teise äriühingu aktsiaid, seetõttu ei ole tegemist sidus-või tütarettevõttega. Samuti ei ole nende äriühingute baasil moodustatud ühtegi kontserni. Kostja leiab, et hageja poolt nimetatud seosed on loodud kunstlikult. Kostja on seisukohal, et Aktsiaselts xxx ei maksnud xxx töötasu. Buss nr. 041 APV, millel hageja töötas ja mille tahhograafi ketta hageja on esitanud, ei kuulu xxx xxx vaid AS-le xxx (varem AS xxx). Alates 2003.a. tegutses Aktsiaselts xxx bussifirmana, kes rentis autobusse ja teostas transpordivahendite remonttöid. Remonttööd telliti teistelt ettevõtetelt. Kõikide kostjaks olevate ja paljude teiste ettevõtetega olid Aktsiaseltsil xxx sõlmitud koostöölepingud. Oma teostatud tööde kohta esitasid firmad arveid. Aktsiaseltsi xxx ja Osaühingu xxx vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt Osaühing xxx tegi Aktsiaselts xxx bussidele remonttöid ja rentis Aktsiaseltsilt xxx busse teenuse osutamiseks. Osaühing xxx esitas 2004.a. Aktsiaseltsile xxx arved tema poolt tehtud tööde ja teenuste kohta. Aktsiaselts xxx kui tellija tegi ülekanded vastavalt Osaühingu xxx poolt etteantud saajatele kindlates summades. Ülekantud summade osas teostati võlgnevuse tasaarvestus. Aktsiaselts xxx täitis kolmel korral xxx arvele raha kandes oma kohustust Osaühingu xxx ees ja märkis seda ka igakordselt. Kostja on esitanud nimetatud asjaolude tõendamiseks tõenditena: - xxx OÜ arved nr.A-234 ja A-295 ja Aktsiaseltsi xxx kontoväljavõtted arvete tasumise kohta; - xxx AS arve nr.A-188 ja Aktsiaseltsi xxx kontoväljavõte arve tasumise kohta; - Osaühingu xxx arve nr.10; - Osaühingu xxx taotlused Aktsiaseltsile xxx summade ülekandmiseks võlgnevuse katteks 20.04.2004.a., 06.05.2004.a. ja 31.05.2004.a., milledest nähtub Osaühingu xxx soov võlgnevuse katteks summade ülekandmiseks xxx; - Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis olid aluseks tehtud töö vastuvõtmisele. 4 Aktsiaselts xxx ei ole omanud ega taotlenud liinilubasid. Aktsiaseltsill xxx on transpordivahendid, mida ta rendib firmadele, kes osutavad ühistranspordi teenust. Transpordivahendite omamiseks ei pea olema liiniluba. Viited Väino Moori olemise kohta OÜ xxxjuhatuse liikmeks, samuti OÜ xxx poolt 10.08.2005.a. väljastatud sõidupileti kohta, on asjakohatud. Kehtivas reisijateveomajanduses ei ole välja töötatud ühtset sõidupileti standardit. Tavapärane on, et piletil on märgitud nii pileti müüja kui vedaja. Piletite külgi kasutatakse reklaamina. Nii on OÜ xxx kasutanud vastavalt kokkuleppele sõidupileti küljel reklaamina kaubamärki xxx. Reisijateveomajanduses sõidupiletite väljakujunenud vormi tõendamiseks esitatud: - sõidupiletid nr.0178061656, 0182790234, 0182689392, 0182790225, 0179586727, 0179643349, 0179643330, 0860; - kaubamärgitunnistus nr.38319, millest nähtub, et kaubamärk – xxx – kuulub füüsilisele isikule Taisto-Taimo Kängsepale, kellel on õigus anda seda kasutada tasu eest, samuti reklaami eesmärgil. Tõendina esitatud kodulehekülje väljavõtte osas märgib kostja, et vastavalt infoliiniga sõlmitud lepingule andis Aktsiaselts xxx nõusoleku avada internetis domeen Aktsiaseltsi xxx nimele ja samas kasutada kaubamärki –xxx. Domeeni kujundajal on info teksti sattunud eksitavad vead: Aktsiaselts xxx on loodud 1993.a., mitte 1992.a. ja xxx on tuletatud teabest, et Aktsiaseltsi xxx autobusse kasutavad nii liini- kui ka tellimisvedude tellijad. Nimetatud vead on parandatud. Tõendina esitatud kodulehekülje väljavõte 23.05.2006 Taotleb jätta hagi Aktsiaseltsi xxx vastu rahuldamata. Kostja II Osaühing xxx vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on 14.03.2006.a. äriregistrist kustutatud. Kostja III AS xxx ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja töötas AS-s xxx 31.08.2001.a. kuni 27.02.2004.a. Tööleping hagejaga lõpetati 26.02.2004.a. käskkirja nr.370 alusel, töölepingu lõpetamisest sai hageja teada samal päeval. Vaidlus nimetatud töölepingu lõpetamise üle on aegunud. Ajavahemikul 29.07.2003 kuni 27.02.2004 andis Väino Moor kui AS-i xxx juhataja ettevõtte töötajale xxx tööülesandeid. Samuti allkirjastas ta ka käskkirja nr.370, millega lõpetati xxx tööleping. Ajavahemikul 01.06.2004 kuni 05.01.2005 andis Väino Moor kui xxx OÜ juhataja xxx OÜ töötajale xxx tööülesandeid. Muu hulgas allkirjastas ka Väino Moor käskkirja nr.1, millega lõpetati xxx tööleping xxx OÜ-ga. xxx ei ole olnud Osaühingu xxx juhatuse liige ja ei ole andnud hagejale tööülesandeid Osaühingus xxx töötamise ajal. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et ettevõte xxx on majandusüksus, mis tegutseb Osaühingu xxx, AS xxx, xxx OÜ, Aktsiaseltsi xxx ja teiste äriühingute kaudu. AS xxx kasutab kasutuslepingute alusel mitmetele äriühingutele s.h. ka xxx Taisto kuuluvaid busse. Sellises võlasuhtes olevad äriühingud ei moodusta ettevõtet. Kui hageja täitis tööülesandeid AS-is xxx ning juhtis bussi, mida AS xxx kasutas tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis sellega ei muutu bussi omav äriühing hageja tööandjaks. Aktsiaselts xxx ei maksnud hagejale töötasu, vaid nagu nähtub maksekorralduse selgitusest on ta kandnud hagejale raha Osaühingu xxx võla katteks. OÜ xxx puudutavad väited ja tõendid ei ole asjakohased. 10.08.2005.a. bussipilet ja kodulehekülje väljavõte ei tõenda ettevõtte xxx olemasolu. Osaühing xxx, AS xxx, xxx OÜ, Aktsiaselts xxx ja teised äriühingud ei moodusta ettevõtet xxx. Äriseadustiku kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. TLS § 3 kohaselt tööandjaks võib olla juriidiline isik, juriidilise isiku struktuurüksus, kui talle on antud 5 tööandja õigused ja teovõimeline füüsiline isik. Ettevõte ei saa töölepingu seaduse mõttes olla tööandjaks. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjad on solidaarvõlgnikud, alus solidaarkohustuse tekkeks puudub. Kostja IV xxx OÜ hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on alusetu ja taotleb jätta nõude kuue kuu töötasu maksmiseks rahuldamata. xxx on saanud kätte kõik tasud ja kompensatsioonid, mis tulenevad töölepinguseadusest. Kostja vastus on esitatud kohtule 11.04.2005.a. ja allkirjastatud Väino Moori poolt. 14.06.2005.a. on xxx OÜ äriregistrist kustutatud. Kohtu põhjendused ja järeldus Kohus on otsustanud teha vaheotsuse nõude põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. TsMS § 449 lg 2 kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja poolt kostjate vastu solidaarselt esitatud nõude aluseks on käsitlus kostjatest kui ettevõtte moodustavatest ühingutest. Kohus teeb asjas vaheotsuse nõude aluseks oleva väite kohta, et kostja tööandjaks oli ettevõte xxx. Töölepingu seaduse (TLS) § 3 kohaselt võib tööandjaks olla juriidiline isik, juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused ja teovõimeline füüsiline isik. Äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. ÄS § 5 lg 1 kohaselt on ettevõte äriseadustiku tähenduses ka majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Osundatud normide järgi saab ettevõte kehtiva õiguse kohaselt olla kas isik (füüsiline isik või äriühing) või asjadest, õigustest ja kohustustest ja neid reguleerivatest lepingutest koosnev majandusüksus. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust, et ettevõtte äriseadustiku ja võlaõigusseaduse mõistes moodustaksid iseseisvad äriühingud ning et erinevate äriühingute vaheline kõigi või mõne koostööd tegeva ühingu kasuks tegutsemine tekitaks ühingutel üksteise võlausaldajate ees solidaarvastutuse. Kuna äriühingute kogum ei saa olla ettevõte, ei saa mitmed äriühingud koos kanda ka tööandja kohustusi. Eeltoodu alusel peab kohus õiguslikult põhjendamatuks hageja väidet selle kohta, et hageja tööandjaks on olnud ajavahemikul 22.08.2001-05.01.
11. a. ettevõte xxx ning ettevõtte kohustuste eest vastutavad käesolevas asjas kostjateks olevad äriühingud. Ühise majandusliku eesmärgi ehk antud juhul veoteenuse osutamise võimalikkuse saavutamine erinevate äriühingute panuste abil ning nende ühingute osaliselt kattuv omanike- ning 6 juhtorganitesse kuuluvate isikute ring ei loo neist äriühingutest ettevõtet kehtiva õiguse mõttes ega tekita ühe äriühinguga töölepingu sõlminud töötajal töösuhtest tekkivaid nõudeõigusi kõigi koostööd tegevate äriühingute vastu. Juhtumid kui koostööd toimetatakse viisil, mis on vastuolus avalik-õiguslike õiguste teostamise põhimõtetega või kui mõni koostöös osalev isik jätab täitmata tal lasuvad avalik-õiguslikud kohused, alluvad samuti avalik-õiguslikule regulatsioonile ning vastutus sellise tegevuse eest saab olla vaid avalik-õiguslik. Juhul kui ühe või mõne äriühingu tegevuse eesmärgiks on tekitada teise äriühingu panuse abil kahju oma võlausaldajatele, kaasneb sellega oma võlausaldajate huve kahjustava äriühingu juhtorganite vastutus äriseadustiku, pankrotiseaduse ning karistusseadustiku alusel, siiski ei tekita selline tegevus kahju tekitavate tegevuse ja kasu saava tegevusega ühingutel solidaarvastutust üksteise võlausaldajate ees. Töölepingust tulenevad õigused ning kohustused töötaja ja tööandja vahel. Antud juhul oli hageja tööandjaks viimase töölepingu järgi OÜ xxx (kustutatud). Kuna hageja ees ei saa tööandja kohustusi kanda solidaarselt kostjatena märgitud isikud, ei kinnita ega lükka menetlusosaliste esitatud tõendid ümber asjas olulisi asjaolusid ning kohus jätab nad tähelepanuta. Eeltoodu alusel teeb kohus vaheotsuse hageja nõude põhjendamatuse kohta kostjate AS xxx, ja AS xxx vastu, vaheotsus on asjas ühtlasi lõpplahendiks. Kuna OÜ xxx on äriregistrist kustutatud 14.06.
12. a, on kostja tööandja lõppenud ning hageja nõudes tema vastu tuleb menetlus lõpetada sisulist otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. Menetlus tuleb lõpetada ka nõudes Osaühing xxx vastu, kuna äriühing on äriregistrist kustutatud 14.03.
13. a. Kuni 31.12.
14. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 alusel jäävad kohtukulud hageja kanda. Kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid kohtukulude, sh õigusabikulude kandmise kohta, puudub kohtul alus mõista neid hagejalt välja, seega jäävad kohtukulud menetlusosaliste endi kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik