3-05-184/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-184 Haldusasi A.G-S. kaebus Tallinna linnalt kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.detsember 2006 Kohtuistungil osalenud isikud Tallinna Linnavalitsuse esindaja Reeli Tambek RESOLUTSIOON Jätta A.G-S. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 21.detsembrist

1. ASJAOLUD ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsuse nr 6088 (mida täpsustati ja täiendati 23.10.2000 otsusega nr 11800) p-ga 1 loeti Tallinnas, Weizenbergi t 23 asunud ehitused ja krunt omandireformi objektiks, p-ga 2 loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal M.K.le ja p-ga 3 tunnistati vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks M.K. ja S.O.. Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korraldusega nr 652-k tagastati Weizenbergi t 23 asuv elamu M.K.ule ja S.O.le, kes võtsid vara vastu 01.04.1996, müüsid elamu edasi OÜ-le Goodare ning 18.10.1996 loovutasid viimasele ka maa tagastamise nõudeõiguse. Tallinna Linnavalitsuse 25.09.1998 korraldusega nr 5676-k tagastati Weizenbergi t 23 maa suurusega 884 m2 OÜ-le Goodare. A.G-S. vaidlustas linnakomisjoni otsuse nr 6088 ning Tallinna Linnavalitsuse korraldused nr 652-k ja 5676-k halduskohtus. Linnakomisjoni otsuse nr 6088 ja linnavalitsuse korralduse nr 652-k tühistamiseks esitatud kaebuse jättis halduskohus 25.07.2001 otsusega rahuldamata, ringkonnakohtu 07.12.2001 otsusega jäeti A.G-S. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Riigikohtu loakogu ei andnud 06.02.2002 kaebaja kassatsioonkaebusele menetlusluba. 14.09.2004 pöördus A.G-S. Tallinna Linnavalitsuse poole taotlusega tühistada 13.03.1996 korraldus nr 652-k põhjusel, et asjas on ilmnenud uued asjaolud, mis annavad alust järeldada, et Weizenbergi t 23 majavaldust ei natsionaliseeritud ning seega on elamu omandireformi objektiks tunnistatud ebaõigesti. Uuteks asjaoludeks olid kaebaja poolt 15.
2. ja 02.07.2004 arhiividest saadud Tallinna I Linnapea 15.04.1942 otsus, millega tuvastati, et Weizenbergi t 23 maja natsionaliseerimise protsess jäi pooleli ja otsustati anda see omanikule tagasi, ning 1943.a. koostatud ja Maksuametile esitatud teatis nr 303-II, milles M.K. kinnitab omakäeliselt, et on maja ainuomanik. Kaebaja leidis, et uuendatud menetluses tuleb kontrollida, kas M.K. ei olnud enne 1944.a. Saksamaale siirdumist maja eelnevalt ära müünud või muul viisil sellest loobunud. Tallinna Maa-ameti 19.10.2004 kirjaga nr 6-8/4803 vastati kaebajale, et kõiki tema avalduses kirjeldatud asjaolusid on analüüsitud ülalnimetatud kohtuotsustes. Halduskohtule esitatud kaebuses palus A.G-S. tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse keeldumine tühistada 13.03.1996 korraldus nr 652-k ning kohustada asja uuesti läbi vaatama. Tallinna Halduskohtu 15.02.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26.10.2006 otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. 30.12.2004 esitas A.G-S. halduskohtule kaebuse, milles taotleb seoses linnakomisjoni 18.09.1995 otsuse nr 6088 ja Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korralduse nr 652-k õigusvastasusega talle tekitatud kahju hüvitamist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebaja väidetel ei viidud Weizenbergi t 23 elamu natsionaliseerimist lõpuni ning natsionaliseerimise alustamine tühistati Tallinna Linnapea otsusega ja maja tagastati selle endisele omanikule, mistõttu tuleb lugeda kõnealuse elamu maja natsionaliseerimine mitteteostunuks või siis mittenatsionaliseerituks. Kaebaja väidetel ei ole ka tõendatud elamu mahajätmine reaalse repressiooniohu tõttu. Seetõttu leiab kaebaja, et linnakomisjoni otsus nr 6088 ja Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korraldus nr 652-k on õigusvastased. Kuna kaebaja kasutas kümneid aastaid Weizenbergi t 23-5 korterit, siis rikuti nimetatud õigusvastaste haldusaktidega kaebaja erastamisvabadust ja omandiõigust. Seetõttu on Tallinna Linnavalitsus kohustatud hüvitama talle tekitatud kahju summas 5 950 000 krooni. Kaebaja palub kohut välja mõista Tallinna Linnavalitsuselt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsusega nr 6088 ning Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korraldusega nr 652-k talle tekitatud kahju summas 5 950 000 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktidega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kuna A.G-S. ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi, siis 1.07.2004 lõpetati Tallinna Linnakohtu otsusega kaebajaga ennetähtaegselt Weizenbergi t 23 asuva eluruumi üürileping. Kaebaja taotles varem vaidlustatud 1995.a. linnakomisjoni otsuse ja linnavalitsuse 1996.a. korralduse tühistamist ning tema kaebused jäid kohtute poolt rahuldamata. Samuti loobus kaebaja maa tagastamise korralduse vaidlustamisest. Weizenbergi t 23 elamumaa on kantud kinnistusraamatusse. Nendel asjaoludel ei saa kaebaja tugineda vara tagastamisega seotud haldusakti õigusvastasusele ja ei saa RVS §7 kohaselt kahju nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud vastustaja seletuse ja tutvunud kohtule esitatud dokumentidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: Kahju hüvitamise kohustus tekib ainult juhul, kui on täidetud kolm tingimust, milleks on kahju tekkimine, teo õigusvastasus ja põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Kasvõi ühe aluse puudumisel taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu ning kohus võib juhul, kui on ühe seaduses sätestatud aluse puudumise tuvastanud, ülejäänud aluste esinemist üldse mitte kontrollida. Käesolevas asjas leiab kaebaja taas, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsus nr 6088 ja Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korraldus nr 652-k on õigusvastased ja et nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tõttu jäi ta ilma õigusest erastada Weizenbergi t 23 korter
3. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud samu haldusakte, mis 22.01.1999 esitatud kaebuses halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 25.07.2001 otsusega jäeti A.G-S. kaebus ülalnimetatud haldusaktide tühistamiseks rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 07.12.2001 otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti jäeti Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26.10.2006 otsusega rahuldamata kaebaja apellatsioonkaebus halduskohtu 15.02.2006 otsusele. Ringkonnakohus märgib oma otsuses, et kaebaja seisukoht, et Weizenbergi t 23 maja ei ole natsionaliseeritud, on ekslik, et käsutusõiguse taastamist Tallinna I Linnapea 15.04.1941 otsusega tõendada ei saa ja et kaebaja väidet, et Weizenbergi t 23 endine omanik M.K. ja tema poeg uppusid 1944.a. Pärnu lahes Saksamaale suundunud laeva hukul, kontrolliti haldusasjas nr 3-324/2001 ning kohus leidis, et see väide on paljasõnaline, tõendamata ja asjas kogutud tõenditega ümberlükatud ja et Tallinna Linnavalitsusele esitatud tagastamismenetluse uuendamise taotlusele ei lisanud kaebaja ühtegi tõendit, mis selle seisukoha kummutaks. Kuna ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsus nr 6088 ja Tallinna Linnavalitsuse 13.03.1996 korraldus nr 652-k on kehtivad ja õiguspärased, siis see on aluseks kahjunõude rahuldamata jätmiseks. Marion Vakker Kohtunik