Obsah (4)

§ 142§ 322§ 407§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL õ Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2007.a Tsiviilasja number 2-07-19445 Tsiviilasi Koigi valla hagi Ai

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Aivo Nõva ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Aivo Nõva võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. Koigi vald võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Tsiviilasi nr 2-07-19445 Menetlusdokumendid loetakse kostjale

§ 322

lg 1 kohaselt kättetoimetatuks (tl 23,25,27).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.02.2006.a sõlmitud eluruumi üürilepingust nr 10-1.3.29 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostja on jätnud hagejale tasumata üüri ja maksmata kommunaalteenuste eest vastavalt hageja saadetud makseteatistele. Kostja algatusel lõpetati Leping 15.10.2006.a. Lepingu lõppemisel jäi kostjal tasumata üür ja maksmata kommunaalteenused ajavahemiku 01.06.2006.a kuni 15.10.2006.a eest kokku 3321.25 krooni.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 3321.25 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust.
2. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 3321.25 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustust annab tunnistust sellest, et kostja viivitas Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuabki kostjalt viivist Lepingus kokkulepitud määras, st 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt, kokku 1412.55 krooni. Hageja on hagiavalduses viivise arvestamist kirjeldanud. Kostja ei ole viivise suurust, määra ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on hagis esitatud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2