lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED S.V. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 11.07.2007 määruse tühistamist, millega otsustati kohaldada O.V. u ja S.V. u kinnisvarale käsutamise keelumärge ja osaühingu osadele arest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja hagi tagamiseks esitatud vara arestimise taotluses käitunud pahauskselt. Hageja, omades nõuet O.V. u vastu 386 233 krooni ulatuses, on taotlenud kogu vara arestimist, teades, et vara koguväärtus on 11 600 676.49 krooni ja et O.V vara on sellest ca 5 miljonit krooni.
lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesoleval juhul on hageja nõudnud kogu vara arestimist, mida tuleb pidada ülemääraselt koormavaks, kuna nõue, mida tagatakse, on 386 233 krooni. Tsiviilasjas nr 2-07-12646 on tuvastatud O. ja S. V vara kokku järgmiselt: kinnisvara 2 400 000 krooni väärtuses; osaühingute osad väärtusega kokku 9 084 600 krooni; nõuded kolmandate isikute vastu 1 404 380 krooni ja vaieldav nõue summas 149 350 krooni. Seega piisaks hagejal valiku tegemisest varade vahel, mille arestimine tagaks tema nõude. Arvestades varade seisu, oleks vähem koormav, kui arestida OÜ I vara suuruses 360 000 krooni ja OÜ O vara suuruses 525 000 krooni. Arvestada tuleb veel asjaolu, et varade hulgas on nõue A.K. i vastu summas 149 350 krooni. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED A.K. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja enda menetlusõigusi kasutanud pahauskselt. Arvestada tuleb kogu pooltevahelise vaidluse iseloomu. Paralleelselt käesoleva menetlusega toimub kostjate suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/1902 Tartu notar Anne Kuilli poolt 16.12.2004 notariaalselt tõestatud laenulepingu nr 5327/2004 täitmises. Hagiavaldus abikaasade ühisvara jagamiseks on PKS § 181 ja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud just nimetatud lepingust tuleneva kohustuse täitmise võimaldamiseks täitemenetluses. Kostjad on teinud kõik võimaliku menetluse takistamiseks. Olukorras, kus poolte vahel on kehtiv laenuleping, mille kehtivust on kohtud korduvalt kinnitanud ning mis on sissenõutav, on kostjate soovimatus seda täita järjekindlalt pahauskne. Antud juhul on õigustatud kogu hagejate ühisvara arestimine, kuivõrd see võimaldab hagi rahuldamise - kostjate ühisvara jagamise ning selle alusel täitemenetluse jätkumise - kõige otstarbekamalt. Hageja ei leia, et kostjate kogu vara arestimine koormaks kostjaid ülemääraselt; arvestades kostjate käitumist kogu menetluse vältel, on ainult kogu vara arestimine küllaldaseks meetmeks, mis võimaldaks võimaliku hageja kasuks langetatava kohtuotsuse raskusteta täitmist ning mis motiveeriks kostjaid oma lepingulisi kohustusi täitma. Hageja ei nõustu ka kostja poolt määruskaebuses toodud võimaliku variandiga arestida vaid OÜ I vara suuruses 360 000 krooni ja OÜ O vara suuruses 525 000 krooni. Kostja tugineb vara väärtuses kohtuotsusele 2-07-12646. Viidatud kohtuotsuses tuvastatud asjaolud ei ole käesolevas kohtumenetluses siduvad. Määruskaebuses on kostja lugenud võimalikuks arestida osaühingute vara, kuid see ei ole antud juhul võimalik, sest osaühingute vara ei ole kostjate ühisvaraks ühisvara hulka kuulub vaid osaühingu osa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. juuli 2007 määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Hageja on nimetatud kohustuse täitnud ning maakohus on hageja põhistuste alusel põhjendatult leidnud, et hagi tagamata jätmine võib hagi võimaliku rahuldamise korral raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kooskõlas
§-ga 378 lg 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks ning rahalise nõudega hagi puhul tuleb arvestada hagi hinda. Samas on määruskaebuses ekslikult leitud, et tsiviilasjas nr 2-07-12646 on tuvastatud O. ja S.V. u ühisvara väärtus. Tartu Maakohtu 21.05.2007 määrusest ei nähtu O. Ja S.V. u ühisvara väärtus. Samuti puuduvad asja materjalide juures tõendid, milledest nähtuks korteriomandite ja äriühingute osade reaalne väärtus. Arvestada tuleb ka sellega, et abikaasade osad on ühisvaras eelduslikult võrdsed. Välistatud ei ole aga abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Ülaltoodu kinnitab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat ülemäära ning need on kooskõlas hagi tagamise eesmärgiga. 3 Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.
Üllar Roostoja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.