lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on laste elukoha kindlaksmääramise nõude näol tegemist hagita asjaga.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 3 p 2, 3 ja 7 kohaselt võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus menetluse ajaks reguleerida vanema suhtlemist lapsega või lapse väljaandmist teisele vanemale ning muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED N.S. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 26.07.2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamisel jäetud arvestamata puudutatud isiku ja tema laste õigused ning huvid. Kohus on ebaõigesti jätnud andmata puudutatud isikule võimaluse seisukohtade avaldamiseks. Puudutatud isik oli sunnitud koos lastega elukohast lahkuma pärast seda, kui avaldaja järjekordselt 12.07.2007 ähvardas N. Š-S vägivallaga. S.S. on ka eelnevalt olnud N.S. suhtes vägivaldne. Laste kasvatamise ja neile ülalpidamise andmisega on tegelenud N. Š-S, kogu majapidamine ning lastega seotud kulutused on olnud tema kanda. S.S. võttis ära N.S. käsutuses olnud sõiduauto, et ta ei saaks liikuda vabalt koos lastega maalt linna. Kõik need asjaolud viisid N.S. sellise olukorrani, kus ta soovis koos lastega Eestist lahkuda ning asuda elama ja töötama Inglismaale oma õe juurde, et kindlustada endale ja lastele rahulik ja ilma vägivallata elu. Paraku hagi tagamise tõttu puudutatud isikul ei olnud võimalik Eesti Vabariigist lahkuda. N.S. ei ole teinud takistusi avaldajale lastega kohtumiseks ja suhtlemiseks. Hagi tagamise kohaldamisega on puudutatud isik koos lastega sunnitud elama hirmus ja vägivallakartuses ning varjama enda elukohta. Vastavalt põhiseaduse §-le 35 on igaühel õigus vabalt Eestist lahkuda. Hagi tagamata jätmine ei raskenda kohtus asja menetlemist. Küll aga koormab puudutatud isikut hagi tagamine, kes ei saa normaalselt korraldada oma ja laste elu. N. Š-S on tõsised kartused, et avaldaja viib väevõimuga tema juurest lapsed ära. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED S.S. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli tõkendi seadmine oluline, et saavutada olukord, kus mõlemad lapsevanemad on Eestis ja laste elukohta käsitleva hagiavalduse arutelu võib reaalselt toimuda. Väide 12.07.2007 vägivallaähvarduse kohta ei ole tõene ei sisu ega kuupäeva osas. Väide, et S.S. on aastaid olnud vägivaldne ja seda eriti alkoholijoobes, on vale. N.S. töötab SA-s X ja tema võimalikud kehavigastused oleks ilmsiks tulnud. Asjaolu, mille kohaselt on laste kasvatamise ja neile ülalpidamise andmisega tegelenud vaid N. Š-S ei ole tõene. S.S. töötab öösiti Tartus taksofirmas, tema töötasu on olnud lähiaastatel perekonna majapidamise peamise sissetulek. Väide sõiduauto äravõtmise kohta on samuti vaid N.S. käsitlus asjast. Kõnealune sõiduauto vajas remonti ja sellel ajal oli S.S. nõus abikaasat autoga tööle viima ja tooma. Väide, mille kohaselt N.S. ei ole teinud takistusi abikaasal lastega kohtuda ja suhelda, ei ole tõene. Laste elukohast äraviimise järel ei vastanud N.S. telefonikõnedele, laste vanaema andis laste asukoha kohta vääraid seletusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 26. juuli 2007 määrus muutmata.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Eelnevast tuleneb, et hageja peab hagi tagamise avalduses põhistama asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning nende asjaolude alusel on maakohus põhjendatult hagi taganud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud maakohtu määrust tühistada või muuta. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et hagi tagamisel on jäetud arvestamata puudutatud isiku ning laste õigused ja huvid. Määruskaebusest nähtuvalt soovis määruskaebuse esitaja koos lastega Eestist lahkuda ning asuda elama ja töötama Inglismaale. Asjas ei ole vaidlust selles, et senini teostasid pooled laste hooldamisõigust ning laste harilik viibimiskoht oli Tartu maakonnas X vallas. Hageja soovis hagis laste elukoha kindlaksmääramist. Haagi 25.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni art 3 alusel oleks laste äraviimine Inglismaale õigusvastane ning juba üksnes seetõttu ei saa väita, et hagi tagamisel jäeti arvestamata puudutatud isiku ja laste õigused. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et põhiseaduse § 35 kohaselt ei ole isiku õigus Eestist lahkuda absoluutne. Kui kohus määrab kindlaks laste elukoha ja pooled kohtuotsust ei täida, saab rääkida poolte õiguste rikkumisest. Nähtuvalt asja materjalidest (t.l 36-38) kuulas kohus pooled ära ning seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et kohus tagas hagi, andmata puudutatud isikule võimalust seisukohtade avaldamiseks. Määruskaebuse esitaja viited hageja isikuomadustele ei ole hagi tagamise seisukohalt asjakohased ja seetõttu ei pea ringkonnakohus nendele vajalikuks vastata. 3 Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.
Üllar Roostoja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.