3-07-231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-231 Haldusas

) § 45 lg sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec

§-st 45 lg 1 tulenevalt kinnipeetava eluruum vastama eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. 2 Elamuseaduse (ES) § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määrusega nr 38 eluruumidele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Tartu Vanglas on kõigis kambrites sundventilatsioon, mis tagab piisava hulga värsket õhku. Kartserikamber on ette nähtud kahele kinnipeetavale, S.I. viibis kambris üksi. Värske õhu tagab sundventilatsioon, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Ventilatsioon on vastavuses projekteeritule, mida kinnitasid OÜ Variax poolt Tartu vanglas teostatud mõõdistused töö nr 518-2 raames. Tartu Vangla 12.12.2006 kirjaga nr E1 3051 on tõendatud, et lõhutud ventilatsioonirestid on asendatud tugevdatud distantspuksidel asuva metallplaadiga. Distantspuksid tagavad originaalrestiga võrdväärse õhuvahetuse. Ehitusprojekt ei määratle ventilatsiooniresti ehitust, vaid määrab sundventilatsiooniga vahetuva õhu koguse. Seega ei ole S.I. i õigusi rikutud, sest sundventilatsioon kindlustab värske õhu vastavalt kehtivatele normidele.

§ 45

lg 1 kohaselt peab eluruumis olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Kambri nr 1030 toimiku kohaselt on nimetatud kambris olemas aknapakett. Tartu Vangla ehitamisel järgiti norme ruumi nõuetekohase valgustamise kindlustamiseks. Ventilatsiooniava asendamine tugevdatud distantspuksidel asuva metallplaadiga ei vähendanud akna pinda selleks läbiva valguse jaoks. Ventilatsiooniava ei olnud enne mettallplaadiga asendamist klaasist või läbipaistev ning asendamisel ei muutunud akna pind. Seega ei ole kaebuse esitaja õigusi ka selles osas rikutud. VSKE § 7 lg 2 p 3 sätestab, et kartseri kambri sisustuse hulka kuulub veenõu ja kruus juhul, kui puudub veevarustus. Tartu Vangla kartseri kambrid on pideva veevarustusega ühendatud ning seega veenõu ja kruusi olemasolu kambri sisustuses lubatud ei ole. Samuti puudub tulenevalt VSKE §-st 60 lg 1 kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelus kruus. Seetõttu ei ole kinnipeetaval õigust kartserikambris kruusi omada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED S.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. aprilli 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada ning tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ebaõiged vastused 04.01.2007 nr E1/3164-1 ja 27.01.2007 nr E1/3165 ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus apellandi kolmandale korrusele üleviimiseks, kambrisse kruusi lubamiseks ning ventilatsiooniluugi keevitusest vabastamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kartserikamber vangla projekti standarditele. Ventilatsioon on kinni kruvitud rauast plaatidega ning õhuakna luuk on kinni keevitatud. Kambrisse ei tule piisavas koguses värsket õhku. Euroopa vanglareeglistiku § 18.2a kohaselt peab kõigis ruumides, milles kinnipeetav on kohustatud elama või töötama, olema suur loomuliku valgusega aken, mille kaudu saaks ruumi lasta suures koguses värsket õhku. Esimese korruse kartserikambrite akende vastas on kivimüür ja aknast ei paista päikesevalgus. Kartserikambri aknast ei saa isegi loodust näha. Tartu Vangla on õigusvastaselt 27.01.2007 vastusega nr E1/3165 keeldunud apellanti kolmandale korrusele üle viimast. Tartu Vangla on rikkunud ka VSKE §-s 51 lg 1 sätestatut, millest tulenevalt peab kartserikambris olema kruus. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vastavalt HKMS §-le 31 lg 1 poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse 3 normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant ei ole kaebuses märkinud, et materiaalõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või tõendeid ebaõigesti hinnatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ning sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus rahuldada S.I. i taotlusi Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva (apellandi väidete kohaselt haldusasi nr 3-292/05) haldusasja materjalide väljanõudmiseks ja Tartu Vanglalt kartserikambri nr 1030 foto väljanõudmiseks, kuna apellant ei ole selgitanud, milline peaks olema seos eelnimetatud ja käesoleva haldusasja vahel ning mida saaks Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva asja materjalidega tõendada. Samuti nähtub asja materjalidest, et ei ole olnud vaidlust selles küsimuses, kas kambris nr 1030 on akna õhutusluuk kinni keevitatud või mitte ning kas ventilatsiooniluugil on metallist kate ees või mitte. Seda, kas ja kuidas kambris ventilatsioonisüsteem töötab või ei tööta, ei ole võimalik kambrit kujutava fotoga tõendada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et rikutud on

§ 45

. Vaidlustatud otsuse põhjendustes on halduskohus õigesti leidnud, et kartserikambri nr 1030 osas ei ole tuvastatud, et see ei vastaks eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele, kuna Tartu Vangla kõigis kambrites on sundventilatsioon, mis tagab piisava värske õhu olemasolu kambris. Tartu Halduskohus on eeltooduga seoses põhjendatult viidanud OÜ Variax tööle nr 518-02 ja vastustaja selgitustele ning 12.12.2006 kirjale, mis käsitlevad kambrites õhuvahetuse normatiivide järgimist Tartu Vangla poolt ja kinnitavad seega, et kambrites on sundventilatsiooni tulemusel piisava värske õhu hulga saamine tagatud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kambrite ventilatsioonirestide asendamine tugevdatud distantspuksidel asuvate metallrestidega ei ole vähendanud nõutava värske õhu hulka kambrites ja kaebuse esitaja taotlus sellekohase toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samuti on halduskohus toimiku materjalide põhjal õigesti leidnud, et kambris 1030 on olemas aken ja kunstlik valgustus, mistõttu ei ole põhjendatud S.I. i väited

§ 45lg 1 rikkumise kohta ka sellel alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi väide, et Tartu Vangla kartserikambris nr 1030 valitsevate tingimuste tõttu rikutakse Euroopa vanglareeglistiku §-des 1, 2, 4, 18.1 ja 18.2a ning PS §-des 12 (võrdse kohtlemise põhimõte) ja 18 (piinamise, julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise keelamine) sätestatut. Põhjendatud ei ole apellandi väited selle kohta, et temale kartserisse kruusi mittelubamisega rikkus Tartu Vangla VSKE § 51 lg 1, PS § 12 ja 18 ning

§ 50

. VSKE-st puudub apellandi poolt mainitud § 51 lg 1, mis tema väidete järgi kohustab vanglat kartserikambrisse kruusi lubama. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud 2006. a novembris kehtinud VSKE redaktsioonile, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt kuulus veenõu ja kruus kartserikambri sisustusse üksnes siis, kui kambris veevarustus puudub, kuid kuna 4 Tartu Vangla kartserikambrites on veevarustus olemas, siis puudub vanglal seadusest tulenev kohustus kartserikambris kruusi omamist lubada. Samuti on halduskohus põhjendatult viidanud VSKE §-le 60 lg 1, mis sätestab kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelu ja milles ei ole märgitud, et kinnipeetaval on kartseris lubatud omada kruusi ning Tartu Vangla kodukorra p-le 22.11.5, mille järgi kartseris viibivale kinnipeetavale antakse toidunõud kambrisse üksnes toiduajaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka apellandi viited kartserisse kruusi mitteandmise tõttu toimunud PS § 12 ja 18 rikkumisele ning

§ 50

nõuete rikkumisele Tartu Vangla poolt.

§ 50

kohustab kinnipeetavat hoolitsema oma hügieeni eest ning vanglat võimaldama kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kruusi mittevõimaldamisega kinnipeetavale kartserikambrisse väljaspool toiduaega ei saa Tartu Vangla kuidagi rikkuda

§-ga 50 lg 2 kinnipidamisasutustele pandud kohustust. Põhjendatud ei ole ka apellandi viited

§-de 5 ja 11 rikkumisele Tartu Vangla poolt, kuna need paragrahvid sätestavad täitmisplaani sisu ja koostamise ning selle, et kinnipeetav paigutatakse vanglasse täitmisplaani alusel ning vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et 2006. a novembris S.I. i paigutamisel Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse oleks rikutud

§-de 5 või 11 nõudeid.

§-d 5 ja 11 ega ka VSKE § 6 ei sätesta seda, et kinnipeetava ühte või teise kambrisse paigutamisel peaks selleks eelnevalt olema kinnipeetava nõusolek või, et kinnipeetaval oleks endal õigus otsustada selle üle, millises (millisel korrusel asuvas) kambris ta asub karistust kandma. Agu Timmi Viivi Tomson 5 Maili Lokk