3-07-589/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-589 Haldusasi AS Same Sport kaebus Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 korralduse nr 91 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Haabneeme alevik, Viimsi Haigla kinnistu ja selle lähiala“ tühistamiseks Resolutsioon
2. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale.
3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (esindaja vandeadvokaat Andres Alaver; advokaat Merle Järvala kaudu) ja Viimsi Vallavalitsusele (esindaja Jaan Tomsoni kaudu). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (HKMS § 471 lg 2).
4. Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 korraldusega nr 91 algatati Haabneeme alevikus Viimsi Haigla kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on krundi ehitusõiguse ja piirangute määramine haiglahoonele täiendavate korruste ehitamiseks, hoone pealeehitusega laiendamiseks ja liikluskorralduse ning parkimise lahendamiseks. Planeeringuala suurus on ca 0,383 ha.
5. AS Same Sport esitas 20.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 korralduse nr 91 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud korralduse täitmine, mille kohus oma 30.03.2007 määrusega nr 3-07-589 jättis rahuldamata.
6. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 1
7. Praegusel juhul vaidlustatakse detailplaneeringu algatamise otsust. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 18.02.2002 otsuses nr 33-1-8-02 järgmisele seisukohale: „Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Seetõttu on kohtud käesoleva vaidluse lahendamisel pidanud ekslikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust ja põhjendamatult tühistanud Tallinna Linnavalitsuse korralduse…“ Planeerimisseadus § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsus 3-3-1-53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
8. PlanS § 26 lg 1 ei anna igaühele kaebeõigust vaidlustamaks planeerimismenetluse varasemaid etappe. Planeerimismenetluse teisi etappe on võimalik vaidlustada ainult siis, kui menetlusetapp rikub isiku õigusi või piirab tema vabadusi. Kaebusest ei nähtu, et planeeringu algatamine rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi planeeringu menetluse lõpptulemusest sõltumata. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et detailplaneeringu algatamine oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega. Kaebaja väide, et detailplaneeringu menetlus ei toimu kooskõlas üldplaneeringuga, eiratud on planeerimisseaduse sätteid ning vaidlustatud korraldus on motiveerimata, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering sellisena kehtestatakse. Algatamisest ei nähtu, et sellega rikutakse kaebaja õigusi või piiratakse tema vabadusi, mistõttu ei saa algatamist eraldiseisvalt vaidlustada. Lisaks peab detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks kaebajal olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla asjaolu, et ei soovita maakasutus- ja ehitustingimuste seadmist linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Kaebajal on võimalik oma täiendusi, parandusi ja vastuväiteid esitada planeerimismenetluse kestel ning pärast planeeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Selles etapis tehtavad ettepanekud ei pea olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest, on loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad ning arvestada tuleb kõiki põhjendatud huve. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Väljapanekul võib teha igasuguseid ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks, täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks.
9. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele. Daimar Liiv Kohtunik 2