Obsah (7)

§ 142§ 322§ 407§ 444§ 367§ 138§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-07-19591 Tsiviilasi AS-i Hansapank

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Hannes Sepp ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Hannes Sepp võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. AS Hansapank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Tsiviilasi nr 2-07-19591 Menetlusdokumendid loetakse kostjale

§ 322

lg 1 alusel kättetoimetatuks (tl 21,27,28).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.05.2005.a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 05-094773-VL (edaspidi Leping), st krediidilepingust, täpsemalt tarbijakrediidilepingutest, võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei täitnud kostja nõuetekohaselt Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust, st ei tagastanud alates 11.12.2006.a hagejale laenu põhiosa ja intressi Lepingus kokkulepitud tingimustel, st iga kuu 11.kuupäeval 920.10 krooni. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust ja seda viiel järjestikusel korral. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Leping ennetähtaegselt lõppes. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale veel tagastamata krediidisumma ning tasuda intressid. Kuna kostja, vaatamata hageja nõudele, nimetatud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks kostjalt hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Seejuures on hageja õigustatud nõudma nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, kui

§ 367

kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud 184.97 krooni põhiosa viivise kui ka hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutumata viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 5. Hageja on märkinud nõude koosseisu ka 1250 krooni menetlustasu. Hagiavalduses ei ole hageja aga selle õigustuseks esitatud aga ühtegi asjaolu.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada vaid hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi 1250 krooni menetlustasu osas rahuldamata. 5.1. Juhul, kui hageja on nõude koosseisus märgitud 1250 krooni nn „menetlustasu“ all silmas pidanud hagihinnalt tasutud riigilõivu, peab kohus vajalikuks selgitada, et riigilõiv on menetluskulu (

§ 138lg 1, 2) ega kuulu nõude koosseisu.

Riigilõivu kui menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine toimub

18.peatükis sätestatud alustel ja korras, st et käesoleva kohtuotsusega esitab kohus menetluskulude proportsionaalse jaotuse ning hageja võib 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest nõuda Pärnu Maakohtu Paide kohtumajalt oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva menetluskulude proportsionaalse jaotuse alusel. 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2