← Eesti

3-05-643/7

Obsah (4)§ 62§ 16§ 15§ 1

3-05-643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2007, Tallinn Haldusas

) § 63 lg 6 alusel rahandusministri 27.10.1999 määrusega nr 80 kinnitatud „Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra“ p-s 43, mille kohaselt maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne. Toll pole selle tähtaja piires kaubadeklaratsioone korrigeerinud, mistõttu puudub alus täiendava maksu määramiseks. Maksumenetluses leidis kaebaja, et kontrollija ei ole seostanud kontrollaktis tehtud järeldusi konkreetsete dokumentidega ja raamatupidamisprogrammi andmetega, mis võis olla põhjustatud asjaolust, et kontrolli läbiviinud isikud ei puutu praktikas kokku AS Elrain poolt elektroonilises lao- ja raamatupidamisarvestuses kasutatavate programmidega „MOX“ ja „Peax finants“. See võis raskendada tervikliku ülevaate saamist raamatupidamisandmetest, samuti andmete analüüsimist. Sisuliselt pole analüüsitud kaebaja raamatupidaja seletust, mille kohaselt on andmete kandmisel päevaraamatusse tekkinud vahel olukord, kus dokument tuli sisse kanda viivitusega, seetõttu kande number asetus kannete ritta, mis olid tehtud varem samal perioodil. Paranduste ja mahakriipsutuste põhiosa puudutab andmete ülekandmist ühelt kontolt teisele. Vead parandati žurnaalides samas kohas, kuna need parandused ei mõjutanud konto lõppsaldot, seda enam on iga konto kohta põhjalik kirjeldus teistes žurnaalides, kus on võimalik nende õigsust kontrollida. Ka ei saa kaebaja formaalsed rikkumised raamatupidamisarvestuses olla aluseks täiendava maksu määramisele. Alusetult on jäetud hindamata elektroonilises lao- ja raamatupidamisarvestuses kasutatud programmide finantsandmed, raamatupidamisdokumendid ja raamatupidaja neile antud selgitused. Kaebaja raamatupidamist aastatel 2001 ja 2002 on kontrollinud audiitor ja sellest üheselt aru saanud. 3. Tallinna Halduskohtu 20.01.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Riigikohus on nii 1999. aastal kui ka 2001. aastal (kohtulahendites nr 3-3-1-33-99, 3-3-138-99, 3-3-1-39-99, 3-3-1-5-01) leidnud, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe ning kui kasutatakse tollimaakleri teenust, siis on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab teha maaklerile. Samas on Riigikohus eeltoodud lahendites asunud sellisele seisukohale neis haldusasjades tuvastatud faktiliste asjaolude tõttu. Eeltoodud asjades oli vaidluse esemeks impordi kaubadeklaratsioonide alusel tasumata jäänud tollivõlg ning Riigikohus asus rahandusministri 14.03.1994 määrusega nr 62 kehtestatud „Juriidiliste isikute impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra“, samuti rahandusministri 16.08.1995 määrusega nr 112 kehtestatud „Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja“ alusel seisukohale, et tollivõla tasumise kohustus on tollimaakleril. Käesolevas haldusasjas pole vaidlust selle üle, et AS ABT Tolliladu on esitatud tollideklaratsioonide alusel tollile tollivõla tasunud. Küll on aga vaidlus selle üle, kas tollivormistusel deklareeritud andmed olid õiged.

§ 62

lg 1 p 2 kohaselt on võlgnik kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetanud isik, samuti isik, kes osales selle kauba ebaseaduslikus toimetamises üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile või omandas või võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetatud kauba. Alkoholi deklareerimata jätmist saabki käsitleda kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamisena. Kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamise eest ei saa vastutada tollimaakler, kes

§ 16lg 1 kohaselt vastutab vaid kauba tollivormistuse läbiviimise eest.

Seega on maksuotsus käesoleval juhul tehtud õigele adressaadile. 2) Kaebaja leiab, et toll oleks pidanud HMS § 5 lõike 5 kohaselt kohaldama haldusmenetluse alguses kehtinud õigusnorme, mis nägid ette kaubadeklaratsioonide korrigeerimise, ning kuna 4

(13)3-05-643 ta pole vastava tähtaja piires kaubadeklaratsioone korrigeerinud, puudub alus täiendava maksu määramiseks. Ilmselt soovib kaebaja sellega väita, et maksusumma määramine on aegunud. Maksuotsusest nähtuvalt asus Tallinna Tolliinspektuur kontrollima kaebaja poolt ajavahemikul 01.08.2001-27.03.2002 Bulgaaria Vabariigist Eesti Vabariiki imporditud alkohoolsete jookide pealt maksude arvestamise ja tasumise õigsust 01.07.2002-01.05.2004 kehtinud tolliseadustiku alusel. Selle seadustiku § 113 lg 1 kohaselt võis toll täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks omal algatusel või deklarandi taotluse alusel pärast kauba vabastamist teha tollideklaratsioonis muudatusi kolme kalendriaasta jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates. Maksuotsuse tegemise ajal kehtinud 01.05.2004 jõustunud tolliseaduse (TS) § 65 lg 2 sätestab: „Kui tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon või kui tollil on alust arvata, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, määrab toll impordi- ja eksporditollimaksude summa ning teatab sellest võlgnikule maksukorralduse seaduses sätestatud korras.“ Maksuotsuses ongi toll lähtunud TS § 65 lõikest 2, kuivõrd toll on tasumisele kuuluva maksusumma määranud MKS § 98 lg 1 alusel, mis sätestab, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Samas sätestab TS § 106 lg 3 järgmist: „Kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.“ Ka HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Eeltoodud sätted on mõeldud õiguskindluse printsiibi tagamiseks. Maksu määramine on haldusmenetlus, kuid haldusmenetluse normid pole normid, mis määravad ära maksusumma määramise aegumistähtaja. Need on materiaalõigusnormid, mida tuleb kohaldada maksuotsuse tegemise aja redaktsioonis. Kuna tolliseadustik ja varasem tolliseadus sidusid maksu määramise tähtaegsuse sisuliselt kaubadeklaratsiooni korrigeerimisega selleks ettenähtud 3-aastase tähtaja jooksul, kuid maksuotsuse ajal kehtiv tolliseadus ei näe kaubadeklaratsiooni korrigeerimist enne maksusumma määramist ette, oli tolli poolt õiguspärane kohaldada maksuotsuse tegemise ajal kehtivat materiaalõigusnormi ilma kaubadeklaratsiooni korrigeerimist nõudmata. Seega oli tollil õigus maksuotsuse tegemisel kehtivast tolliseadusest lähtudes määrata kaebuse esitajale tasumisele kuuluvad maksusummad maksukorralduse seaduse alusel 6 aasta jooksul arvates kaubadeklaratsioonide aktsepteerimise päevast. Arvestades kaubadeklaratsioonide aktsepteerimise ajavahemikku 01.08.2001–27.03.2002, ei ole kaebuse esitajale maksusumma määramine aegunud. Kui leiab tuvastamist kaebaja poolt tollideklaratsioonides valeandmete esitamine, on kaebaja poolt maksusumma tahtlik tasumata jätmine tõendatud. 3) Vaidlus puudub selles, et Bulgaariast saadud andmetest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja on jätnud deklareerimata 173 184 liitrit 40% kangusega brändit ning 1 529 liitrit marjaveini ning deklareerinud veini Eestisse 1 440 krooni võrra väiksema väärtusega, kui see deklareeriti Bulgaariast välja. Vastustaja on eeltoodud erinevusi tuvastades tuginenud Bulgaaria tollilt saadud andmetele ning jätnud arvestamata kaebuse esitaja väited selle kohta, et kaebuse esitaja poolt Eesti tollile deklareeritud kogused vastasid faktiliselt imporditud kaubakogustele. Tolliinspektuur on ühtlasi tuvastanud, et kaebaja on tasunud oma Bulgaaria äripartnerile viimase arvetel (mis erinevad kaebuse esitaja poolt tollile esitatud arvetest) näidatud summad. Kaebaja väitel pole tõendatud, miks tuleb pidada tema äripartneri andmeid kaebaja omadest usaldusväärsemaks ning kuna vahetunud on äripartneri esindajad, võib valeandmete esitajaks olla hoopis viimane. 5
(13)3-05-643 Pomorie esindaja seletuse väljanõudmata jätmine ei saanud kaasa tuua ebaõiget maksuotsust. Nagu nähtub Bulgaaria Vabariigi Tolliameti vastusest Tallinna Tolliinspektuurile (toimiku I kd lk 65), selgus Pomorie tegevdirektori seletuskirjast, et firma arvetel toodud kogusumma kauba eest on kaebuse esitaja poolt tasutud ning kaebuse esitaja Pomoriele reklamatsioone väljaveetud toodangu koguste kohta esitanud ei ole. Eeltoodut kinnitavad ka Bulgaaria Tolliametilt saadud välismaksekorraldused (toimiku I kd lk 95-136), millelt nähtub, kui palju on kaebuse esitaja kauba eest tasunud, samuti ekspordideklaratsioonid koos neile lisatud arvetega (toimiku I kd lk 137-214). Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Pomoriele on kauba eest tasutud viimase poolt esitatud arvetel ning välismaksekorraldustel näidatust väiksemad summad. Kui arveid on võimalik soovi korral fabritseerida, siis välismaksekorralduste õigsust on väga raske ümber lükata. Seetõttu peab kohus tõendite hindamisel määravaks asjaolu, et Pomorie poolt esitatud deklaratsioonid ja arved kattuvad välismaksekorraldustega, kuid kaebaja omad mitte. Samuti pole kaebaja esitanud kohtule ühtegi tõendit väite kinnituseks, mille järgi on Pomorie seaduslikud esindajad vahetunud, ega arusaadavat selgitust, miks peaks esindajate vahetumine kaasa tooma valeandmete esitamise Pomorie poolt. Kuna Pomorie esindaja seletust kinnitavad seega asjas kogutud tõendid, mida kaebaja omapoolsete tõenditega (näiteks teistsuguste andmetega välismaksekorraldused, reklamatsioonid äripartnerile vms) ümber lükata ei püüdnud, puudus tollil ja kohtul vajadus esindaja seletuse väljanõudmiseks. Seega esitas kaebaja tollile valeandmeid eksporditavate kaubakoguste kohta. 4) Kuna kaebaja poolt tollile valeandmete esitamine on tõendatud välismaksekorralduste, ekspordi- ja impordideklaratsioonide ning kaubaarvetega, puudus tollil vajadus kaebaja suhtes täiendava raamatupidamisekspertiisi tegemiseks. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja väites, et ta on täitnud kuni 31.08.2002 kehtinud alkoholiseaduse § 29 lõiget 1 ning vormistanud kaubadeklaratsioonides märgitud koguses alkoholi hulgimüügi eeltoodud sättega kooskõlas. Samas poleks kaebaja raamatupidamise ekspertiisiga ilmselt võimalik tuvastada seda, et kaebaja ei müünud täiendavalt hulgi alkoholi saatelehtede alusel, mida ei ole kohtule või eksperdile esitatud, või ei müünud alkoholi ilma saatelehtedeta. Ka sel põhjusel ei saa raamatupidamisekspertiisi läbiviimine anda käesolevas haldusasjas õiget tulemust. Ühtlasi on väheusutav, et kaebaja tahtluse korral deklareerida tollile faktiliselt imporditust väiksem kogus alkohoolset jooki riskeerinuks kaebaja enda paljastamisega sellega, et kajastaks raamatupidamises alkohoolset jooki koguses, mida ta tollile ei deklareerinud. Sel põhjusel ei oma kaebaja raamatupidamise andmed käesolevas asjas olulist tähtsust. Kaebaja huvi väiksema koguse alkohoolsete jookide deklareerimiseks kinnitab seeläbi saadav kasu, mis väljendub väiksemate impordi tollimaksude tasumises. Kohtule ei nähtu, et Pomorie oleks võinud saada kasu valeandmete esitamisest ekspordideklaratsioonides või arvetel. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Elrain apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Kohtuotsuse põhjendused seoses AS Elrain poolt arvete tasumise ja pretensioonide mitteesitamisega Pomoriele ei ole asjakohased. Arusaamatuks jääb, millistest konkreetsetest tõenditest järeldab kohus, et AS Elrain on maksnud erineva summa võrreldes Bulgaaria tollilt saadud andmetega. Samuti ei selgu kohtuotsusest, milleks on kaebajal vaja esitada nõudeid, kui tema poolt saadud kaubakogused vastavad kokkulepitule. Kõik maksed on AS Elrain teinud panga kaudu ja mingeid täiendavaid summasid pole Pomoriele makstud. Samas on 6
(13)3-05-643 kaebaja täpselt sellises ulatuses summad, nagu deklareeriti kauba Eestisse importimisel, tasunud ka Pomoriele. Sel põhjusel väitiski kaebaja, et puuduvad igasugused tõendid, et kaebaja oleks saanud vaidlusalust kaupa rohkem, kui deklareeriti. 2) Kohus on 09.12.2005 määrusega (tl 91-92) alusetult jätnud rahuldamata taotlused Pomorie esindaja seletuste väljanõudmiseks, rikkudes uurimispõhimõtet. Ka Pomoriel oli selge motiiv deklareerida riigist välja suuremaid kaubakoguseid (fiktiivne eksport), et käibemaksu tagastamise läbi rikastuda. Välistatud pole ka aktsiisipettus. Kaebajal puuduvad nende asjaolude kontrollimiseks muud võimalused, kui haldus- ja halduskohtumenetluse kaudu taotleda nende tõendite hankimist. 3) Vaidlustatud maksuotsuse adressaadiks saab olla üksnes tollimaakler. Kuni 30.06.2002 kehtinud

§ 15

lg 3 sätestas, et deklarant vastutab tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse, õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Sama seaduse § 62 lg 1 p 1 paneb deklarandile ka impordimaksude tasumise kohustuse. Tollimaakleril oli võimalik tagada üle piiri toimetatava kaubakoguse andmete õigsus selle seaduse § 19 lg 21 alusel kauba proovide ja näidiste võtmise ning nende analüüsimise ja uurimise kaudu. Ka kohtu viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb üheselt, et kui kasutatakse tollimaakleri teenust, on maksumaksjaks tollimaakler. 4) Riigikohtu 23.10.2006 otsuses nr 3-3-1-57-06 avaldatud seisukohtadest ning

  1. maist 2004 kehtiva TS § 106 lg-st 3 tulenevalt tuleb käesoleval juhul juhinduda tolliseadustiku §-st 257, mille kohaselt on tollil täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. See tähtaeg oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks möödunud. Tolliseadustiku § 257 on erinorm, mistõttu selles küsimuses ei kuulu maksukorralduse seadus kohaldamisele. Samuti ei saa maksuotsust teha enne tollideklaratsioonide korrigeerimist.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Tollideklaratsioone saab korrigeerida pärast korrigeerimist vajavate deklaratsioonide kontrollimise lõpetamist, seega pärast kontrollakti koostamist. Kontrollakt AS Elrain poolt ajavahemikul 01.08.2001-27.03.2002 imporditud alkohoolsete jookide pealt maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kohta koostati 28.03.
  3. Seega tuleb tollideklaratsioonide korrigeerimisel lähtuda kontrollakti koostamise ajal, so 28.03.2005, kehtinud seadusandlusest. Sel ajal kehtinud TS § 49 lg 1 sätestas, et toll võib omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks. Sellest tuleneb ühtlasi, et tollideklaratsiooni korrigeerimine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus. 2) Apellant on pahatahtlikult ebaõigesti tsiteerinud

§ 15lg-t 3.

Säte kehtis järgmises sõnastuses: „Deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, vastutavad tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest.“ 7

(13)3-05-643 3) Apellandi oletus, et Pomorie võis deklareerida riigist välja suuremaid kaubakoguseid, kui reaalselt eksporditi, on alusetu ja meelevaldne. Pomorie esindaja seletuste ning esitatud dokumentide kohta esitas Bulgaaria Vabariigi Tolliamet informatiivse kokkuvõtte, milles olevatest andmetest ei nähtunud Pomorie poolset fiktiivset eksporti. Apellant seab põhjendamatult kahtluse alla ka Bulgaaria Tolliameti vastuse õiguspärasuse. Samuti jääb arusaamatuks apellandi väide, nagu oleks ta tasunud kauba eest, mis on näidatud impordideklaratsioonides. Maksuhaldur on menetluse käigus saanud Pomorie välismaksekorralduste koopiad ning väljastatud arved, millest nähtub, et apellant on tasunud kauba koguse eest, mis on Bulgaariast eksporditud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Maksuotsuse kohaselt on täiendava maksusumma määramisel lähtutud

§ 62

lg 1 p-dest 1 ja 2, mis sätestasid: „Tollivõlg kauba sisseveol tekib: 1) kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või kui töötlemiseks väljaveetud kaup veetakse taas sisse. Võlgnik on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati; 2) kauba üle tollipiiri toimetamise või selle avastamise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup toimetatakse ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile. Võlgnik on kauba ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetanud isik, samuti isik, kes osales selle kauba ebaseaduslikus toimetamises üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile või omandas või võttis hoiule ebaseaduslikult üle tollipiiri või vabatsoonist mujale tolliterritooriumile toimetatud kauba;“. Sama seaduse § 65 lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt on kauba ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamisena muuhulgas käsitatav kauba üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine mis tahes salajasel või muul pettuslikul viisil tollikontrollist kõrvale hoides, selle kauba laadimine, edasitoimetamine, hoiustamine või omandamine (kuriteo tunnuste puudumisel) ning üle tollipiiri toimetatava või toimetatud deklareeritava kauba deklareerimata jätmine või deklareerimist tõendavate dokumentide esitamata jätmine või selle kauba deklareerimine vale nimetuse või kaubapositsiooni all, sealhulgas tollitransiidil läbiva transiidina veetav kaup, või deklarandi või kauba saaja kohta valeandmete deklareerimine (kuriteo tunnuste puudumisel). Otsuse faktiliste põhjenduste kohaselt on maksu määramise aluseks AS Elrain tegevus maksude tasumisest kõrvalehoidumisel, mis väljendus tollideklaratsioonides valeandmete esitamises ja kauba osalises deklareerimata jätmises. Kauba osas, mida ei deklareeritud, on

§ 62

lg 1 p 2 alusel võlgnikuks AS Elrain kauba ebaseaduslikus üle tollipiiri toimetamises osalejana (organiseerides vastava kauba veo, tasudes kauba eest, sõlmides lepingud kauba Eesti tolliterritooriumile toimetamiseks, esitades kauba koguse kohta valeandmeid sisaldavaid kaubaarveid) ning kauba omandaja ja hoiulevõtjana. Deklareeritud kauba osas tekkis tollivõlg

§ 62lg 1 p 1 osas maksuotsuse kohaselt deklaratsioonis veini väiksema väärtusega deklareerimisest ja vale tarneklausli näitamisest. 8

(13)3-05-643 Apellant leiab, et

§ 15

lg 3 ja § 62 lg 1 p 1 kohaselt saab tollivõlg juhul, kui deklaratsiooni esitab tollimaakler enda nimel, tekkida üksnes tollimaakleril, mitte isikul, kelle eest deklaratsioon esitati. Halduskohtu seisukohta, et deklareerimata kauba osas tekkis apellandil tollivõlg

§ 62

lg 1 p 2 alusel, vaidlustab apellant väitega, et tollimaakleril oli deklarandina võimalik enne deklaratsioonide esitamist kontrollida kauba deklaratsioonile vastavust. 7.

§ 1

p 22 sätestas, et tollimaakler on kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel.

§ 15

lg 3 sätestas, et deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, vastutavad tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Nimetatud sätted ei välista tollivõla tekkimist isikul, kelle eest deklaratsiooni esitas tollimaakler.

§ 62

lg 1 p 1 sätestab otsesõnu, et võlgnik on ka isik, kelle eest deklaratsioon esitati.

§ 62

lg 1 p 2 alusel tekib tollivõlg ka isikul, kes osaleb kauba ebaseaduslikus üle tollipiiri toimetamises sellega, et esitab tollimaaklerile ebaõigeid andmeid, mille tulemusel deklareeritakse imporditud kaupa tegelikust väiksemas koguses ja tasutakse makse seaduses sätestatust väiksemas ulatuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendites avaldatud seisukohad, mille kohaselt on tollimaakleri teenuse kasutamisel maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, ei ole üheselt ülekantavad käesoleva vaidluse asjaoludele. Lahendites asjades nr 3-3-1-33-99, 3-3-1-38-99 ja 3-3-1-39-99 oli tegemist olukorraga, kus isik, kelle eest tollimaakler deklaratsiooni esitas, tasus tollivõla tollimaaklerile. Ka haldusasjas nr 3-3-1-5-01 pidas Riigikohus oluliseks kaebuse esitaja väidet, et viimasel oli sõlmitud tollimaakleriga leping, millest tulenevalt eeldas ta, et tollimaakler tasub temalt saadud maksusummad tollile ning temal puudub võimalus kontrollida tollimaakleri poolt maksusummade tasumist tollile. Käesolev maksuotsus on tehtud tollimaakleri teenust kasutanud isikule aga põhjendusega, et viimane on tollimaaklerile esitanud tollivormistuse teostamiseks valeandmed. Sellisel juhul pole välistatud tollivõla tasumise kohustuse panemine isikule, kelle eest deklaratsioon esitati. II

  1. Apellant leiab, et maksuotsust ei saanud teha enne tollideklaratsioonide korrigeerimist ning tollideklaratsioonide korrigeerimiseks on möödunud tolliseadustiku §-s 257 sätestatud tähtaeg. Menetlus tuleks läbi viia menetluse alustamise ajal kehtinud üldaktide alusel. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, millist seadust tuleb kohaldada vaidlusaluses maksuotsuses määratud maksuvõla aegumise küsimuses, samuti küsimuses, kas maksuotsuse tegemine tollideklaratsioonide eelneva korrigeerimiseta oli lubatav.
  2. Käesolevas asjas alustati maksu määramise menetlust ajavahemikul
  3. juulist 2002 kuni
  4. maini 2004, mil kehtis tolliseadustik. Maksuotsuse tegemise ajal (23.05.2005) kehtis üksnes EL õigusega reguleerimata osas
  5. mail 2004 jõustunud TS, muus osas kohaldatakse alates
  6. maist 2004 Ühenduse tolliseadustikku (ÜTS). ÜTS art 221 lg 3 sätestab „Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Kui tollil ei ole võimalik määrata tollivõla 9

(13)3-05-643 tekkimisel tasumisele kuuluvate tollimaksude täpset summat sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse, võib tollivõlast teatada ka pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, kui kehtivad seadused seda lubavad.“ TS § 65 lg 2 sätestab: „
(2)Kui tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon või kui tollil on alust arvata, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, määrab toll impordi- ja eksporditollimaksude summa ning teatab sellest võlgnikule maksukorralduse seaduses sätestatud korras.“ MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Apellant tugineb 01.07.2002-01.05.2004 kehtinud tolliseadustiku §-le 257, mis sätestab: „Täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates.“ Selle seadustiku § 113 lg 1 kohaselt võis toll täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks omal algatusel või deklarandi taotluse alusel pärast kauba vabastamist teha tollideklaratsioonis muudatusi kolme kalendriaasta jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates. Sama seadustiku § 256 lg 1 kohaselt arvutab toll tollivõlast tuleneva impordivõi ekspordimaksude summa (edaspidi maksusumma) välja kohe, kui ta on saanud vajalikud andmed, ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei kanna toll arvestusse maksusummat, millest seadustiku § 260 lg 3 kohaselt ei teatata võlgnikule pärast ettenähtud tähtaja möödumist. Seadustiku § 260 lg 3 sätestab, et pärast kolme kalendriaasta möödumist tollivõla tekkimise päevast ei teatata võlgnikule enam maksusummat, välja arvatud tollieeskirjade rikkumise asjas algatatud menetluse korral; vaide esitamise puhul pikeneb nimetatud tähtaeg vaidemenetluse aja võrra. HMS § 5 lg-s 5 sätestatud põhimõtte kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Maksuõiguse kontekstis hõlmab nimetatud põhimõte maksumenetluse norme, mille hulka ei kuulu aga maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumistähtajad. Kuid TS § 106 lg 3 sätestab järgmist: „Kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.“ Tollideklaratsiooni menetlemise all viidatud sätte tähenduses tuleb silmas pidada ka tollideklaratsiooni korrigeerimise tingimusi ja tähtaegu. Järelikult tuleb TS § 106 lg 3 alusel rakendada tolliseadustiku §-s 257 sätestatud piiranguid ka sellise maksusumma korrigeerimisele, mis on määratud enne 01.05.2004 aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel. See on kooskõlas ka Riigikohtu 23.10.2006 otsuses nr 3-3-1-57-06 võetud seisukohaga, kus enne 1. maid 2004 aktsepteeritud tollideklaratsiooni menetlemisel peale viimatinimetatud kuupäeva tehtud maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel kohaldati tolliseadustiku §-i 257. 10. TS § 106 lg 3 ja tolliseadustiku § 257 kohaldamisel tuleb silmas pidada aga seda, et tollivõla tekkimise aluseks ei ole alati tollideklaratsioon. Sarnaselt kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 62

lg 1 p-dele 1 ja 2 eristasid tolliseadustiku §-d 239 ja 240 tollivõla tekkimist deklareeritud kauba sisseveol, mil tollivõlg tekkis seadustiku § 239 lg 2 alusel tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval, ning kauba ebaseaduslikul üle tollipiiri toimetamisel, mil tollivõlg tekib kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast. 10

(13)3-05-643 Viimasel juhul on tegemist 01.05.2004 jõustunud TS § 65 lg-s 2 nimetatud olukorraga, kus tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon. Tollivõla, mis tekkis deklareerimata kauba ebaseaduslikul toimetamisel tolliterritooriumile, kindlaksmääramine maksuotsusega ei ole käsitatav tollideklaratsioonis muudatuste tegemisena tolliseadustiku § 113 lg 1 mõttes. Samuti ei ole sellise maksuotsuse tegemisele kohaldatav tolliseadustiku §-s 257 sätestatud tähtaeg, kuna tegemist ei ole määratud tollimaksu korrigeerimisega.
  1. Vaidlustatud maksuotsusega on määratud tollivõlg: 1) deklareeritud kaubalt seoses asjaoluga, et AS Elrain deklareeris veini Eestisse (1 440 krooni võrra) väiksema väärtusega ning märkis deklaratsioonidel vale tarneklausli, ja 2) seoses asjaoluga, et ajavahemikul 01.08.2001-27.03.2002 on jäetud deklareerimata 173 184 liitrit brändit väärtusega 3 115 220 krooni ja 1 529 liitrit marjaveini väärtusega 17 071 krooni. Maksuotsuse tegemisel deklareeritud kauba osas lähtuti AS Elrain impordideklaratsioonidest, mis esitati ajavahemikul kuni 27.03.
  2. Vaidlusalune maksuotsus on tehtud 23.05.
  3. Osas, milles vaidlusaluse maksuotsusega määrati käibemaks importimisel ja eksportimisel deklareeritud veini väärtuste vahelt (1 440 krooni, maksuotsuse lisa 1 lahter BK 62) ning deklaratsioonis näidatud tarneklausli ebaõigsusele tuginedes, on tegemist deklaratsioonide aktsepteerimisega varem määratud maksusumma korrigeerimisega tolliseadustiku § 257 tähenduses. Puudub vaidlus selles, et maksuotsus on tehtud enam kui kolme aasta möödumisel viimase impordideklaratsiooni aktsepteerimisest, millega on möödunud tolliseadustiku §-s 257 sätestatud tähtaeg. Seetõttu tuleb vaidlustatud maksuotsus tühistada osas, millega määrati täiendav käibemaks summas 66 695 krooni seoses deklaratsioonidel ekslikult märgitud tarneklausliga. Samuti tuleb maksuotsusega tasumisele määratud käibemaks tühistada osas, milles see arvestati summalt 1 440 krooni, mille võrra AS Elrain deklareeritud veini väärtus oli väiksem väärtusest, millega see deklareeriti Bulgaariast välja. Muus osas tuleb käesoleva maksuotsuse tähtaegsust hinnata TS § 65 lg 2 ja MKS § 98 lg 1 alusel. Kui on tõendatud, et kaebuse esitaja jättis maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil tahtlikult deklareerimata maksuotsuses märgitud alkoholikogused, on maksuotsus deklareerimata kaupa puudutavas osas tehtud tähtaegselt. III
  4. Halduskohus on pidanud tõendatuks, et kaupa importis AS Elrain koguses, mis nähtub Bulgaariast saadud andmetest. Ses järelduses tugines halduskohus Bulgaaria Vabariigi Tolliameti vastusele Tallinna Tolliinspektuurile (t I kd lk 65), mille kohaselt selgus Pomorie tegevdirektori seletuskirjast, et firma arvetel toodud kogusumma kauba eest on kaebuse esitaja poolt tasutud ning kaebuse esitaja Pomoriele reklamatsioone väljaveetud toodangu koguste kohta esitanud ei ole, samuti Bulgaariast saadud Pomorie ekspordideklaratsioonidele koos neile lisatud arvetega (t I kd lk 137-214). Bulgaariast saadud arveid ja ekspordideklaratsioone pidas halduskohus usaldusväärsemaks kaebaja esitatud impordideklaratsioonidest ja kaubaarvetest väitega, et Bulgaaria Tolliametilt saadud välismaksekorraldused (t I kd lk 95-136) et vastavad Pomorie poolt esitatud deklaratsioonidele ja arvetele, mitte kaebaja deklaratsioonidele ja arvetele.
  5. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et Bulgaaria Tolliametilt saadud pangaväljavõtete (t I kd lk 95-136) alusel ei ole võimalik üheselt kinnitada AS Elrain poolt tasutud summade vastavust Bulgaariast saadud Pomorie arvetele ja deklaratsioonidele. 11
(13)3-05-643 Maksuotsuse lisas 3 (t III kd lk 124) toodud tabelis on võrreldud AS-lt Elrain ning kauba eksportijalt pärinevate arvete (nr-d 20076, 20077, 20149, 20150, 20151, 20232, 20233, 20234, 20287, 20288, 20290, 20357, 20359, 21424, 21425, 21426, 21773, 21774, 21775, 21992, 21993, 22000, 22371, 22242, 22243 ja 22244, kokku 26) andmeid, näitamaks, et sama numbriga arved on Eestis deklareeritud väiksema väärtusega kui Bulgaarias ja AS Elrain on arved tasunud Bulgaarias deklareeritud ulatuses. Tabelis on küll esitatud andmed AS Elrain poolt tasutud summade suuruse ning nende laekumise kuupäevade kohta eksportija pangaarvele, kuid neid andmeid pole varustatud viidetega konkreetsele maksedokumendile või pangaväljavõttel kauba eksportija pangaarvete krediteerimise ja debiteerimise kohta (t I kd lk 95-136) näidatud ülekandele. Selliseid üheseid seoseid pangaväljavõtete ja arvete vahel ei õnnestunud välja tuua ka ringkonnakohtul. Tabeli veergudes 11 ja 12 toodud andmed AS-lt Elrain kauba eksportija pangaarvetele tehtud ülekannete suuruse ja aja kohta ei ole kooskõlas toimikus sisalduvate pangaväljavõtete kuupäevadega ja neil väljavõtetel kajastuvate maksete suurusega. Tabelis on näidatud mitmeid väidetavaid laekumise kuupäevi (12.04.2001, 25.10.2001, 01.11.2001, 07.11.2001, 16.11.2001, 22.11.2001, 21.12.2001, 28.01.2002, 15.02.2002, 22.02.2002), mille kohta pangaväljavõtted toimikus puuduvad, samas aga on toimikus pangaväljavõtted ajavahemike kohta (
  1. a juunis, juulis ja augustis), mida tabel ei kajasta. Toimikus ei ole pangaväljavõtteid osade arvete (21775, 21992, 21993, 22000, 22371, 22242, 22243 ja 22244) tasumise kohta. 31.08.2001 ja 03.09.2001 pangaväljavõtted (t I kd lk 113, 114) on toimikus poolikul kujul – lehekülg lõpeb märkega „continued next page“. Seega ei ole maksuhaldur maksuotsuse lisas 3 toodud andmeid dokumentaalsete tõenditega täies ulatuses põhistanud.
  2. Samas ei kinnita Bulgaariast saadud pangaväljavõtted ka kaebuse esitaja väidet, et viimane on Bulgaaria äripartnerile kauba eest tasunud vastavalt sellistele kogustele, mida ta deklareeris kauba impordilt. Apellatsioonkaebusele lisatud apellandi tabel AS Elrain maksete vastavuse kohta AS Elrain poolt maksumenetluses esitatud Pomorie arvetega sisaldab samuti vastuolusid tabelis viidatud Bulgaaria pangaväljavõtete andmetega. Kaebaja tabeli järgi oleks arved nr 20150, 20151 ja 20149 pidanud olema tasutud 31.08.2001 ja 03.09.2001 Pomorie arvele saabunud maksetega (vt t I kd lk 113-114). Kuid 04.10.2001 pangaväljavõttelt (t I kd lk 112) nähtuvalt ei ole kaebuse esitajale Pomorie arvele laekunud üksnes kogusummas 18 747,4 Saksa margale vastav makse arvete 20232, 20233 ja 20234 alusel, nagu näidatud kaebaja tabelis, vaid tehtud on ka makse viidetega muuhulgas jällegi arvetele nr 20149, 20150 ja 20151 summas 15 979,2 eurot. Kokku on kaebuse esitajalt sel päeval Pomorie arvele saabunud makse kogusummas 25 564,59 eurot. Seega ilmneb nimetatud pangaväljavõtetest otseselt, et vähemalt arvete nr 20150, 20151 ja 20149 eest on kaebuse esitaja tasunud suuremas ulatuses, kui tema esitatud arvete eksemplaride kohaselt tasumisele kuulunud summad. Nagu eelnevas punktis viidatud, ei pruugi ka 31.08.2001 ja 03.09.2001 pangakonto väljavõtted kajastada samal päeval kaebaja poolt nimetatud kontole tehtud makseid täies ulatuses.
  3. Kuna Bulgaaria pangaväljavõtted ei kajasta kõigi vaidlusaluste arvete tasumist ega täies mahus kõigile kauba müüja pangaarvetele vaatlusalusel perioodil tehtud makseid, siis ei lükka need ümber võimalust, et kaebuse esitaja on kauba müüjale tasunud Bulgaaria tollivõimudelt saadud arvete kohaselt. Kuna neilt nähtub vähemalt osade arvete tasumine kaebaja näidatust tunduvalt suuremas ulatuses, kõnelevad need pangaväljavõtted Bulgaariast saadud eksperdideklaratsioonide ja kaubaarvete usaldusväärsuse kasuks. 12
(13)3-05-643
  1. Asjas kogutud tõendite koosmõjus hindamisel nõustub ringkonnakohus lõppkokkuvõttes maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et Bulgaaria tollilt saadud andmed eksporditud kaubakoguste ja müügiarvete kohta on usaldusväärsemad. Sellele järeldusele jõudmisel on määravad järgmised asjaolud.
  2. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokollist nr 8.2.1-01 ja Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1/1-249/02 nähtub, et üks käesolevas asjas kaebaja esitatud deklaratsioonidest (27.03.2002 impordideklaratsioon nr I999836) ja arve nr 22244 (t III kd lk 10-35) kajastas valeandmeid. Viidatud protokolli ja kohtuotsuse kohaselt tuvastati deklareeritud kauba järelkontrolli tulemusel, et brändit „Pliska“ oli konteineris tegelikult 18 000 pudelit, mitte 3 600 pudelit, nagu arvel ja impordideklaratsioonil näidatud.
  3. Maksuotsuse lisas 4 toodud andmete kohaselt erinevad konteinerite ja pudelite kaalud sama kauba Eestis ja Bulgaarias deklareerimise seisuga, samas pole tuvastatud, et saabunud kaubal oleks olnud tolliplomm katki, mis viitaks osa kauba kaotsimineku võimalusele. Sealjuures on Eestis deklareeritud kauba pudelite (taara) kaal oluliselt suurem kui Bulgaarias deklareeritud kaal, nt brändiga samas konteineris transporditud veinipudelite osas kaalub Eestis deklareeritu järgi 0,7 l veinipudel 1,8 kg, Bulgaarias deklareeritu järgi 0,517 kg. Eestis deklareeritud pudelikaal ületab sarnase pudeli proovikaalumise tulemuse (0,565 kg) enam kui kolm korda. Veinipudeli kaalu tegelikust sedavõrd erinevas määras deklareerimine ei saa alkohoolse joogi impordi ja müügiga tegeleva isiku puhul olla põhjendatav eksimusega ja viitab otseselt tahtlikule valeandmete esitamisele eesmärgiga varjata asjaolu, et Eestis deklareeritud kaubakogus oli tegelikust oluliselt väiksem.
  4. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et maksuhalduri seisukoht AS Elrain poolt kauba deklareerimata jätmise kohta on tõendatud ja maksuotsus faktiliselt põhjendatud. IV
  5. Käesoleva otsuse põhjendava osa II osas toodud põhjendustel tuleb Tallinna Halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega tühistatakse maksuotsus käesoleva otsuse punktis 12 näidatud osas – so. osas, millega määrati kaebajale tasumiseks käibemaks summas 66 695 krooni seoses deklaratsioonidel ekslikult märgitud tarneklausliga ja käibemaks maksuotsuses otseselt välja toomata suuruses, mis määrati seoses 1 440 kroonise erinevusega AS Elrain poolt deklareeritud veini väärtuse ja Bulgaarias deklareeritud veini väärtuse vahel.
  6. Arvestades ulatust, milles maksuotsuses esitatud maksunõue jõusse jäi, võib kaebust ja apellatsioonkaebust rahuldatuks lugeda ca 0,5 % ulatuses. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jaotada kaebuse esitaja kohtukulusid menetlusosaliste vahel. Kaebuse esitaja mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jäävad tervikuna kaebuse esitaja kanda. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.