3-05-838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-838 Haldusasi R.A.’e kaebus Harku Vallav

) §-s 2 toodud looduskaitse põhimõtete järgimine. Vastustaja oli detailplaneeringut kehtestades olukorras, kus formaalselt võis tekkida küsitavusi mõlema üldplaneeringu rakendamisel: olemasolev on seadusevastane, uus veel ei kehti. Eelistada tulnuks kindlasti uue planeeringu põhimõtteid, mis on selgelt suunatud looduskeskkonna kaitsmisele. Paraku eelistas vastustaja hoopis loodust kahjustavaid põhimõtteid.

1. Väärib märkimist, et isegi
2. aasta üldplaneeringu järgi ei ole tiheasustuse rajamine kaldale sedavõrd lähedale lubatud. Harku Vallavolikogu 21.04.2005 istungi protokollist nr 4 (tlk 27) nähtub, et volikogu arutas tiheasustusala laiendamise võimalikkust seoses Xxxxxx detailplaneeringu kehtestamisega. Arutelu käigust ja lõppotsustusest võib järeldada, et peeti vajalikuks tiheasustusala laiendamist ja kehtiva üldplaneeringu muutmist. Kehtestatud detailplaneeringus seda kirjas ei ole. PlanS § 24 lg 5 kohaselt peab aga ettepanek kehtestatud üldplaneeringu muutmiseks sisalduma vastavas detailplaneeringus.

§ 41

lg 1 järgi on uue 2 3-05-838 tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis keelatud. Ka olemasoleva tiheasustusala laiendamine on sama paragrahvi

1. lõike järgi lubatud vaid kehtestatud üldplaneeringu alusel. 10.Kehtestatud detailplaneering on vastuolus nii seaduse kui valla uue üldplaneeringuga, samuti kehtiva seadusevastase üldplaneeringuga. Kaevatav detailplaneeringu kehtestamise otsus kuulub seega tühistamisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
3. Kaebuse esitaja lähtub eeldusest, et detailplaneering on kehtestatud hajaasustusega piirkonna kohta. Vastustaja on seisukohal, et, et planeeritav ala on tiheasustusala. Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu lk 41-42 ja Harkujärve küla tsoneerimise skeemi (skeem nr 6, leppemärgid lk 45) kohaselt on kogu Harkujärve küla tiheasustusala. Tallinna Ringkonnakohus on kahel korral: 12.02.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/20/2001 ja 13.03.2003 otsusega haldusasjas 2-3/118/03 teinud kindlaks, et terve Harkujärve küla asub tiheasustusalas. Kohtuotsustes toodud seisukohad peaksid olema R.A.ele teada, kuna ta oli eelpoolnimetatud kohtuasjades apellandi esindaja. Kuna kogu Harkujärve küla juba on tiheasustusala, siis on väärad kaebaja väited, et vaidlustatud detailplaneeringuga moodustatakse Harkujärve läänekaldale uus tiheasustusala või laiendatakse seadusevastaselt olemasolevat tiheasustusala.
4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hajaasustuse põhimõttel hoonestatava ala ulatuse määramisel oleks tulnud lähtuda Harku Valla uue üldplaneeringu projektist, mis näeb Harku järve läänekaldal hoonestamise hajaasustuse reeglite kohaselt 200 m laiuselt, mitte aga kehtivast üldplaneeringust, kuna sellel puudub maavanema heakskiit. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 lõike 1 kohaselt saab õiguslikke tagajärgi luua ja täitmiseks kohustuslik olla ainult kehtiv haldusakt. Detailplaneeringu algatamise korraldus sisaldab tõepoolest nõuet, et planeering peab olema kooskõlas koostatava Harku valla uue üldplaneeringuga. 2002 vastuvõetud uue üldplaneeringu lahendused on kolme aasta jooksul vananenud ja vaadatakse ümber. Kuna tegemist ei ole kehtiva haldusaktiga, siis on kohaliku omavalitsuse otsustada, mil määral tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada uue üldplaneeringu projekti tingimustega.
5. Oma seisukohtade põhjendamiseks on kaebaja esitanud väljavõtte Harku Valla arengukava 2002-2012 peatükist 1.9 “Valla planeerimine ja kujundamine”. Harku Vallavolikogu 18.12.2003 määrusega nr 35 “Harku valla arengukava 2002-2012 muutmine” on arengukava peatükki 1.9 muudetud ja arengukava alates 01.01.2004 kehtivas redaktsioonis puudub seisukoht vana üldplaneeringuga arvestamise ja uue üldplaneeringu valmimise tähtaja kohta.
6. Kaebuse esitaja on seisukohal, et detailplaneering on vastuolus ka 1996 üldplaneeringuga, kuna elamuehitus on kavandatud järvele liiga lähedale: 70 m kaugusele Harku järvest. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Harku järve kalda ulatuseks 200 m, detailplaneeringuga on ette nähtud 100 m laiune kalda piiranguvöönd. See muudatus on tingitud asjaolust, et 01.05.2004 jõustunud

§ 37

lõike 2 kohaselt on üle kümne hektari suuruse järve kalda piiranguvööndi laius 100 m. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 määrusele nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” on Harku järve pindala 163,8 hektarit. Varem kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse § 4 lõike 1 järgi määras ranna ja kalda ulatuse tiheasustusalal kohalik omavalitsusüksus üldplaneeringuga.

§ 38

lõikest 3 tulenevalt on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud kalda ehituskeeluvööndis. Harku järve ehituskeeluvöönd on 50 meetrit (

§ 38lõike 1 punkt 4).

Järelikult vastab detailplaneeringu lahendus seaduses sätestatud kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi normile. PlanS § 9 lõige 7 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneeringus kalda piiranguvööndi muutmine ongi üldplaneeringu muutmise ettepanek, mille eesmärk on viia Harku järve kalda piiranguvööndi laius vastavusse seadusega. Samuti on detailplaneeringu seletuskirja kohaselt detailplaneeringus täpsustatud ka kehtiva üldplaneeringu lähipuhkuse maa-ala 3 3-05-838 piire, sest kehtivas üldplaneeringus ei ole antud lähipuhkuse maa-ala täpset ulatust, vaid see on jäetud täpsustamiseks detailplaneeringu staadiumis.

1. Kaebuse esitaja väidab, et volikogu on detailplaneeringu kehtestamisel eelistanud loodust enam kahjustavaid põhimõtteid, kuna uus koostatav üldplaneering on selgelt enam suunatud looduskeskkonna kaitsele. Väide on põhjendamata ja tõendamata. Selgusetuks jääb, miks on uus koostatav üldplaneering kehtivast üldplaneeringust loodussõbralikum ja missugust looduskeskkonda vastustaja üldse kaitseb. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringuala kaetud tiheda kuivenduskraavide võrgustikuga, mida ümbritseb kraaviäärne põõsastik ja lepavõsa. Planeeritav ala on Harku järve veetaset arvestades madal. Kaebusele on lisatud Harju maakonna planeerimiskomisjoni ühisnõupidamise 29.06.2005 protokoll, kus Harjumaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et ei näe Harku järve ümbrust antud detailplaneeringu alal väga väärtusliku looduskeskkonnana. Detailplaneeringu toimikus on Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht (kiri nr 30-12-3/1382-1 06.04.2005), et planeeringuala ja piirnev territoorium on liigniiske ja planeeritavat ala on vaja tõsta. KOLMANDA ISIKU SRV HARKU MAJA OÜ SEISUKOHT
2. SRV Harku Maja OÜ peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.
3. Vaidluse lahendamisel on otstarbekas tutvuda varasemate kohtulahenditega, milles on käsitletud sama probleemi. Kaebuse esitaja R.A. on osalenud mitmetes Harku valla vastu esitatud kaebuste alusel algatatud analoogilistes kohtuasjades erinevate kaebuse esitajate esindajana. Haldusasjas nr 2-3/118/03, kus R.A. tegutses L. H. esindajana, on Tallinna Ringkonnakohus seda probleemi väga põhjalikult käsitlenud ja jõudnud järeldusele, et valla üldplaneering kehtib ning Harkujärve küla näol on tegemist tiheasustusalaga.
4. Ringkonnakohtu arutluskäik oli lühidalt järgmine. Harku valla üldplaneeringu I etapp on kehtestatud 26.03.1996 vallavolikogu otsusega nr 21, seega enne maakonnaplaneeringu kehtestamist. Maakonnaplaneeringu I etapp kehtestati maavanema 19.04.1999 korraldusega nr
5. Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsuse nr 29 kohaselt vaadati PES § 68 kohaselt üle seni kehtinud planeeringud ning määrati kehtivana Harkujärve küla ühepereelamute grupi generaalplaanid
6. ja
7. aastast. Ainuüksi Harkujärve ühepereelamute grupi generaalplaanist järeldub, et Harkujärve küla oli juba enne ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist väljakujunenud tiheasustusala. Seetõttu ei saa vaidlusaluse detailplaneeringuga hõlmatud ala käsitleda uue tiheasustusalana. Valla üldplaneeringu kehtivuse osas ei ole tähtsust asjaolul, et maavanem peale valla üldplaneeringu kehtestamist tegi ettepaneku üldplaneeringu seadusega kooskõlla viimiseks ning nõutud muudatusi pole üldplaneeringusse sisse viidud, sest tulenevalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 26 lg 2 oleks maavanem sel juhul pidanud pöörduma kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. Maavanem kohtusse ei pöördunud ja kirjavahetuse ja järelevalve teostamise põhjal saab teha järelduse, et maavanem ei pea üldplaneeringut vastuolus olevaks seadusega. Seega kehtib valla üldplaneering vastuvõetud kujul, sest vallavolikogu otsuse preambulast nähtub, et vallavolikogu on kinnitanud, et kehtestatud planeering on seadusega kooskõlas, mõned küsimused on aga planeeringus lahendatud osaliselt. Seega ei saa eelnimetatud otsusest teha järeldust, et valla üldplaneering mingis osas ei kehtiks. Kuni 01.01.2003 polnud õigusaktides antud tiheasustusala määratlust. Tiheasustusalad määrati kindlaks üldjoontes maakonnaplaneeringus ja piire täpsustati valla või linna üldplaneeringus. Alates 01.01.2003 kehtiva ranna- ja kaldakaitse seaduse (edaspidi RKKS) § 4 lg 2 sätestab, et tiheasustusalaks sama seaduse tähenduses nimetatakse linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Samast ajast kehtiv PlanS 3 lg 2 sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuslikkuse linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega aladel. Seega oleks vaidlusalune ala ka käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt tiheasustusala. Eeltoodust tulenevalt asub Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vaidlusalune ala (Harkujärve küla) tiheasustusalal. Seda asjaolu ei saa protsessiosaliste erineva 4 3-05-838 koosseisu tõttu lugeda käesolevas kohtuasjas automaatselt tuvastatuks, kuid SRV Harku Maja OÜ ei tea ühtki uut asjaolu või põhjust, miks kohus ei peaks jõudma käesolevas asjas sama tulemuseni. Samale seisukohale on vaidlusaluse detailplaneeringu suhtes järelvalve teostamisel jõudnud ka maavanem.
8. Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt tuli arvestada koostamisel oleva valla üldplaneeringuga, kuid seda kaebaja arvates ei arvestatud. Kohustus sellega arvestada tulenes projekteerimise lähteülesandest. Peeti silmas üldplaneeringut, mis algatati 23.08.2001 otsusega nr
9. Siiani seda kehtestatud ei ole. Seda fakti tunnistab ka kaebaja. Valla kinnituse põhjal on selle planeeringu menetlemine peatatud ja seetõttu on tegemist vaid haldusakti eelnõuga. Projekteerimise lähteülesandesse oli see märgitud põhjusel, et planeeringu algatamisel eeldati veel selle kehtestamist lähitulevikus. Sellega arvestamine ei ole vallavolikogu arvates enam vajalik ja ka võimalik, kuna seda ei ole õnnestunud eelnõus sätestatud kujul kehtestada. See seisukoht kajastub ka vallavolikogu määruses nr 35,
10. detsembrist 2003.a. Järelvalvet teostav maavanem märgib oma kirjas õigesti, et seda planeeringut ei ole kehtestatud ja HMS § 60 lg 1 ei saa selline haldusakt luua õiguslikke tagajärgi.
11. Ülaltoodu põhjal on SRV Harku Maja OÜ seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kogu vaidlus taandub küsimusele, kas detailplaneeringu ala kuulub tiheasustusalasse või hajaasustusalasse. See omakorda sõltub aga sellest, kas valla üldplaneering aastast 1996 kehtib. Kohtuasjas esitatud dokumentide põhjal ei ole põhjust selles kahelda. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata, ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
13. Kaebaja viited Harku Vallavolikogu poolt 23.08.2001 otsusega nr 76 algatatud planeeringule ei ole asjakohased, kuna nimetatud planeeringut ei ole kehtestatud. HMS § 60 lõike 1 kohaselt saab õiguslikke tagajärgi luua ja täitmiseks kohustuslik olla ainult kehtiv haldusakt. Kuna Harku valla uue üldplaneeringu näol ei ole tegemist kehtiva haldusaktiga, ei saa selles toodud lahendustest lähtumist nõuda ka mitte vaidlustatud detailplaneeringu algatamise korraldusele või koostamise lähteülesandele tuginedes.
14. Vastuseks kaebuse väitele, et Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneering on seadusega vastuolus, kuna sellel puudub maavanema heakskiit, märgib kohus, et valla üldplaneeringu kehtivuse osas ei ole tähtsust asjaolul, et maavanem peale valla üldplaneeringu kehtestamist tegi Harku Vallavolikogule 12.10.1998 kirjaga nr 1-28/797 (tlk 22) ettepaneku üldplaneering seadusega kooskõlla viimiseks ning nõutud muudatusi pole üldplaneeringusse sisse viidud, sest sel ajal kehtinud PES § 26 lg-st 2 tulenevalt oleks maavanem sel juhul pidanud pöörduma kohtusse planeeringu vaidlustamiseks, mida aga maavanem teinud ei ole. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus
15. mai 2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/1/2005 (p 14) asunud PES § 68 tõlgendamise osas seisukohale, et planeeringu kehtivust konstateeriva otsuse puudumisest ei saa teha järeldust, et varasemad planeeringud kaotasid kehtivuse ilma, et neid oleks tühistatud.
16. Kaebaja esitas kohtuistungil asja materjalide juurde Siseministeeriumi 01.08.2006 kirja nr 13-61/6637 R.A.ele (tlk 90-91), milles tulenevalt R.A.e pöördumisest ja planeerimisseaduse ja looduskaitseseaduse jõustumisega uuenenud õiguslikust olukorrast on Siseministeerium kohustanud Harju maavanemat uuendama järelevalvemenetlust Harku valla üldplaneeringu I etapi suhtes, samuti Harju Maavanema 30.08.2006 kirja nr 9-12/3090 (tlk 92), milles maavanem teatab, et Siseministeeriumi nimetatud kirjast tulenevalt tühistab maavanem Harju Maavalitsuse 12.01.1998 kirjas nr 1-28/797 Harku valla üldplaneeringu I etapi kohta tehtud järelevalvealased otsused ning algatab Harku Vallavalitsuse 26.03.1996 otsuse nr 21 üle, millega kehtestati Harku valla üldplaneeringu I etapp, uuesti järelevalvemenetluse.
17. Hoolimata maavanema järelevalvemenetluse algatamisest Harku valla üldplaneering kehtib kuni Harku Vallavolikogu ei ole seda kehtetuks tunnistanud või halduskohus tühistanud. Kui maavanem järelevalvemenetluses leiab, et Harku valla kehtiv üldplaneering on õigusvastane, võib ta esitada 5 3-05-838 Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 kohaselt Harku Vallavolikogule kirjaliku ettepaneku selle üldplaneeringu õigusaktidega kooskõlla viimiseks ja kui Harku Vallavolikogu 15 päeva jooksul maavanema kirjaliku ettepaneku saamisest ei ole üldplaneeringut õigusaktidega kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, saab maavanem pöörduda protestiga halduskohtusse. Seega, kuna Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kehtib, siis tuleb sellest ka juhinduda.
18. Vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirja p.3.2 (planeeringu lk 5) kohaselt on kehtiva üldplaneeringu kohaselt planeeritav ala määratud tihehoonestusalaks. Kehtivast Harku valla üldplaneeringust lk 41-42 ja Harkujärve küla tsoneerimise skeemist (skeem nr 6, leppemärgid lk 45) nähtub, et kogu Harkujärve küla on tihehoonestusala. Samale järeldusele on jõudnud ka Harju maavanem Harkujärve küla, Xxxxxx maaüksuse detailplaneeringu järelevalve tulemusena (tlk 1215 Harju maavanema 04.07.2005 kiri nr 2.1-13/3075). Maavanem on leidnud, et Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21 kehtestatud harku valla üldplaneeringu I etapi kohaselt on Xxxxxx maaüksuse detailplaneeringuga planeeritav ala määratud tiheasustusalaks. Harkujärve küla tsoneerimise skeemi (skeem 6) tingmärkide kohaselt jääb detailplaneeringuga planeeritav ala harkujärve tihehoonestusala piiridesse. Ka üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise skeemi (joonis 3) järgi paikneb detailplaneeringuga planeeritav ala tihehoonestusalal.
19. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on kahel korral: 12.02.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/20/2001 ja 13.03.2003 otsusega haldusasjas 2-3/118/03, teinud kindlaks, et terve Harkujärve küla asub tiheasustusalas. Mõlemale viidatud ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebusele ei ole Riigikohus andnud menetlusluba (tl 93-102). R.A. on mõlemas haldusasjas olnud apellantide esindajaks, seega on talle eelnimetatud kohtute seisukohad teada.
20. Seega, kuna kogu Harkujärve küla juba on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tiheasustusala, siis on väärad kaebaja väited, et vaidlustatud detailplaneeringuga moodustatakse Harkujärve läänekaldale uus tiheasustusala või laiendatakse seadusevastaselt olemasolevat tiheasustusala. Kuna uut tiheasustusala ei moodustata, ei kuulu kohaldamisele

§ 41

lõikest 1 tulenev keeld, mille kohaselt on uue tiheasustusala moodustamine kalda piiranguvööndis keelatud. 30. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene keeldu ehitada elamuid Harku järvest 70 m kaugusele.

§ 38

lg 3 kohaselt on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Asjas ei ole vaidlust selles, et Harku järve pindala on üle 10 hektari.

§ 38

lõike 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal 50 meetrit. Seega on elamute ehitamine järvest 70 m kaugusele

sätetega kooskõlas. 31. PlanS § 9 lõige 7 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Vaidlust ei ole selles, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Harku järve kalda ulatuseks 200 m, detailplaneeringuga on ette nähtud aga 100 m laiune kalda piiranguvöönd, mis on kooskõlas

§ 37

lg 1 p-ga 2, mille kohaselt on üle kümne hektari suurusel järvel ranna ja kalda piiranguvööndi laius 100 meetrit. Vastustaja selgituste kohaselt detailplaneeringus kalda piiranguvööndi muutmine ongi üldplaneeringu muutmise ettepanek, mille eesmärk on viia Harku järve kalda piiranguvööndi laius vastavusse seadusega.

1. Kohtuistungil leidis kaebaja samuti, et detailplaneeringu kehtestamisel on jäänud pealiskaudseks keskkonna-alane teemakäsitlus ja ei ole toimunud keskkonnamõjude hindamist. Kaebaja hinnangul on vastustaja isegi möönnud, et Harku järve äärne ala on madal ja kraavitatud. Sama kinnitab keskkonnaameti esindaja. Harku järv saab oma toite Harku ojast. Harku järve kallas on tervikuna oluline järve veerežiimi ja veetaseme säilitamiseks. Juhul, kui kallas ehitatakse maju täis, jääb järv vajalikust toitest ilma, mis võib tuua kaasa Harku järve kuivamise.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga keskkonnamõjude hindamise osas. Asja materjalide juurde võetud Xxxxxx kinnistu detailplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu kooskõlastanud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond ja Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus (edaspidi KKHK; kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused, mõlemad detailplaneeringu toimikus nummerdamata). KKHK esitas kooskõlastades märkuse, mida kooskõlastuste koondtabeli kohaselt planeeringu kehtestamisel ka arvestati. KKHK asjaomases 6 3-05-838 kirjas on märgitud: „Arvestades, et planeeringuala ja piirnev territoorium on liigniiske, tuleb detailplaneeringus anda hinnang planeeringuga kavandatava tegevuse mõjust piirnevate alade pinnasevee režiimile. Harku järvele avalduva mõju hindamiseks määrata kraaviga kogutava pinnase- ja sademetevee kvaliteet.” Detailplaneeringu lisana on planeeringu toimiku lõpus Lauri Aasalo (Entec AS) ekspertarvamus Xxxxxx detailplaneeringu juurde, milles käsitletakse mõjutusi niiskusrežiimile ja Harku järve veekvaliteedile. Ekspertarvamuse kohaselt on enamik maa-alast liigniiske heinamaa. Maa-ala täiendava kuivendamisega ei mõjutata oluliselt põhja- ega pinnavee režiimi ümbritsevatel aladel. Kuivenduse mõju ulatub maksimaalselt paarikümne meetri kaugusele äärmisest kuivenduskraavist. Arvamuse kohaselt on soovitav järve äärde ehitistevaba puhverala loomine, kuna järve probleemiks on ulatuslike alade kaotamine oma valgalast. Kokkuvõtlikult on aga arvamuses leitud, et detailplaneeringujärgsete elamute ehitamine ei kahjusta Harku järve põhjaega pinnavee režiimi. Seega on detailplaneeringu koostamisel saadud vajalikud kooskõlastused ja keskkonnamõju hindamine teostatud. Menetluskulud
3. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt õigusabikulude summas 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni väljamõistmiseks. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on vastustaja taotlus õigustatud. Siiski võib kohus HKMS § 92 lõike 10 kohaselt jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Harku Valla seaduslik esindaja käesolevas haldusasjas oli vallasekretär E. Veges. Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 55 lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. KOKS § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal vajalik võtta menetluses endale esindajaks vandeadvokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Arvestades asjaolu, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, ja asjaolu, et valla seaduslik esindaja oleks pidanud valla kohtus esindamisega iseseisvalt hakkama saama, tuleb mõista kaebajalt vastustaja õigusabikulude katteks välja 3000 (kolm tuhat) krooni. Nimetatud summa tuleb kaebajal kanda peale kohtuotsuse jõustumist Harku Vallavalituse arvelduskontole nr 22 101 069
5. Kaebaja menetluskulud: riigilõiv summas 10 (kümme) krooni ja õigusabikulud summas 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni jäävad vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kaebaja enda kanda.
6. Kolmas isik õigusabikulude väljamõistmist ei taotlenud. Aili Maasik kohtunik 7