KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-783 Haldusasi O. B.’u kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riig

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

Tagastada kaebus läbivaatamatult (

§ 11lg 4).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib muu hulgas, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Asja materjalidest, sh Põhja Ringkonnaprokuratuurist 27.04.2007 kohtunõudele vastuseks saadetud dokumentidest, nähtuvalt esitas kaebaja 02.02.2006 Riigiprokuratuurile avalduse Tallinna Vangla töötaja vastu kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 324 alusel. 09.03.2006 tegi O. B. Riigiprokuratuurile järelepärimise saamaks teada, kuidas kulgeb selle kuriteo uurimine. Riigiprokuratuur edastas 10.03.2006 kaebaja avalduse kirjaga nr RP-2-11/06/56 lahendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Põhja Ringkonnaprokuratuur on 13.03.2006 saatnud kaebajale vastuskirja nr 14/06/PRP-13, milles teatas, et kaebaja avaldus on paljasõnaline ja sellest ei nähtu, et tema suhtes oleks vangla töötaja poolt kuritegu toime pandud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.03.2006 kirjas nr PRP-13/06/14 kaebajale on viidatud avaldusele juba saadetud vastusele. Samas on kaebajale teatatud, et kirjavahetus on selles küsimuses lõppenud ning samasisulised kirjad selles osas jäetakse läbi vaatamata.
2. Eeltoodust on selge, et käesoleval juhul on esitatud halduskohtule kaebus sisuliselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ning kaebaja eesmärgiks on, et alustataks kriminaalmenetlust konkreetse vanglatöötaja suhtes. Kohus leiab, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise kord sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), mitte

-s. KrMS § 207 näeb ette kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamise korra. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ning lg 2 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Tulenevalt KrMS § 207 lg-st 5 prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale. KrMS § 208 lg 1 järgi, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Järelikult on niisuguste kaebuste läbivaatamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord kui

-s: kõigepealt kaebus vastavale prokuratuurile, siis Riigiprokuratuurile ja lõpuks ringkonnakohttule. O. B. ei ole nimetatud korda järginud. 5. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole haldusakti ega toiminguga, mis oleks vaidlustatav halduskohtus, ja kaebus tuleb seetõttu tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Neil asjaoludel jätab kohus tähelepanuta kaebuse muud puudused. Kohus on ülal juba selgitanud, kuhu kaebajal on võimalik seaduses ettenähtud korras oma õiguste kaitsmiseks pöörduda. Hurma Kiviloo Kohtunik