lg 2 alusel, kuid kaaalutlusotsusega oleks nimetatud vastuolu lahendamine võimalik
4.Tallinna Transpordiamet tunnistas 02.03.2006 käskkirjadega kehtetuks ülalnimetatud 19.01.2006 käskkirjad 1-1/06/11 ja 1-1/06/12. Tallinna Transpordiameti 02.03.2006.a. käskkirjaga nr 1-1/06/42 tunnistati kõik pakkumised vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele
lg 3 alusel ning sama kuupäeva käskkirjaga nr 1-1/06/43 tunnistati edukaks pakkumiseks AS Falck Eesti pakkumine. 5.Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006.a. korraldusega nr 571 kiideti heaks Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitava halduslepingu projekt ja anti Tallinna Transpordiameti juhataja kohusetäitjale volitus sõlmida Tallinna linna nimel AS-ga Falck Eesti Tallinna parkimise korraldamise ja kontrolli haldusleping. Tallinna Transpordiamet ja AS Falck Eesti sõlmisid 22.03.2006.a. Tallinna parkimise korralduse ja kontrolli halduslepingu. 6.03.04.2006. a. saabus Tallinna Halduskohtusse Euro Park Finland OY kaebus ,milles vaidlustatakse avatud pakkumismenetlusega riigihanke „ Tallinna parkimise operaatorteenuse tellimine“ käigus vastuvõetud haldusaktid ning parimaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud haldusleping, samuti taotles kaebuse esitaja Tallinna Linna ja AS Falck Eesti vahel 22.03.2006 sõlmitud Tallinna parkimise korralduse ja kontrolli halduslepingul põhineva avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemist. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 7.Kaebuses on esitatud järgmised nõuded :
Tallinna Transpordiamet pidanuks AS Falck Eesti pakkumise kui pakkumise kutse dokumentide ( PKD) nõuetele mittevastava
Samuti on Tallinna Transpordiamet kaebuse väitel rikkunud
lg 1 nõudeid AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamisel,kuna PKD-s esitatud tingimusi arvestades ei olnud AS Falck Eesti pakkumist võimalik arvestada . Seetõttu ei saanud olla võimalik hinnata nimetatud isiku pakkumist vastavuses
Ka ei oleks tohtinud Tallinna Transpordiamet AS Falck Eesti pakkumist hinnata, sest pakkumine tulnuks tagasi lükata. AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamisel ei ole objektiivselt põhjendatud, milles seisnes nimetatud pakkumise paremus võrreldes teiste pakkujatega ning sellega rikuti
lg 2.
nõuete rikkumisest tulenevalt puudus Tallinna Linnavalitsusel alus Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitava halduslepingu projekti heakskiitmiseks ja selle sõlmimiseks Tallinna Transpordiametile volituste andmiseks. HMS § 54 lg 1 tulenevalt on seetõttu Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006.a. korraldus nr 571 õigusvastane. Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud haldusleping on seadusega vastuolus olev, kuna selle lepingu sõlmimisel ei järgitud
-s sätestatud hankelepingu sõlmimise korda, mille järgimine oli halduskoostööseaduse ( HKTS) § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt antud juhul kohustuslik. Kui PKD nõuetele mittevastav AS Falck Eesti pakkumine oleks tagasi lükatud, oleks kaebuse esitaja ja AS EMT pakkumiste võrdlemisel olnud selgelt parimaks kaebaja pakkumine ning kaebuse esitajal olnuks eduka pakkumise teinud pakkujana õigus sõlmida haldusleping Tallinna Transpordiametiga. Kaebuse väitel on riigihankemenetluses rikutud kaebaja õigusi, sest hinnatud on PKD nõuetele mittevastavat pakkumist , tunnistatud see edukaks ja sõlmitud AS-ga Falck Eesti haldusleping. Nii riigihanke pakkumismenetluse käigus vastuvõetud haldusaktid kui ka menetluse tulemusel õigusvastaselt sõlmitud haldusleping rikub muuhulgas kaebaja õigust ja õiguspärast ootust õiguspärasele hankemenetlusele. Kaebuse kohaselt on kaebajal põhjendatud huvi halduslepingu vaidlustamiseks, s.h.sellest suhtest tuleneva avalikõigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks, kuna kaebuse väitel oleks pidanud haldusleping sõlmitama kaebajaga. 9.Kaebuse esitaja leiab, et PKD p-dest 10.3 ja 11 tulenevalt peab olema pakkumise maksumus esitatud täitja tasu protsendina iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja ostjale garanteeritava iga kalendriaastase parkimistulu suurusega ilma käibemaksuta lisas 2 toodud riigihanke pakkumise maksumuse esildise alusel, mille punktis 1 toodud ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal peab olema vähemalt 35 000 000 Eesti krooni. PKD p.11.2 kehtestatakse selgelt nõue, et pakkumise maksumus peab olema esitatud lisas 2 toodud esildise kohaselt. Punktist 10.2 ja lisas 2 olevast esildisest tuleneb, et PKD pakkumisele esitatud nõudeid tuli mõista nii, et ostja eeldab hankelepingu kalendriaastate kohta ühe ja sama teenustasu protsendi pakkumist, samuti ühe ja sama garanteeritava parkimistulu suuruse 3 pakkumist. Pakkumine tuli koostada esildise vormi järgi, milline ei võimalda esitada pakkumist muul kui eespoolkirjeldatud moel. Falck Eesti AS on muutnud PKD lisaks 2 olevat esildise vormi , mis oli kohustuslikuks vormiks ja millega rikuti
10.AS Falck Eesti pakkumine kujul, nagu see oli esitatud, oli antud hankes kehtivate hindamiskriteeriumide alusel välistatud, sest seda ei olnud võimalik teiste esitatud pakkumistega PKD-s esitatud hindamiskriteeriume aluseks võttes võrrelda ja hinnata. PKD-s oli metoodika pakkumiste hindamiseks, kus iga hankelepingu kehtivuse aasta kohta on pakkujatelt esitatud üks teenustasu protsendi pakkumine ja üks garanteeritud parkimistulu number. PKD-s mittesisalduvatest hindamiskriteeriumidest lähtuvalt AS Falck Eesti pakkumist hinnates on Tallinna Transpordiamet rikkunud
11.Käskkiri, millega tunnistati edukaks AS Falck Eesti pakkumine, on kaalutlusotsus. Akti põhjendustes puuduvad kaalutlused, millest on haldusorgan lähtunud AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamisel ehk milliste kriteeriumide alusel anti Falck Eesti AS-i pakkumisele kõige rohkem väärtuspunkte ja milles täpselt seisnes kõnealuse pakkumise paremus võrreldes teiste pakkujate pakkumistega. Ka ei selgu käskkirjast 1-1/06/43, millise hindamismetoodika ja arvutuskäigu alusel AS Falck Eesti pakkumisele 100 väärtuspunkti anti.Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, millise hindamismetoodika ja arvestuskäigu alusel AS Falck Eesti pakkumine edukaks tunnistati ja sellest tulenevalt, millisel PKD punktil hindamismetoodika põhines. Seetõttu on käskkiri 1-1/6/43 vastuolus
12.Tallinna Transpordiamet ja AS Falck Eesti on sõlminud õigusvastase halduslepingu, mille õigusvastasusest nad pidid olema teadlikud. Seega puuduvad antud juhul HMS § 104 sätestatud õigusvastase halduslepingu kehtivuse alused. Samuti on välistatud AS Falck Eesti heausksus, mis võiks luua AS-le Falck Eesti õiguspärase ootuse, et sõlmitud haldusleping jääb vaatamata selle õigusvastasusele kehtima. Kaebuse kohaselt esinevad lisaks halduslepingu õigusvastasusele ka selle tühisuse alused. HKTS § 13 lg 1 ja lg 2 mõttest tuleneb absoluutne keeld sõlmida haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingut ilma
-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi ja pakkumismenetluse korda järgimata. Antud keeld on TsÜS § 87 tähenduses seadusest tulenev keeld, millega vastuolus olev tehing on tühine. VASTUSTJATE Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Transpordiameti VASTUVÄITED 13.Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Transpordiamet on esitanud ühised vastuväited . Vastustajad leiavad, et kaebajal puudub kaebeõigus. Esmalt väidavad vastustajad, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, sest Tallinna Transpordiameti 1-1/06/2006 käskkirja punkti 1 tühistamise nõudega taotleb kaebaja teiste isikute vahelise õigussuhte tühistamist, mille osas asjaosaliste vahel vaidlus puudub. Teiseks puudub vastustajate väitel kaebajal põhjendatud huvi. Kuna hankeleping on sõlmitud, on menetlus vaidlusaluses riigihankes lõppenud . Ka juhul, kui kohus kaebuse rahuldaks, ei ole antud hankes hankelepingu sõlmimine võimalik, kuna pakkumiste jõusolek lõppes 29.03.06, kaebus aga esitati 03.04.06. Samuti on vastustajad seisukohal, et kaebajal puudub alus eeldada uut riigihanget tulenevalt
lg 7 p 4, mille kohaselt ostja ei ole kohustatud rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda transpordi abi- ja lisateenuste tellimisel. 14.Vastustajate väitel puudub seaduslik alus kaebuse rahuldamiseks. Vastustajad on samal seisukohal Riigihangete Ameti 14.02.06 otsuses toodud seisukohaga, et pakkumise võis esitada erinevate numbriliste näitajatega aastate lõikes ja pakkumine vastab sisuliselt
Vastustaja on tühistanud ebaõigele materiaalõigusnormile tuginevad otsused ja on kohaldanud kõigile pakkujatele
Tallinna Transpordiameti 02.03.06 käskkiri nr 1- 4 1/06/42 on antud seaduslikult ja vastab õigusakti nõuetele. Samuti leiavad vastustajad, et pakkumised on võrreldavad. PKD p 4.1.6 kohaselt oli pakkujal võimalus esitada andmeid, mida pakkuja pidas oma seisukohalt oluliseks. Kumbki pakkumise maksumuse esitamise kasutatud viis ei ole sisuliselt vastuolus PKD tingimustega. PKD sisaldab hindamiskriteeriume, mis on sätestatud PKD p.11.3 ning pakkumisi hinnati nende kriteeriumide alusel ja kohaselt. Pakkumiste hindamisel on kasutatud vaid lihtsaid matemaatilisi tehteid. Tõeste andmete esitamiseks pidi ka kaebaja ise välja arvutama pakutud keskmise garanteeritud parkimistulu ning täitjatasu protsendi, mille tõi ära maksumuse esildises. Kaebaja ei ole näidanud ühtegi viisi, kuidas tema pakkumine oleks olnud teistest soodsam. Kaebaja pakkumine ei taganud edukaks tunnistatud pakkujast suuremat parkimistulu ja soovitud täitja tasu protsent ei olnud soodsaim. Edukaks tunnistamisel on põhjendatud, milles seisnes AS Falck Eesti pakkumise paremus võrreldes teiste pakkumistega. 15.Samuti leiavad vastustajad, et halduslepingu projekti heakskiitmine ja selleks volituste andmine oli seaduslik, ka ei ole rikutud halduslepingu sõlmimise korda. VASTUSTAJA AS Falck Eesti VASTUVÄITED 16.AS Falck Eesti leiab, et pakkumiste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumise edukaks tunnistamise otsus ja Linnavalitsuse korraldus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku.Kuna pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse p 1 kohaselt tunnistati vastavaks ka kaebuse esitaja pakkumine, ei saa AS Falck Eesti pakkumise vastavaks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda. Samamoodi ei saa kaebaja õigusi rikkuda Linnavalitsuse korraldus, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda mis tahes õiguse kasutamist kaebaja poolt. Kaebaja subjektiivseid õigusi saaks rikkuda pakkumise edukaks tunnistamise otsus, millega ei tunnistatud edukaks kaebaja pakkumist. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine puudub ka seetõttu, et hankemenetluse käigus esitatud pakkumine ei ole enam jõus ning kehtivuse kaotanud pakkumisest ei saa tuleneda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist või põhjendatud huvi. Kaebaja ei saa nõuda parkimise korraldamise lepingu, mille pooleks ta ei ole, tühistamist .Kuna kõnealune haldusleping ei saa tekitada, muuta ega lõpetada mis tahes kaebuse esitaja õigusi, puudub kaebajal ka põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamise nõude esitamiseks. 17.AS Falck Eesti väitel vastas esitatud pakkumine pakkumise kutse dokumentide tingimustele ja pakkumiste vastavaks tunnistamine oli seaduslik. Paljasõnaline ja põhjendamata on kaebuse väide, mille kohaselt PKD lisas nr 2 toodud esildis võimaldas esitada vastavad pakkumised üksnes konstantsete suurustena. PKD p.4.1.3 kohaselt oli lisal nr 2 üksnes näidise tähendus. Isegi juhul, kui oleks toimunud näidise vormist kõrvalekaldumine, ei oleks see automaatselt käsitatav PKD –le mittevastava pakkumisena. 18.Transpordiameti kaalutlused pakkumiste vastavaks tunnistamisel nähtuvad 28.02.06 pakkumiste vastavaks tunnistamise ettepaneku muutmise protokollist. AS Falck Eesti pakkumine oli PKD-s toodud hindamiskriteeriumide alusel hinnatav ja selle edukaks tunnistamine oli õiguspärane. PKD p.11.3 sätestas hindamiskriteeriumid, soodsaim pakkumine on välja selgitatud
Hindamiskriteeriumidest kõrvalekaldumisena ei ole käsitatav lihtsate matemaatiliste tehete tegemine pakkumiste hindamisel, PKD-s ei pea olema sätestatud nende lihtsate matemaatiliste tehete tegemise üldteadaolevad reeglid. Arvulised andmed on objektiivselt võrreldavad ja pakkumise edukaks tunnistamine on objektiivselt põhjendatud. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse põhjendused ja kaalutlused on toodud riigihanke komisjoni 02.03.06 pakkumiste edukaks tunnistamise protokollis, millele on pakkumiste edukaks tunnistamise otsuses viidatud. Protokollist on ka näha, millise hindamismetoodika ja arvutuskäigu alusel on AS Falck Eesti 5 pakkumine hinnatud 100 väärtuspunktiga. Pakkumiste edukaks tunnistamise otsuses on täidetud HMS haldusaktile esitatavad nõuded. 19.Parkimise korraldamise lepingu tühistamiseks puuduvad alused. Samuti leiab vastustaja, et ükski kaebuse esitaja viidatud alustest ei näe rikkumise õigusliku tagajärjena ette lepingu tühistamist. Isegi juhul, kui kõnealune leping oleks õigusvastane, ei saaks see HMS § 104 lg 2 sätestatust tulenevalt kaasa tuua lepingu tühistamist. Samuti ei esine ühtegi tsiviilõiguslikku tehingu tühistamise alust ning seaduses loetletud alustele ei saaks tugineda isik, kes ei ole lepingu pooleks. Parkimise korraldamise leping saaks olla tühine TsÜS § 87 alusel vaid siis, kui seadusest tuleneks Tallinna linna suhtes kehtiv keeld sõlmida lepingut parkimise korraldamiseks. Kuna linnavalitsuse korralduse tühistamiseks ja Tallinna linna ning AS Falck Eesti vahel avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks esitatud nõuete puhul on kaebuses tuginetud argumentidele, mis on esitatud seoses AS Falck Eesti pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsuste õigusvastasusega, on nimetatud nõuded eespooltoodud põhjendustel põhjendamatud. 20.Ka on vastustaja seisukohal, et kaebuses esitatud nõuetega ei ole kaebaja poolt taotletavat eesmärki – saavutada halduslepingu sõlmimine kaebuse esitajaga, võimalik saavutada isegi juhul, kui kaebuse esitaja kõik nõuded rahuldatakse. Samuti leiab vastustaja, et tema õiguspärane ootus ja kaalukas avalik huvi kaaluvad üles kaebaja väidetava huvi parkimise korraldamise lepingu sõlmimiseks jõusoleku kaotanud pakkumise alusel. KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kohus nõustub AS-ga Falck Eesti selles, et kaebaja subjektiivseid õigusi saab ennekõike rikkuda pakkumise edukaks tunnistamise otsus, millega ei tunnistatud edukaks kaebaja pakkumist. Kuna kaebusest tulenevalt võrreldi ja hinnati põhjendamatult ka pakkumist, mis pakkumise kutse dokumentidele ei vastanud ja hindamisele ei oleks pidanud kuuluma, vaatleb kohus alljärgnevalt ka pakkumismenetluses tehtud ostja nimetatud otsust. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et pakkumiste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused tehti ühel ja samal päeval, mistõttu enne eduka pakkuja väljaselgitamist ei olnud võimalik vaidlustada pakkumiste vastavaks tunnistamise otsust. Kohus on kaebuse esitajale eelmenetluses selgitanud, et kaebuse esitajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki – hankelepingu sõlmimist kaebuse esitajaga ka juhul, kui kaebuse nõuded rahuldatakse juba seetõttu, et kaebuse esitaja pakkumine on kaotanud kehtivuse 29.03.2006 ning hankemenetlus on halduslepingu sõlmimisega
Kaebuse esitaja on selgitanud, et kaebaja eesmärgiks on olukorra saavutamine, kus Tallinna linn on sunnitud kuulutama välja uue hankemenetluse, õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb põhjendatud huvi Tallinna linna vastu kahjunõude esitamises. Kohus alustab kaebuse kontrollimist pakkumismenetluses tehtud otsuste õiguspärasuse kontrollimisega. Kui kohus teeb kindlaks, et AS Falck Eesti pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine on olnud õiguspärane ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub kaebajal põhjendatud huvi sõlmitud hankelepingu vaidlustamiseks ja tuvastamiskaebuse esitamiseks. 22.
lg 4 p 2 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi vaid juhul, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides ( PKD) esitatud tingimustele. PKD p.10.3 sätestas:”Pakkumise maksumus peab olema esitatud Täitja tasu protsendina iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja Ostjale garanteeritava iga kalendriaastase parkimistulu suurusega ilma käibemaksuta lisas 2 toodud riigihanke pakkumise maksumuse esildise alusel, mille punktis 1 toodud ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal peab olema vähemalt 35 000 000 ( kolmkümmend viis miljonit) Eesti krooni.”. 6 PKD p 11.2 nägi ette: “Pakkumise maksumus peab olema esitatud lisas 2 toodud esildise kohaselt.”. Lisaks nimetatud punktidele oli pakkumise struktuuri käsitlevas PKD p.4.1.3 sätestatud, et kolmandaks dokumendiks pakkumise esitamisel on pakkumise maksumus lisa nr 2 toodud näidise kohaselt. Nimetatud esildisest nähtuvalt tuli selles märkida täitja tasu protsent iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja näidata ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal ilma käibemaksuta. Seega sooviti PKD-st tulenevalt pakkumise maksumuse puhul iga kalendriaasta kohta kahe näitaja märkimist, mida kinnitab ka pakkumise maksumuse esildise pealkirja sõnastus. PKD p-st.10.3 koos PKD punktidega 11.2 ja 4.3.1 ning PKD lisaks 2 olevast esildise vormist ei tulene üheselt, et esildise vorm arvnäitajate märkimiseks konstantsete suurustena oli ette antud kohustuslikuna ning et seetõttu on juhiseid vormi täitmiseks võimalik mõista ainult kui kogu hankeperioodi kohta kahe näitaja märkimiseks. Ka RHA asus 14.02.06 otsuses seisukohale, et PKD p10.3 juhis ei välista erinevate numbriliste näitajate esitamist aastate lõikes. Küll aga tulenes PKD-st ja lisast 2, et pakkumise maksumus tuli esitada mitte vabas vormis, vaid esildisena garanteeritava parkimistulu ja täitja tasu osas numbriliste näitajate märkimisega. Isegi juhul, kui siiski asuda seisukohale, et esildise vormist tulenevalt täitja tasu protsent iga kalendriaastasest parkimistulust ja ostjale garanteeritav parkimistulu aastas said olla näidatud vaid konstantsete suurustena, ei järeldu ainuüksi vormist kõrvalekaldest pakkumise kutsedokumentidele mittevastavus, mis toob kaasa
23. Pakkumised on tunnistatud vastavaks
lg 3 alusel, mille kohaselt võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest. Kohus ei peatu üksikasjalikumalt pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse osal, mis tuleneb PKD punkti 10.3 ning lisa 2 punkti 1 vastuolust, sest sellel motiivil kaebaja pakkumiste
lg 3 alusel vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud ei ole.
lg 3 annab ostjale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas pakkumises esinev mittevastavus on sisuline või vormiline. Tallinna Transpordiameti 02.03.2006.a. käskkirja nr 1.-1/06/42, millega tunnistati kõnealuse riigihanke pakkumised vastavaks, preambulas on muu hulgas viidatud riigihanke komisjoni pakkumiste vastavaks tunnistamise ettepaneku muutmise 28.02.2006.a. protokollis toodud ettepanekule, samuti RHA 14.02.2006.a. otsusele nr 21-06/022725. Ostja on leidnud, et PKD punktis 10.3 ja lisas 2 antud juhis ei välistanud erinevate numbriliste näitajate esitamist aastate lõikes ning sellise puuduse esinemine ei takistanud pakkujatel esitada sisuliselt arusaadavaid, võrreldavaid ja hinnatavaid pakkumisi. Asjaolu, et kaks pakkujat mõistsid pakkumise kutse dokumentides sisaldunud juhist pakkumise maksumuse esitamiseks nii, et tuli näidata konstantsed suurused, ei tähenda AS Falck Eesti pakkumise mittevastavust. Kohtu hinnangul ei olnud pakkumise kutse dokumentides sätestatust tulenevalt võimalik pidada ainsalt mõistlikuks eeldust, et kogu teenuse osutamise suhteliselt pika perioodi vältel püsivad teenuse osutaja kulutused ning seega täitja tasu protsent, samuti sellest tulenevalt ostjale garanteeritav parkimistulu suurus samal tasemel. Kohus nõustub Tallinna Transpordiametiga selles, et pakkumises tõeste andmete esitamiseks tuli igal pakkujal lähtuda enda äriplaanist, mis on äriühingutel erinevad. Pakkumise kutse dokumentidest ei tulnud keeldu arvutada majandusaastate keskmine ja esitada seda ühe numbrilise näitajana, samuti oli PKD p-st 4.1.6 tulenevalt pakkujal võimalus esitada pakkuja seisukohalt olulisi andmeid riigihanke teostamiseks. Tallinna Transpordiamet on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kumbki pakkumise maksumuse esitamise viis ei ole vastuolus PKD-s esitatud tingimustega. Sealjuures rõhutab kohus, et AS Falck Eesti oli järginud pakkumise maksumuse esitamiseks kehtestatud vormi ja esitanud oma pakkumise maksumuse esildisena. 24.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on 7 haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on 14.10.03 kohtuotsuses nr 3-3-1-54-03 leidnud, et vaatamata teistes dokumentides, millele on viidatud, esitatud põhjendustele tuleb haldusaktis ära tuua vähemalt põhimotiivid, kuna diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuses on need nõuded täidetud. Kohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt jättis transpordiamet tähelepanuta RHA otsuse seisukohad. Vastupidiselt kaebuse esitajale leiab kohus, et nende seisukohtadega on arvestatud pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel. Lisaks preambulas RHA otsusele viitamisele nähtub RHA otsuse seisukohtadega arvestamine ka komisjoni pakkumiste vastavaks tunnistamise ettepaneku muutmise 28.02.06 protokollist , sealjuures esitades oma kaalutlusi järelduse kohta, et AS Falck Eesti pakkumises ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest on tõdetud, et komisjoni järeldus, mille kohaselt kumbki pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumuse viis ei ole vastuolus pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega ühtib RHA 14.02.06 otsuses toodud seisukohaga. Kohus nõustub vastustajatega selles, et kaebuses esitatud põhjendustel pakkumise tagasilükkamiseks õiguslik alus puudus.
lg 4 p 2 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi juhul, kui see ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kuna AS Falck Eesti pakkumine vastas pakkumise kutse dokumentide p.10.3 nõuetele ning pakkumise kutse dokumentide lisas nr 2 toodud esildis oli p 4.1.3 tulenevalt näidise tähendusega ja AS Falck Eesti oli pakkumise maksumuse esitanud mitte vabas vormis, vaid esildisena kahe arvnäitaja äramärkimisega, vastas AS Falck Eesti pakkumine pakkumise kutse dokumentide tingimustele ning pakkumise tagasilükkamiseks alus puudus. Eespooltoodust tulenevalt oli pakkumise vastavaks tunnistamine seaduslik ning kooskõlas
sätetega. 25.
lg 1 kohaselt võrdleb ja hindab ostja kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Seega kvalifitseeritud pakkujad, kelle pakkumine on tunnistatud vastavaks, pääsevad pakkumiste hindamisele ja võrdlemisele.
lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. Käsitletava riigihanke pakkumise kutse dokumentide p 11.3 kohaselt hinnatakse pakkumisi kahe hindamiskriteeriumi alusel, milleks on täitja tasu madalam protsent iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja teiseks ostjale garanteeritava parkimistulu suurus igas kalendriaastas, mis ei tohi olla väiksem kui 35 000 000 Eesti krooni. Kummagi hindamiskriteeriumi osatähtsus väärtuspunktides on 50 ning maksimaalselt oli seega võimalik koguda 100 väärtuspunkti. Lisaks nimetatule nägi p 11.3 ette eelistuste pingerea juhuks, kui pakkumised on võrdväärsed. Ülalnimetatud hindamiskriteeriumid võimaldavad objektiivset hindamist ning nähtuvalt pakkumiste edukaks tunnistamise protokolli lisas nr 1 toodud pakkumiste võrdlemise tulemustest on soodsaim pakkumine välja selgitatud pakkumise kutse dokumentides esitatud kahe hindamiskriteeriumi alusel, s.o. võttes aluseks täitja tasu protsendi iga-aastasest parkimistulust võrdluse ja ostjale kalendriaastas garanteeritava parkimistulu. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuses olev viide transpordiameti juhataja 02.03.2006.a. pakkumiste edukaks tunnistamise protokollile on viiteks dokumendile, milles on välja toodud transpordiameti otsuse põhjendused ja kaalutlused. Seega on pakkumise edukaks tunnistamise otsus kooskõlas HMS § 56 lg-ga 1, mille kohaselt kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning kaalutlused, millest transpordiamet on lähtunud AS Falck Eesti pakkumise 8 edukaks tunnistamisel on toodud haldusaktis viidatud dokumendis (HMS § 56 lg 1 teine lause). Samas on Tallinna Transpordiameti 02.03.2006.a. otsuses nr 1.-1/06/43 toodud ka põhijäreldused, millest nähtub, et kõige soodsaim pakkumine on kindlaks tehtud pakkumise kutses esitatud kahe hindamiskriteeriumi- täitja tasu madalaim protsent iga-aastasest parkimistulust ja suurima parkimistulu garanteerimine-alusel pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel. 26.Transpordiameti juhataja kt 27.02.2006.a. käskkirjaga nr 1-1/06/38 muudetud riigihanke komisjoni 02.03.2006.a. pakkumiste edukaks tunnistamise protokollist nähtuvalt on pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel lähtutud sellest, milline on iga täitja tasu protsent ja ostjale garanteeritud parkimistulu kogu hankelepingu perioodil. Komisjon on võrreldavuse tagamiseks täitja tasu protsendi võrdlemisel arvutanud keskmise protsendi ning garanteeritava parkimistulu puhul liitnud vastava parkimistulu. Kuigi pakkumise kutse dokumentides ei olnud sätestatud, kuidas hinnata pakkumisi, mille puhul on esitatud aastate lõikes erinevad suurused, ei tähenda kohtu hinnangul võrreldavuse tagamiseks matemaatiliste tehete tegemine , et komisjon oleks kaldunud pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõrvale pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. Pakkumise edukaks tunnistamine on objektiivselt põhjendatud ning kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi viisi, kuidas pakkumiste võrdlemisel oleks kaebaja pakkumine olnud soodsam.
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Komisjon on pakkumise kutse tingimustele sisuliselt vastanud pakkumiste hulgast selgitanud pakkumiste hindamisega välja pakkuja, kes garanteeris ostjale suurima parkimistulu ja soovis selle eest saada kõige väiksemat täitja tasu protsenti, samuti on põhjendatud AS Falck Eesti pakkumise paremust võrreldes teiste pakkumistega. Kohus nõustub vastustajatega selles, et tõeste andmete esitamiseks pidi ka kaebaja ise välja arvutama pakutud keskmise garanteeritud parkimistulu ja täitja tasu protsendi, mille ta tõi ära maksumuse esildises. Kaebaja pakkumine ei taganud suuremat parkimistulu kui edukaks tunnistatud AS Falck Eesti pakkumine ning tema poolt soovitud täitja tasu protsent ei olnud soodsaim. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud väited, mille kohaselt juhul, kui teistel eeldustel oleks võinud olla pakkumise tulemus erinev ning mille kinnituseks on kohtule esitatud PKF Estonia OÜ koostatud riigihanke pakkumiste võrdlus, milles kaebaja puhul on esitatud pakkumise täitja tasu protsendi ja ostjale garanteeritava parkimistulu suuruse muutumine võrdelises proportsioonis AS Falck Eesti pakkumise samade näitajate muutusega ning millisel juhul olnuks kaebaja pakkumine soodsam AS Falck Eesti pakkumisest ( tl 143), ei lükka ümber eespooltoodud seisukohti. Kaebuse esitaja sellist pakkumist ei esitanud, ka ei ole ta küsinud selgitusi maksumuse esildise täitmiseks. Samuti nähtub asja materjalidest, et vaidlustuse esitamisel Riigihangete Ametile ei ole kaebaja vaidlustanud hindamiskriteeriume. Pakkumise kutse dokumentide vaidlustamine on võimalik pakkumiste avamiseni ning käesolevas vaidluses sisuliselt pakkumise kutse dokumentide hindamiskriteeriumide vaidlustamisele suunatud väited on esitatud hilinenult. Siinjuures rõhutab kohus veelkord, et pakkumiste esitamisel pidi iga pakkuja pakkumiste tegelikkusele vastavuse tagamiseks tegema oma äriplaanist lähtuvalt vajalikud arvestused ning kaebuse esitaja on pidanud põhjendatuks arvnäitajate esitamist, mis on märgitud tema poolt esitatud pakkumise maksumuse esildisel. Kuna erineval viisil pakkumise maksumuse esitamist võimaldavas PKD-s ei olnud sõnaselgelt sellise olukorra jaoks, kus mõni pakkuja esitab konstantse arvnäitaja kõigi aastate kohta, teine aga aastate lõikes erinevad suurused, sätestatud, pidi Tallinna Transpordiamet otsustama, kuidas valida objektiivne hindamisviis. Kohus leiab, et Tallinna Transpordiamet on eduka pakkuja väljaselgitamisse suhtunud tõsiselt ja objektiivsuse tagamiseks kasutanud arvnäitajate erinevaid võrdlusi. Lõppastmes vastab metoodika pakkumise kutse dokumentides 9 toodud kriteeriumidele ja metoodikale( arvestatud on väärtuspunktid). Ostja ei ole väljunud põhimõtteliselt hindamiskriteeriumide raamidest ega rikkunud võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtet. 27.Eespooltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tallinna Transpordiameti käskkirjad osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks AS Falck Eesti pakkumine on nii formaalselt kui sisuliselt õiguspärased ning puudub alus AS Falck Eesti pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks. Õiguspärased haldusaktid ei riku kaebuse esitaja väidetavat õigust olla tunnistatud edukaimaks pakkujaks ja õigust halduslepingu sõlmimisele. Tühistamiskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega kohtusse pöördumise aluseks on ennekõike kaebaja õiguste rikkumine, mitte ainuüksi toimingu või haldusakti õigusvastasus. Kui kohus leiab, et haldusakt või toiming kaebaja õigusi ei riku, puudub kohtul vajadus toimingu või haldusakti õiguspärasusele hinnangu andmiseks . Kuna Tallinna Transpordiameti vaidlustatud käskkirjad AS Falck Eesti pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamisel ei ole õigusvastased ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub kohtul vajadus kontrollida kaebuse muid väiteid ja nõudeid. 28.HKMS § 93 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,kelle kahjuks otsus tehti.AS Falck Eesti taotleb kaebuse esitajalt õigusabikulude summas 35 385 , 85 krooni väljamõistmist. Kohtule on esitatud kohtukulude nimekiri ( tl 157) ning advokaadibüroo Raidla & Partnerid 11.07.06 arve nr 1381 (tl 158) ja selle tasumist tõendavad dokumendid ( tl 159-160). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, asja mahu ja keerukust arvestades puudub kohtu hinnangul alus vastustaja kasuks kaebajalt väljamõistetava õigusabikulu vähendamiseks HKMS § 93 lg 5 alusel. Kohus nõuab kaebuse esitajalt välja kulud, mida kaebaja on õigusabi osutajale tasunud. Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Transpordiamet kohtukulude nõuet esitanud ei ole. Lea Kuuse Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 31.05.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Euro Park Finland OY apellatsioonkaebus osaliselt. Muuta Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2006 otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja mõista Euro Park Finland OY-lt välja AS Falck Eesti kasuks menetluskulud summas 29 988 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni. 2. Muus osas jätta Euro Park Finland OY apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2006 otsus muutmata. 3. Mõista Euro Park Finland OY-lt välja AS Falck Eesti kasuks menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 17 608 (seitseteist tuhat kuussada kaheksa) krooni 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.