2-07-5172 KOHTUMÄÄRUS ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

) § 18 lg-s 3 sätestatule jõustub registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek vastava muudatuse kauba- ja teenindusmärkide registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi "xxx & xxx" omanikuna on käesoleva ajani registrisse kantud AS xxx. Eeltoodust tulenevalt ei ole kõnealuse kaubamärgi omandi üleandmised registris viidud lõpule ning kaubamärk kuulub registreeritud andmete järgi endiselt äriregistrist kustutatud AS-ile xxx.

§ 501

lg 1 kohaselt on kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.

§ 501

lg 3 sätestab, 2 et kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri. Avaldajal oleks seega seadusest tulenevalt õigus registrile vastav avaldus esitada, kuid tal puudub juurdepääs AS-i xxx ning xxx AS-i vahelise kaubamärgi loovutamise dokumentatsioonile. Avaldaja ja xxx AS-i vahelise lepingu sõlmimise tõendamisest registrile ei saa aga kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks lugeda piisavaks seetõttu, et kaubamärgi loovutamine xxx AS-ile on jäänud kohaselt jõustamata. Sellest tulenevalt ei saa avaldust kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks esitada avaldaja.

§ 18

lg-s 3 sätestatut ning eeltoodut arvestades võib öelda, et kujunenud on olukord, kus AS-il xxx on täitmata kohustus xxx AS-i ees ning xxx AS-il puudub seetõttu võimalus täita oma kohustus avaldaja ees. Samuti puudub avaldajal võimalus saada tema ja xxx AS-i vahel sõlmitud lepingu alusel kaubamärgi "xxx & xxx" omandit, mille suhtes avaldajal on õiguspärane ootus. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks ning seeläbi kaubamärgi omandamise tehingute jõustamiseks, vajalik AS-i xxx poolsete tahteavalduste tegemine. Avaldaja märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg-le 2 tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisest ning vastavalt TsÜS § 45 lg-s 2 sätestatule lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg-le 3 tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku lõppemisega lõpeb ka juriidilise isiku juhtorganite ning likvideerijate pädevus. AS xxx on äriregistrist kustutatud. Sellest tulenevalt ning toetudes eelnimetatud sätetele on üheselt selge, et AS-il xxx puudub nii õigus- kui teovõime ning tema nimel ei saa teha tehinguid ega tahteavaldusi. Avaldajat tuleb lugeda huvitatud isikuks ÄS § 381 lg 2 mõistes, kuna avaldaja on sõlminud lepingu mootorsõidukite ja nende haagiste rentimisega tegeleva ettevõtte, sealhulgas kaubamärgi, omandamiseks, lähtudes õiguspärasest ootusest, et ta saab kaubamärgi omanikuks. Esitatud taotluste õigusliku alusena on avaldaja viidanud muu hulgas ÄS § 2 lg-le 2 ja § 381 lg-le 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-le 2,

§ 18lg-le 3, Ts

ÜS § 20 lg-le 2 ning § 45 lg-le

1. 16.03.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 18.06.2007.a kuulas kohus ära avaldaja esindaja xxx ning puudutatud isikud xxx ja AS-i xxx (esindaja xxx). Samuti kuulas kohus ära xxxu AS-i (esindaja xxx). Avaldaja ärakuulamise käigus enda kirjalikus avalduses toodule midagi lisada ei soovinud. Puudutatud isikud ning xxx AS leidsid, et avaldus on põhjendatud ning AS-i xxx likvideerimine tuleb läbi viia. xxx kinnitas, et ei eksisteeri asjaolusid, mis takistaks tal likvideerijana tegutseda. Samuti kinnitas xxx avaldaja väidet, et likvideerija tasu ja kulude osas saadakse kokkulepe ning kohtul ei ole vaja nimetatud küsimust otsustada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avalduses on palutud otsustada AS-i xxx täiendav likvideerimine ning ennistada likvideerija t xxx õigused. Samas ei nähtu äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest, et enne AS-i xxx registrist kustutamist oleks läbi viidud äriühingu likvideerimismenetlust. 19.09.2003.a on väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud küll teade selle kohta, et vastavalt AS xxx ainuosaniku 05.09.2003.a otsusele on ettevõtte majandustegevus lõpetatud ja algatatud likvideerimismenetlus ning et likvideerijaks on nimetatud xxx. Samas teates palutakse võimalikud nõuded ettevõtte vastu esitada nelja kuu jooksul. Vastavalt ÄS § 367 lg-le 3 loetakse aga aktsiaselts lõpetatuks alates lõpetamiskande tegemisest äriregistrisse. Seetõttu puudub alus aktisaseltsi täiendava likvideerimise 3 otsustamiseks ÄS § 381 lg 2 tähenduses ning likvideerija õiguste ennistamiseks. Esitatud avaldust tuleb kohtu hinnangul käsitleda kui avaldust registrist kustutatud aktsiaseltsile likvideerija määramiseks. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on AS xxx loetud EVKS § 88 lg 72 alusel sundlõpetatuks ning 09.09.2004.a registrist kustutatud. Nimetatud sättest tuleneb, et aktsiaselts, kes ei ole esitanud EVKS § 88 lg-s 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt
2. aasta
3. septembriks või kelle taotlus või kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. EVKS § 88 lg 8 kohaselt kohaldatakse EVKS § 88 lg 7 või lg 72 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule äriseadustiku (ÄS) §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning nende sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul ÄS § 369 lg-st 3 lähtudes kohaldada analoogia põhjal ÄS § 60 lg-s 5 sätestatut, millest tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne AS xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust. Asja materjalide hulgas olevatest tõenditest nähtub, et kaubamärgi "xxx & xxx" omanikuna on käesoleva ajani kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud AS xxx. Seega kuulub kaubamärk registreeritud andmete järgi äriregistrist kustutatud AS-ile xxx. Vastavalt avaldaja poolt viidatud

sätetele (eeskätt § 18 lg 3 ja § 501 lg 3) ei ole kaubamärgi omandi ülemineku registreerimine ning seeläbi kaubamärgi omandamise tehingute jõustamine võimalik ilma tahteavalduste tegemiseta AS-i xxx poolt. AS-il xxx puudub aga hetkel õigusvõime (TsÜS § 26 lg 1 ja ÄS § 2 lg 3). Ilma äriühingu likvideerimise otsustamiseta ja likvideerija määramiseta ei ole seega võimalik kaubamärgi omandi üleandmise lõpuleviimine. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia AS xxx likvideerimine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 602 võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Seoses AS xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik aktsiaseltsile likvideerija määramine. Nõusoleku likvideerija kohustuste täitmiseks on andnud xxx. xxx vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 369 lg-s 1 ja § 308 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus AS-i xxx likvideerijaks xxx. Kohus ei määra hetkel kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega AS-ile xxx (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta AS-i xxx kanda. 4 Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 5